Lucas 24

hch (HCH) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Tsemana mexɨakame tukaritsie ximeri kwitɨwa, teukiyapa mekanekɨne 'ukarawetsixi witsimu'ɨa me'ahapatɨ memikuha'aritakai.
1 Sunday maraumanika baibin raiy hibogaigiwas hi’inu’in hibow hin rah yan hitit.
2 Hikɨ teté mekaniutaxeiya heuhɨiyakame kitenie meukatei.
2 Naatu hin rah yan hitit ana veya kabay gagamin Jesu ana hub awan hiya’afut inu’in hifururuw tit hub awan asir inu’in hi’itin.
3 Meheutahaxɨaka teukiyapa, mepɨka'itaxei Ti'aitame Ketsutsi kaxarieya.
3 Basit wanawanan hirun hin, baise Regah Jesu biyan men hitita’urimih.
4 'Atsimepɨkatemaikai kememɨteyurienikekai mɨpaɨ mɨtiuyɨkɨ, hikɨ 'ukitsi yuhutatɨ wa'aurie mekaniti'uni merɨkawime me'anakatɨtɨ.
4 Nati’imaim hai kasiy ra’at hibat hibinubunibun naniyan meyemeye orot rou’ab hai bonamanamarin auman sisibihimaim himatar hibat.
5 Memamatɨ kwiepa mekaniukahɨxima'uni, peru mɨkɨ mɨpaɨ mekateniwarutahɨawe:
5 Baibin hai bir ra’at nahimaim yumatah au babe me yan hire, baise orot rou’ab hi’uwih hio, “Kwa aisim orot yawasin isan sabuw murubin hai efanamaim kwanunuwih?
6 'Uwa pɨkayeka, kananukuketɨarieni. Xekena'eriwani kemɨtixe'utahɨawixɨ Karereyatsie 'uyeikatɨ 'akuxi,
6 Iti’imaim boro men kwana’itin, i morobone misir maiye! Galilee imaim bairi kwama’am ana veya tur abisa eo i kwanotanot.
7 kexemɨte'utahɨawarie: “Yuri Tewi hepaɨtsita, kemɨreuyewekai mɨyetuiyanikɨ 'axateyuruwamete memiwiyakɨ, kuruxitsie mɨmierienikɨ, hairieka tukaritsie manukukenikɨ kemɨreuyewekai”.
7 ‘Orot Natun i boro hinab sabuw kakafih umahimaim hinayai, hina’onaf, naatu veya tounu ufunamaim morobone nayawas maiye.’”
8 Hikɨ 'ana Ketsutsi niukieya menaye'erieni.
8 Imaibo baibin ana tur eo nuhih taseb hinot.
9 Hikɨ teukiyapa mewayekɨneka mekanekɨne, 'ikɨ naime mekateniwarutaxatɨani tamamata heimana xeime, meta hipame yunaime.
9 Naatu rahane himatabir maiye hina bar hitit. Sawar abisa’awat hi’i’itah ana bai’ufununayah nah 11 naatu bai’ufununayah afa nati baremaim hima’am auman hai tur hi’owen.
10 'Ukari Mariya Mararatanaka, Wana, Mariya Kakuwu mɨwarutsieyatɨkai metenitetewakaitɨni meta hipatɨta wahamatɨa memu'uwakai 'ukari yunaitɨ yamekateniwarutaxatɨani nɨ'ariekate.
10 Baibin iyabowat sawar hi’itah hina Jesu ana tur abarayah hai tur hio’owen wabih i Mary Magdalin, Joanna naatu Mary, James hinah naatu baibin afa auman.
11 Peru mɨkɨ yakɨ me'utiyuaneme mekani'eriekaitɨni metekuxatakaku, yuri mepɨkatewaruta'eriri.
11 Baise Jesu ana tur abarayah baibin hio men hitumatum, anayabin hai tur hinonowar naniyan i tamim tao kwanekwan na’atube.
12 Perutsɨ Pekuru kaneyani teukiyapa 'unautsarɨmetɨ. 'Anahuka nixeiya 'ixuriki mana 'akateme 'uyemaweme. Yukie kaneyani waɨka 'iyarixietɨ kemɨtiunierixɨ hepaɨtsita.
12 Baise Peter misir nunuw in rah yan tit, hub wanawanan kwaf nuwariy faifuwawat hi’inu’in itah, basit abisa mamatar isan erebainotanot auman matabir in.
13 Merikɨtsɨ mɨkɨ tukaritsie yuhutatɨ mɨkɨ huyeta menekɨne, kiekaritsie meneta'axɨanikekaitɨni 'Emahu mɨrakutewatsie, Kerutsareme nehurakaitɨni, yanetewakaitɨni tamamata heimana huta kirumetɨruyari xeikɨa.
13 Nati veya ta’imon Jesu ana bai’ufununayah orot rou’ab Jerusalemane hin bar merar ta wabin Emmaus imaim hitit. Jerusalem in Emmaus titit ana fofonin i 11 kilometres na’atube.
14 Metenikuxatakaitɨni naitɨ kemɨtiuyɨ hepaɨtsita.
14 Baise iti orot rou’ab efamaim sawar abisa’awat himamatar isah hairi hio hidudur hinan ana veya,
15 Merikɨtsɨ metekuxatakaku niuki mexɨatɨakaku Ketsutsitɨtɨ niwaranuku'axe me'uhukaku, wahamatɨa niumiekaitɨni,
15 Jesu ufuhine natit botanih bairi hita’imon hiremor hin.
16 peru mepɨkapitɨariekai memeitimanikɨ.
16 Naatu bairi hinan i hi’itin baise men kafa’imo hi’inan.
17 Mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
17 Jesu ibatiyih, “Kwa abisa isan tura airi kwaidudur auman kwanan?” Naatu orot rou’ab hinutanub yah rererey yen hibat.
18 xewitɨ mɨkɨ Kɨreupaxi mɨtitewakai mɨpaɨ katinitahɨawe:
18 Orot ta wabin Cleopas ibatiy eo, “Jerusalem wanawanan o akisimo nanawan orot, imih sawar abisa fai fur wanawanan mamatar o men iso’obamih?”
19 'Iya mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
19 Jesu ibatiyih, “Sawar abistan?”
20 Mawari wewiwamete tewa'aitɨwamete ta'itsɨkate meta mekaniyetuani hetsiena mɨrahɨiyanikɨ mɨmierienikɨ, 'arike kuruxitsie mepeimi.
20 Baise aki ai firis ukwarih naatu bonawiyenayah orot ukwarih hibai Roman gawan hitin, morobomih eo ibasit naatu hibai hin hi’onaf morob.
21 Tametsietɨ tekanita'ikwewakaitɨni yuri tete'erietɨ 'iya mɨhɨkɨtɨkaikɨ kemɨ'ane mɨtatsitixɨnakekai 'ixaheritsixi teɨteriyari. Mɨkɨ meta, haika tukari kaniyuriekari hikɨ, mɨya reyɨku.
21 Aki anotanot iti orot boro Israel sabuw baiyawasih arouw nuhifot ama’am, baise iti orot hirab momorob i veya boun tounu sawar.
22 Matsi meta 'ukari tatsata miemete mepɨtatsi'ɨhɨxiyatsitɨa hikɨ, ximeri waniu menekukɨnixɨani teukiyapa,
22 Naatu baibin afa aki ai kou’ayomaim boun maraumanika hin rah yan hititit biyan hiboyouw
23 peru kaxarieya mepɨkahexei. Mekaniu'axɨani mɨpaɨ me'utiyuatɨ kename niuki tuayamete mewarexei meteheinɨme meyu'erietɨ, mɨkɨ waniu kename Ketsutsi 'ayeniere mekateniwaretahɨawe.
23 naatu himatabir hina hio, ‘Aki tounamatar ai’itih, naatu tounamatar ai tur hi’owen Jesu i morobone misir maiye.’ Iti na’at hio aki aoror sa’iri ai kasiy ra’at.
24 'Ana hipatɨta tahamatɨa memu'uwa teukiyapa mekanekɨne, 'ukari kememaitɨkatei, mɨpaɨ 'aneme mepetaxei, peru Ketsutsi mepɨkahexei.
24 Basit ai kou’ayomaim sabuw afa hin rah yan hit abisa baibin hio hinowar na’atube hi’itah, baise Jesu men hi’itinimih.”
25 Hikɨ Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
25 Imaibo Jesu iuwih eo, “Kwa i kwabikoko’aw, aisim dinab oro’orot abisa hio hikikirum men fudir rerekab kwabitumatumamih!
26 ¿Kareuyewekai Kɨritsitu mɨpaɨ mɨtikwinekɨ, 'arike mɨkake witsi'anetɨ karayanikekai?
26 Keriso iti sawar etei isah ni’akir biyan nababan saise ana aiwob maramaim narun nabi’aiwob isan men kwaso’ob?”
27 'Ana Muitsexi xapaya xatatɨ meri yunaime texaxatamete waxapa xatatɨ, kanitsutɨani tiwahekɨatsitɨiyatɨ kemɨre'ukai hepaɨtsitana naime 'utɨarikatsie.
27 Imaibo Jesu taiyuwin isan aneika Moses ana Buk kikirum imaim busuruf idudur rena God ana dinab oro’orot hai Buk hikikirum imaim tit.
28 Merikɨtsɨ kiekaritsie hakewa memeta'axɨanikekai mekaneta'axɨani, 'iya matsi 'ateewa kaniumiekaitɨni.
28 Naatu bar merar hinuh hinanamaim hititit auman, Jesu bar merar ta namihibe iwa’an hi’itin.
29 Mɨkɨ kwinimieme mekani'iniekaitɨni mɨpaɨ me'utiyuatɨ:
29 Baise hi’otan hio, “Veya sawar naatu mar efof imih tarun bairit ta’in.” Iti na’at hio itin, basit bairi inumih hirun.
30 Hikɨ wahamatɨa 'ayerɨka mexa 'aurie, 'enu'ɨka paa, 'aixɨa kaniutayɨni Kakaɨyari hepaɨtsita paa hepaɨtsita, 'ititaraka kaniwarumini.
30 Bay aa isan Jesu bairi himare, eof rafiy bai God ana merar yi sawar imasib itih.
31 'Ana wahɨxie katineukuyepiere hikɨ mekaneitimani, peru mɨkɨ kamatsiɨkɨtɨ kanayuyeitɨani tawari mepɨka'ixei.
31 Imaibo hairi matah to iwa’an hi’inan, baise marta’imon na’am sa’iwa’an.
32 Hikɨ mɨpaɨ mekateniyɨkɨhɨawekaitɨni:
32 Hairi himisir hio, “Efamaim tanan Buk Atamaninamaim bidudur dogorot ahayabe yiy naniyan itatam?”
33 Hikɨ me'anuku'uka kwitɨ, Kerutsareme mekanekɨne yu'utɨma. Tamamata heimana xeime hipameta mekaniwaretaxeiya meyuxeɨriekame.
33 Basit himisir himatabir maiye hin Jerusalem hitit, nati’imaim bai’ufununayah nah 11 naatu afa auman hiru’ay hima’am hi’itih,
34 Mɨkɨ mɨpaɨ mekaniutiyuanekaitɨni: «Kaniyuritɨni, Ti'aitame panukuke. Matsiɨkɨtɨ kanayuyeitɨani Tsimuni 'ixeiyakaku».
34 hai tur hi’owen hio, “Tur anababatun Regah i morobone misir maiye Simon isan irerereb.
35 Mɨkɨ meta mekateniwarutaxatɨani huyeta kemɨreyɨ, kememɨteheitima paa 'utitaraku.
35 Orot rou’ab efamaim abisa mamatar naatu mi’itube rafiy imasib bitih ana veya’amaim matah to iwa’an hi’i’inan etei hidudur turahinah hinowar.
36 Merikɨtsɨ metekuxatakaku 'akuxi, 'iya wahixɨata kaniutakeni, mɨpaɨ kaniutayɨni:
36 Orot rou’ab iti na’atube hima hio hinonowar auman naniyan meyemeye Regah nah yan foun matar bat iuwih eo, “Tufuw isa nama.”
37 Mɨkɨ mekaniutimamani, mɨki mexeiyame meyu'erietɨ.
37 Etei hi’oror, hai bir ra’at, hinotanot i yoyom mowan itinin hirouw.
38 Mɨkɨtsɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
38 Baise Jesu iuwih eo, “Aisim kwabirubir naatu aisim a not boro’ika tekakasiy?
39 Xekeneu'ixɨari nemamate ne'ɨkate, ne nekanihɨkɨtɨni, xekeneneumayɨa xekeneneuxeiya, 'iyari 'ume pɨkahexeiya wai pɨkahexeiya nehapaɨ.
39 Au umau kwa’itah, naatu biyau kwabutubun finimu au rakit naniyan kwatatam, saise kwanaso’ob iti i anababatun ayu, anayabin yoyom i aurih finimih en.”
40 Mɨpaɨ 'utayɨka yumamate yɨ'ɨkate kaniwaruxeitsitɨani.
40 Iti ra’at eo sawar basit an uman i’obaiyih hi’itan.
41 Meyutemamawietɨ mehɨxiyatɨ, kayuritɨme mepɨ'eriekai 'akuxi, hikɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
41 Baise men kafa’imo hitumatumamih, hai kawasa ra’at hikasiy auman, basit Jesu ibatiyih, “Kwa bay urey ta kwayai inu’in?”
42 Tsaapa waiyari yayeukame mekanimini warikime.
42 Siy baibitab finimin reban hibai hitin
43 'Enu'ɨka kanitakwani wahɨxie.
43 naatu nahimaim bat eaan hi’itin.
44 Merikɨtsɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
44 Imaibo hai tur eowen eo, “Ayu i sawar iti isah bairit tama’ama ana veya a tur aowen. Sawar abisa ayu isau mataramih Moses ana Bukamaim, dinab hai Bukamaim na’atube Psalms imaim hio hikikirum hina hiturobe.”
45 'Ana wa'iyari kaniwatiyepieni memeitimanikɨ tita 'utɨarika xapayari mɨtixatakai.
45 Imaibo hai not botawiy Buk Atamaninamaim abisa isan hio hikikirum naniyan hibai.
46 Mɨpaɨta katiniwarutahɨawe:
46 Naatu iuwih eo, “Abisa hio hikikirum anayabin i iti, Keriso i ni’akir biyan nababan namorob, naatu veya tounu ufunamaim boro nayawas maiye namisir.
47 Mɨkɨ meta, yunaitɨ nuiwarite mɨpaɨ mekatenitahɨawariekuni, xɨka xete'uhayewa kexemɨteyuriekai, xɨka pɨta xenetsihahɨaweni kemɨ'ane nemɨhɨkɨ, xepɨteheuyehɨwiyarieni 'axaxemɨte'uyurikɨ, Kerutsareme meri, 'ariketa xaɨtsie yakatinikuxaxatsiwamɨkɨ.
47 Saise i wabinamaim ya baikitabir naatu notawiyen ana tur Jerusalemamaim an hinayai hinabinan hinatit hinan tafaram tutufin etei hinanowar.
48 Xeme xekanihɨkɨtɨni xemunenierixɨ xemihekɨata 'ikɨ kemɨtiuyɨ hepaɨtsita.
48 Imih kwa abisa matamaim kwa’i’itin i kwanakubuna sabuw etei hai tur kwana’owen hinanowar.
49 Ne meta nepɨtixehanɨ'airieni tita ne'ukiyari mɨrainekai mɨtixeminikekaikɨ, xeme kiekaritsie xekeneyuhayewani tukari 'aye'ayuke kepauka tɨrɨkariya xemɨpitɨarieni taheima mieme, 'anake xepayekɨne.
49 Jerusalemamaim kwanama ayu Tamai abisa baitimih eo’omatani marane aniyafar nare a fair kwanab.”
50 Hikɨ kaniwarayewitɨni Wetaniya 'aurie, yumamá teikɨ hetseratɨ kaniutaniuni 'aixɨa memɨ'itɨarienikɨ.
50 Imaibo nawiyih bairi Jerusalem hihamiy hitit hin Bethany hitit, nati’imaim uman bora’ah isah yoyoban igegewasinih.
51 Mexi 'utaniukakai wahetsɨa kanayeyani, muyuawitsie kananutiwitɨkieni.
51 Bigegewasinih auman ihamiyih earura’ah yen in mar wanawanan run.
52 Mɨkɨ nenewieri me'ipitɨaka Kerutsareme mekanekɨne kwini mieme meyutemamawietɨ.
52 Hibora’ara’ah yasisir yah awan karatan auman himatabir maiye hin Jerusalem hitit.
53 Tukarikɨ tuki kuraruyarita mekaniu'uwakaitɨni 'aixɨa me'utiyuatɨ Kakaɨyari hepaɨtsita. Mɨpaɨ xeikɨa kani'aneni.
53 Nati’imaim mar etei hin Tafaror Baremaim God ana merar hiyiy naatu hibobora’ara’ah.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.