Mateus 23

hch (HCH) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Merikɨtsɨ Ketsutsi tiniwakuxaxatɨwakaitɨni teɨteri meta yuhetsɨa miemete teyɨ'ɨkitɨwamete, mɨpaɨ 'utaitɨ:
1 Imaibo Jesu sabuw rou’ay gagamin naatu i ana bai’ufununayah isah eo,
2 «Mɨkɨ 'inɨarikɨ memɨte'ɨkita meta paritseutsixi mekanihɨritɨarieka memihekɨatanikɨ 'inɨari niukiyari Muitsexi kemɨraka'utɨa.
2 “Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee i Moses ana ofafar etei hisora’ub.
3 'Ayumieme naime kememɨtexekɨhɨawe yaxeketeneyurieka yaxeketenekahuni, peru kememɨteyurie mɨkɨ yaxepɨkateyurieka xeme, karikɨ mɨkɨ kememɨtekuxata mɨpaɨ mepɨkateyurie.
3 Imih abistan tibi’obaiyi i kwanabosiyasiyar, baise men kwani’u’urih. Anayabin abisa teo i men na’atube tisisinafumih.
4 'Ika mekaniukuha'aritɨani mahete mɨkwaniwetɨka, teɨteri wanaiparitsie mekaniwarutitɨtɨwani, peru mɨkɨ mepɨkayuwaɨriya niyu'itɨwamekɨ memɨwaparewienikɨ.
4 Ofafar fokarih maiyow sabuw tuwabuh hiyara’ah hi’abar tibi’akir, naatu i men kafa’imo boro umah hina’ofere hinibaisih bit nakereremih.
5 »Naime kememɨteyurie, yamepɨteyurie teɨteri memɨwaxeiyakɨ xeikɨa: Yukanata mepeyatsatɨka nawi kakuniyari 'aneneme hetsiena niuki mɨye'uxa, meta 'apɨnene wa'ɨkari putuniyari.
5 “Sawar etei bebeyanamaim tisisinaf sabuw itihimih. God ana Tur ai kanabihimaim hikirum, ukwarih, umah, hai faifuwamaim hikubabaren sabuw itihimih.
6 Pɨwanake kiekame 'aurie memayaxekɨ 'ikwai 'ixɨararipa meta teɨteri wahɨxie memayaxekɨ tuki 'etsimɨpepeta,
6 Hiyuw hai mar tekokok efan gewasih hinabow hinamare hinama, naatu Kou’ay Bar wanawanan tekokok efan gewasih imaim hinama.
7 meta pɨwanake waɨritsika memɨpitɨarieka kiekari hixɨapa meta pɨwanake teɨteri “Ti'ɨkitame” memɨtewaruterɨwani.
7 Hai kok gagamin i ahar efanamaim sabuw hinakakafiyih, hai merar hinay hinabora’ara’ahih bai’obaiyenayah gewasih hinarouw.
8 »Peru xeme yaxepɨkatenaki'erieka “Ti'ɨkitame” xemɨte'uterɨwarɨwani, yuxewitɨ xeikɨa 'akaniuyeikani ti'ɨkitame, xemeta yunaitɨ xekaniyu'iwamaka.
8 “Baise kwa men bai’obaiyenayah hinarauw hina’omih. Anayabin kwa etei i ain uf, naatu a Bai’obaiyenayan i ta’imon.
9 Meta xeme “Ne'ukiyari” xeime xepɨkate'uterɨwani kwiepa, karikɨ xeime xeikɨa xekanexeiyani Yu'ukiyari, mɨkɨ taheima kanakaweni.
9 Men yait ta iti tafaramamaim Tamat kwana’omih, anayabin kwa Tamat i ta’imonamo maramaim ema’am.
10 Metatsiere “te'ɨkitamete” xepɨkate'uterɨwarɨwani, karikɨ xewitɨ xeikɨa Tixe'ɨkitɨwame kanihɨkɨtɨni, Kɨritsitu kanihɨkɨtɨni.
10 Naatu men yait ta kwa isa bai’obaiyenayah narouw nao, anayabin kwa A Bai’obaiyenayan i ta’imon Keriso akisin.
11 Kemɨ'ane xeme xetsata mexɨakame mɨhɨkɨtɨni kaneuyeweka xeparewiwame mɨhɨkɨtɨni.
11 Orot gagamin kwa wanawananamaim i orot yait taintuwan isah ebi’akir.
12 Karikɨ kemɨ'ane mariweme mayuyeitɨwa mɨkɨ tixaɨtɨ katihɨkɨtɨtɨ kanayeitɨariemɨkɨ, kemɨ'ane tixaɨtɨ katihɨkɨtɨtɨ mayuyeitɨwa mɨkɨ matsi mariweme kanayeitɨariemɨkɨ.
12 Orot yait taiyuwin ebobora’ah God boro nayare, naatu orot yait taiyuwin eyayare God boro nabora’ah orot gagamin namatar.
13 »Xɨa'ui xeme, 'inɨarikɨ xemɨte'ɨkitamete, meta xeme paritseutsixi, xemɨte'itawamete. Xepɨtewareunamiriwa teɨteri meheutahaxɨanikɨ Kakaɨyari mɨra'aitatsie, meta xemetɨtɨ xepɨkaheutahake meta mɨkɨ memanuyehaku xepɨkawapitɨa.
13 “Yababan boro kwanab, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee, wanawanah rerekabih! Sabuw mar ana aiwobomaim run isan hai etawan kwahir, naatu kwa run isan kwakwahir, sabuw afa runamih tisisinaftobon baise kwa men kwabibasit boro hinarun.
14 — ausente —
14 Yababan boro kanab, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee, wanawan rerekabih! Kwafur baibin kwai’a’afiyih hai sawar kwabowabow, naatu iti baifa’i isan kwai’o’orot yoyoban manimanih kwayoyoyoban
15 »Xɨa'ui xeme, 'inɨarikɨ xemɨte'ɨkita, meta xeme paritseutsixi, kexemɨ'itɨarieni xemɨte'itawamete. Naitsarie haramaratsie kwiepa xepɨku'uwa xeime xewautɨwetɨ yuhetsɨa mieme xemeyeitɨanikɨ. Kepauka xemitaxeiya, kwinimieme 'axatiuka'iyarime xepayeitɨwa keyuri xeme, meta yemekɨ hetsiena tinakeme mɨrataiyarietsie meukahɨiyanikɨ keyuri xeme.
15 “Yababan boro kwanab, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee, wanawanan rerekabih! Tafaram, tafaram un boy kwabai sabuw dogoroh baikitabirin a kou’ayomaim run isan kwa’u’uwih, naatu orot ta’imon kwabai a kou’ayomaim erur i ana kakafin tafan kwaya’abar kwai’afiy kakafin natun matar kwa bairi kwanan kwani’akiramih.
16 »Xɨa'ui xeme, xe'akɨkɨpetɨ xemɨwarahapana hipame, mɨpaɨ xemutiyuane: “Kemɨ'ane tuki haxaxatatɨ mɨyɨhɨritɨa, mɨkɨ tixaɨtɨ pɨkatihɨkɨ, peru xɨka yɨhɨritɨani huru tepɨayari tukita mieme haxaxatatɨ, mɨkɨ peuyewetse yamɨtikayani kemutayɨ”.
16 “Yababan boro kwanab! Mata fimih! A bai’obaiyenamaim sabuw kwai’obaiyih kwao, ‘Orot yait Tafaror Bar isan na’obaifaro, nati ana’obaifaro yabin en, baise orot yait Tafaror Bar wanawanan gold isan na’obaifaro, nati anao matanen i nakakafiy.’
17 Xeme 'atsixepɨkatemate, xepakɨkɨpe. ¿Kemɨ'ane matsi yemekɨ peuyewetse: huru, nutsu tuki peuyewetse huru patsiekame mayeitɨwa Kakaɨyari hetsɨa mieme mayanikɨ?
17 Mata hifim kwabobosa! Sawar menatan i gagamin, gold o Tafaror Bar? Baise Tafaror Bar i gagamin anayabin i wanawananamaim gold i kakafiyih himatar ti’inu’in.
18 Metatsiere mɨpaɨ xeputiyuane xeme: “Xewitɨ xɨka mawari taiyame haxaxatatɨ 'uyɨhɨritɨani, mɨkɨ tixaɨtɨ pɨkatihɨkɨ, peru xɨka mawari heimana mɨrapine haxaxatatɨ 'uyɨhɨritɨani, mɨkɨ peuyewetse yamɨtikayani kemutayɨ”.
18 Iban maiye sabuw kwai’obaiyih kwao, ‘Orot yait sibor ana gem kakafiyin isan nao’obaifaro, nati anao baifaro i yabin en, baise gem kakafiyin afe’enamaim siwar isan na’obaifaro nati ana’obaifaro i nakakafiy.’
19 Xemakɨkɨpe. ¿Kemɨ'ane matsi yemekɨ peuyewetse: mawari, nutsu mawari taiyame peuyewetse patsiekame mayeitɨwa mawari Kakaɨyari hetsɨa mieme mayani?
19 Mata hifim kwabobosa! Sawar menatan i gagamin, siwar o sibor ana gem kakafiyin tafanamaim siwar tena kakafiyin kakafiyin temamatar i gagamin?
20 'Ayumieme, kemɨ'ane mawari taiyame haxaxatatɨ mɨyɨhɨritɨa, mɨkɨ hetsiemieme xeikɨa pɨkayɨhɨritɨa, naitɨ heimana mɨrapine meta pɨtixata.
20 Isan imih orot yait sibor ana gem kakafiyin isan eobaifaro, sawar etei nati gem tafaramamaim ti’inu’in auman isah eobaifaro.
21 Kemɨ'ane mɨyɨhɨritɨa tuki haxaxatatɨ, mɨkɨ xeikɨa xatatɨ pɨkayɨhɨritɨa, kemɨ'ane tukita mayeka hetsiemiemeta pɨyɨhɨritɨa.
21 Na’atube orot yait Tafaror Bar isan eobaifaro, i God nati wanawananamaim ema’am auman isan eobaifaro.
22 Kemɨ'ane muyuawi haxaxatatɨ mɨyɨhɨritɨa Kakaɨyari 'uwenieya xatatɨ pɨyɨhɨritɨa meta kemɨ'ane hetsiena maka.
22 Naatu orot yait mar isan eobaifaro i God ana urama’ama efan isan eobaifaro, anayabin nati i God ana ma’ama efan.
23 »Xɨa'ui xeme, 'inɨarikɨ xemɨte'ɨkitamete meta paritseutsixi, xemɨte'itawamete. Tamamatatsie mieme xeime xepɨyuwaɨriya xemixatɨanikɨ Kakaɨyari: yerɨwawena, texuxuri meta kuminu, peru xepihayewa tita matsi mɨreuyewetse 'inɨari niukiyaritsie, kemɨtiheitserie hetsiemieme, kemɨtiuyukanenimayaka meta yaxemɨtekahunikɨ kexemutiyuane. Mɨpaɨ xemɨtekahunikekai peuyewekai xekatehayewatɨ 'iya kexemɨteyurie.
23 “Yababan boro kwanab, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee, wanawanan rerekabih! Kwa i fiyow yamurih gewasih, bay hai momon, bay matah haibaib gewasih i roumukur kwayai God kwabitin, baise ofafar gagamih ma gewas isan, kabeber, bosunusunub isan eo i kwakwahiren. Ofafar iti i gagamih, gewasin i kwatabosiyasiyar ofafar afa auman.
24 Xe'akɨkɨpetɨ xemɨwarahapana hipame. Yu'itsaritsie xepenatihɨpa xekɨi xehexɨnikɨ, peru xepexɨ kameyu 'amupa.
24 Bonawiyenayah mata fim! Ofafar rimiyafof totomar i kwarurububuna, baise camel koun butun i kwatotonan.
25 »Xɨa'ui xeme, 'inɨarikɨ xemɨte'ɨkita meta paritseutsixi, xemɨte'itawamete. Herie xeikɨa xepika'itiwa tekɨxi meta xakɨ, peru yutaɨta xepɨhɨpɨne 'inawarikɨ meta xeyutatuatɨ 'axaxemɨteyuriekakɨ.
25 “Yababan boro kwanab, Ofafar Bai’obaiyenayah, naatu Pharisee wanawanan rerekabih! A kerowas naatu a tew ufuhine i kwasasouwen, baise wanawanah i kato rabirabih, bain, bai’o’orot, kabat, gamin baiyow awan karatan inu’in.
26 Paritseu pemakɨpe. Taɨtana meri keniwaku'iti tekɨxi meta xakɨ, mɨpaɨ herieta 'itiyatɨ kanayeimɨkɨ.
26 Mata hifim kwabobosa Pharisee! Gewasin a tew naatu a kerowas wanawanahine wan kwanasouwen, saise ufuhine auman boro hinigewasih.
27 »Xɨa'ui xeme, 'inɨarikɨ xemɨte'ɨkitamete meta paritseutsixi, xemɨte'itawamete, mɨki teukiya mutuxa mɨkawiriyarietɨka hepaɨ xekani'aneneni. Herie witsipɨtiyuxexeiya, peru pɨhɨne mɨkite wa'umeyari meta naitɨ tita mɨkati'itiya.
27 “Yababan boro kwanab, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee. wanawan rerekabih! Kwa a’itinin i rah ufunane tewowab gewas ebatabat na’atube, baise wanawanan i orot babin hai rarik awan karatan masin kakafin.
28 Xemeta yaxeikɨa herie xeikɨa mɨkɨ heitseriemekɨ yamemɨtekahu wahepaɨ xepɨteyuxexeiya, peru xepɨhɨpɨne yakɨ xeikɨa xeyɨatɨ meta 'axamɨti'anekɨ.
28 Imih kwa ayumat i nati na’atube, ufunane sabuw matahimaim a’itinin i gewasin, baise wanawananamaim a kakafin naatu a tafasar i ra’at.
29 »Xɨa'ui xeme, 'inɨarikɨ xemɨte'ɨkitamete meta paritseutsixi, xemɨte'itawamete. Kakaɨyari niukametemama wateukiya xepɨtiwewiwa, meta mɨkɨ heitseriemekɨ yamemɨtekahukai wateukiya witsixeputiyuri.
29 “Yababan boro kwanab, Ofafar Bai’obaiyenayah, naatu Pharisee, wanawan rerekabih! dinab oro’orot hai yawas gewasih naatu sabuw hai yawas mutufurih himomorob hai rah i kwabobuna’en kwama kwabi’aburen.
30 Mɨpaɨta xete'utiyuane: “Tame xɨari xɨka 'ate'u'uwanike kepauka ta'ukiyarima 'amemu'uwakaitsie, tame tepɨkawaparewienikekai memitayeuritsie texaxatamete waxuriya”.
30 Naatu kwao, aki ai a’agir hima’am hai veya’amaim bairi ata ma’am aki boro men dinab oro’orot ata rauw hitamorobomih.
31 Peru xeme xekaniyuhekɨatani kename mɨkɨ Kakaɨyari niukametemama memɨwarukwi wanuiwari xehɨkɨ.
31 Imih nati turamaim kwa taiyuw kwao’orereb kwa uwatanah i dinab oro’orot hi’asbunubunuw himorob.
32 Kamɨtsɨ xetutsima kememɨte'itsutɨa xemeta xekeneunɨtsa.
32 Imih abisa uwatanah hibubusuruf hisisinaf i kwaisawar nuhi efot.
33 »Kuterixi xepɨhɨkɨ. Kuterixi waniwema. ¿Kehepaɨ xeteyutawikweitsitɨani xemɨkaheukaxɨriyanikɨ mɨrataiyarietsie?
33 “Kok hai yumat! naatu kok natunatun! God ana baimakiy boro kwanahaiw?
34 'Ayumieme xehetsɨa nepɨwaranunɨ'ani Kakaɨyari niukametemama, temaiwawemete meta te'ɨkitamete. Hipame mɨkɨ xeme xepɨwakwini meta kuruxitsie xepɨwakawɨtɨani, hipame mɨkɨ xepɨwatiwayani yutuki 'etsimupepeta meta kiekaritetsie xepɨwakuweiyatɨweni.
34 Isan imih a tur ao’owen, dinab oro’orot, bai’obaiyenayah naatu orot not wairafih boro aniyafarih hinan. Baise boro kwanabow kwanarauw hinamorob, afa boro kwana’onafih, naatu boro kwanarouw hinamorob, afa boro Kou’ay bar wanawanan kwanawabirih, naatu bar merar ta ta’amaim kwaninunih kwanaremor.
35 'Ayumieme xehetsie pɨrahɨiyani yunaime heitseriemekɨ yamemɨtekahu waxuriyakɨ kwiepa mɨtayeuri, 'Aweri heitseriemekɨ yamɨtikamiekai xuriyayakɨ meri, 'atsita Tsakariyaxi Werekiyaxi nu'aya xuriyayakɨ, xemimi tuki meta mawari taiyame wahixɨapa.
35 Sinaf ana an nati isan, sabuw gewasih himorob hai rara susuwa anabit etei boro kwa tafa nayen baimakiy kwanab. Abel orot gewasin momorob ana veya’ika re na Berakiah natun Zechariah, iti Tafaror Bar naatu sibor kakafiyin hai founamaim kwarab momorob i ana veya’amaim tit.
36 Yurikɨ mɨpaɨ nekanaineni, 'ikɨ naitɨ hikɨ miemete teɨteri wahetsie pɨrahɨiyani.
36 Imih tur anababatun a tur ao’owen, Sabuw himorob hai rara re’er hai bit etei kwa iti boun yawasih kwama’am boro kwanab.
37 »Kerutsareme, Kerutsareme 'aku, 'ahetsɨa kiekatari mekaniwatakukuyani Kakaɨyari niukametemama meta mekaniwatituaxani Kakaɨyari nɨ'arimama 'ahetsɨa memɨ'axe. Mɨixa nepɨnewaɨriyakai nemɨwakuxeɨrienikɨ 'atɨɨriyama, wakana yuniwema kemɨtiwakuxexeɨriwa yu'anatɨa hepaɨ, peru mepɨkayuwaɨri.
37 “O Jerusalem, Jerusalem! dinab oro’orot etei i’asbunuw himorob, naatu kob abarayah hiyunih hinan etei kabayamaim irauw himorob. Mar etei a kok kwanekwan umau’umaim natunat atabuwih hitan ta’imon hitamatar. Kokorere natunatun ita’imonih ebaba’afuwih na’atube, baise o men kafa’imo baibasit itu.
38 Neuxei, xekii 'uyemawetɨ pɨyuhayewa.
38 Isan imih a bar a merar boro hinakwahir naowarar.
39 Mɨpaɨ nepɨtixetahɨawe, tawari xepɨkanetsixeiya mexi ka'aye'awe kepauka mɨpaɨ xemutiyuaneni: “'Aixɨa ke'itɨarieka kemɨ'ane 'umamie Ti'aitame hetsɨa miemetɨtɨ”».
39 A tur ao’owen ayu boro men kwana’itu maiye’emih. Ana maramaim kwanao, ‘Yait Regah wabinamaim enan boro baigegewasin nab.’”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.