1 Samuel 25
hch (HCH) vs NTLH
1 Merikɨtsɨ Tsamuheri kaniumɨni, Xamatsie kaniukateukieni matawerixɨtsie. 'Ixaheritsixi yunaitɨ mekaniyukuxeɨrieni meyuhiwerietɨ hetsiena mieme. Mɨyatiuyɨku Rawiri Mahuni makumawetsie kanakayune.
1 Samuel morreu, e todos os israelitas se juntaram e choraram a morte dele. Então o sepultaram na sua casa, em Ramá. Depois disso Davi saiu e foi para o deserto de Parã. Nabal estava em Carmelo, cortando a lã das suas ovelhas.
2 Merikɨte Mahuni mɨrakutewatsie mana tewi xewitɨ kaniukateitɨni waɨkawa rexeiyatɨ, xeimiriyari kapuratsixi meta haika miriyari muxatsi, Kaximeri mɨrakutewatsie wahuxari kanikaxikakaitɨni, yukwie mana mexeiyakaikɨ.
2 — ausente —
3 Nawari katinitewakaitɨni, Karewi kaninuiwarieyatɨkaitɨni. 'Awikahiri 'ɨyaya katinitewakaitɨni, mɨkɨ witsikatini'ɨimarikaitɨni timaiwetɨ, matsi Nawari pɨkayukɨhɨawekai 'axakatiniuka'iyarikaitɨni.
3 — ausente —
4 Hikɨ Rawiri makumawetsie 'uyeikatɨ, mɨpaɨ katinetimani kename Nawari yumuxatsi wahuxari hexinekai.
4 Davi estava no deserto e soube disso.
5 Merikɨte 'ayumieme temari tamamata kaniwarenɨ'ani mɨpaɨ tiwakuhɨawetɨ: «Kaximeri xekenehu, Nawari waɨritsika nehetsiemieme xekeneyetuiri.
5 Então enviou dez rapazes a Carmelo, com ordem de encontrarem Nabal e o cumprimentarem em nome dele.
6 Mɨpaɨ xeketenetahɨawi: “'Aixɨa xeketeu'erieka kayuwatɨ xehexeiyatɨ, yaxeikɨata 'atɨɨriyama meta 'ahetsɨa miemete te'uximayatamete.
6 Mandou que dissessem o seguinte: “Meu caro amigo, Davi lhe manda saudações, desejando tudo de bom para o senhor, a sua família e tudo o que é seu.
7 Mɨpaɨ nepɨtiu'enaxɨ kename 'amuxatsima pewarexine. Meta pekatinimaika kepauka 'amuxatsi wahɨwemete tahamatɨa memu'uwakai, tepɨkawaru'uximatɨa hatsuaku. Kaximeritsie kepauka memɨtehɨtɨwekai, tixaɨtɨ tepɨkatewarunawatsiri.
7 Ele soube que o senhor está cortando a lã das suas ovelhas e mandou lhe contar que os seus pastores estiveram com a gente, e nós não lhes fizemos nenhum mal. Durante o tempo em que estiveram em Carmelo, não roubamos nada do que era deles.
8 Merikɨte te'a'uximayatsiriwamete keniwaruta'iwawiya, mɨkɨ mematenitaxatɨakuni. 'Aixɨa nepaineni 'ahepaɨtsita, xɨka 'aixɨa 'anemekɨ neteɨterima pewaranunake, 'ikɨ tukariyaritsie temawierika tekewewieka. Ximɨxi neuxei ketiniwayetuiri te'a'uximayatsiriwamete meta 'aniwe Rawiri tita pemɨrexeiyani”».
8 Pergunte, e eles lhe contarão. Davi pede para o senhor nos receber com amizade porque viemos aqui num dia de festa. Assim, por favor, dê o que puder a nós, os seus criados, e ao seu querido amigo Davi.”
9 Hikɨ kepauka Rawiri kuyaximama memu'axɨa, Nawari mɨpaɨ mekateniutaxatɨani Rawiri kemainekai, hikɨ mana mekaniti'uni meta'ikwewatɨ.
9 Os homens de Davi foram e deram o recado a Nabal, em nome de Davi. Então ficaram esperando,
10 Merikɨte Nawari mɨpaɨ katiniwaruta'eiya:
10 e Nabal respondeu: — Davi? Filho de Jessé? Quem é ele? Nunca ouvi falar nele! Hoje em dia há muitos escravos que fogem dos seus donos!
11 ¿Titayari nepaa, nehaa, newai neteɨterima wahetsiemieme nemɨrexeiya, titayari netiwamikwani teɨteri nekawamateme hakewa memeyekɨ?
11 O meu pão, a minha água e os animais que matei para dar aos meus empregados eu não darei a homens que eu nem sei de onde vieram!
12 Hikɨ Rawiri nɨ'arimama yu'utɨma mekanekɨne. Kepauka memuta'axɨa naime mekatenitaxatɨani Nawari kemɨtiwarutahɨawixɨ.
12 Os homens de Davi voltaram e contaram o que Nabal tinha dito.
13 Hikɨ Rawiri mɨpaɨ katiniwaruta'aitɨani: «Naime 'ixiparate xeketeneukuha'arita». Hikɨ yunaitɨ mekaniyukuha'aritɨani meta Rawiri. Kuyaxi nauka tsienituyari Rawiri mekaneweiya, huta tsienituyari mekaniyuhayewa tita memɨtehexeiyakai memɨte'ɨwiyanikɨ.
13 Então Davi disse: — Ponham as suas espadas nos cintos! E todos obedeceram. Davi também pegou a sua espada e saiu com mais ou menos quatrocentos dos seus homens enquanto duzentos ficaram atrás com a bagagem.
14 Hikɨ xewitɨ ti'uximayatame 'Awikahiri katiniutaxatɨani, Nawari 'ɨyaya: «Rawiri yuteɨterima makumawetsie heyeikatɨ kaniwareyenɨ'ani tati'aitɨwame memɨtawaɨritɨanikɨ, peru mɨkɨ 'axakatiniwaru'eiya.
14 Um dos empregados de Nabal disse a Abigail, a mulher de Nabal: — A senhora soube? Davi enviou do deserto uns mensageiros com saudações para o nosso patrão, mas ele os tratou mal.
15 Mɨkɨ teɨteri 'aixɨa mepɨtatexeiyakai. Kepaɨmexɨa tukari temu'uwakai wahamatɨa yeuta, hatsuaku mepɨkatatsi'u'uximatɨa, nitixaɨ mepɨkatate'unawatsiri.
15 No entanto, eles têm sido muito bons para a gente: nunca nos incomodaram e, durante todo o tempo em que estivemos com eles nos campos, eles não roubaram nada que era nosso.
16 Mɨkɨ tukarikɨ tɨkarikɨ mepɨtatsi'ɨwiyakai, mexi muxatsi tewahɨtɨwekai mana wa'aurie.
16 Eles nos protegeram dia e noite todo o tempo em que estivemos com eles tomando conta dos nossos rebanhos.
17 Hikɨ 'ekɨ 'aixɨa kepemɨtiyurieni keneutimaixɨa, karikɨtsɨ tati'aitɨwame hetsie 'axamɨti'ane katinamieni meta kiena kiekatari tahetsie. Mɨkɨ tewi 'axamɨtiuka'iyari pɨhɨkɨ, xewitɨ hamatɨana mɨtikuxatani pɨkayɨwe».
17 Pense nisso e resolva o que fazer. Isso poderá vir a ser um desastre para o nosso patrão e toda a sua família. Ele é tão mau, que ninguém pode falar com ele.
18 Hikɨ yapauka 'Awikahiri paa huta tsienituyari kaniukuxeɨrieni, winu hutame nawi kɨxauriyaritsie yemaneme, muxatsi yu'aɨxɨwime mewawarikime, tɨriku xarikiyari xeitewiyari heimana tamamata heimana 'auxɨwi kiruyari, kaxie takari patsaruyari tsuirayari mekaniutiwewieni xeitsienituyari meta huta tsienituyari xapa makaka patsaruyari tsuirayari mekaniutiwewieni. Hikɨ mɨkɨ naime tiuti'ikataka puxuri wahetsie,
18 Então Abigail pegou depressa duzentos pães, dois odres cheios de vinho, cinco ovelhas assadas, uns dezessete quilos de trigo torrado, cem cachos de passas e duzentas pastas de figos secos e pôs tudo sobre jumentos.
19 mɨtiwa'aitɨa mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: «Xeme meri xekeneuhuni neta xe'utɨma nepɨyemie». Peru yukɨna Nawari 'ikɨ hepaɨtsita pɨkatitaxatɨa.
19 Então disse aos empregados: — Vão na frente, que eu vou atrás. Porém não contou nada ao seu marido.
20 'Awikahiri puxutsie 'anakaitɨ hɨritsie 'ukamietɨ Rawiri kaniuxeiya meta kuyaximama hepana me'ahukame, hikɨ mekananuyukunake.
20 Abigail ia montada no seu jumento e, de repente, numa curva, na descida, encontrou Davi e os seus homens, que vinham na sua direção.
21 Merikɨte Rawiri mɨpaɨ kaniutayɨkaitɨni: «Yakɨ xeikɨa pɨratɨa mɨkɨ tewi ketemɨte'ita'ɨwiri tewamama makumawetsie, para tixaɨ mɨkareuyehɨanikɨ. Hikɨ matsi pɨta 'axanetinakapitɨani 'aixɨa kenemɨtiparewi hepaɨtsita.
21 Davi tinha pensado assim: “De que me adiantou proteger a propriedade desse homem aqui no deserto? Nós não roubamos nada que era dele, e é assim que ele me paga a ajuda que lhe dei?
22 Hikɨ matsi Kakaɨyari 'axakenerakapitɨani kanetsinenimayatɨ xɨka yunaime Nawari teɨterimama nekawarukwini mexi kakahekɨariweni».
22 Que Deus me castigue se eu não matar até o último daqueles homens antes do amanhecer!”
23 'Ayumieme kepauka 'Awikahiri Rawiri muxei, mexɨima yupuxutsie 'anakayaka hɨxiena kaniutihɨximakeni kwiepa paitɨ.
23 Quando Abigail viu Davi, desmontou depressa, ajoelhou-se diante dele e encostou o rosto no chão,
24 Hetɨana 'ukaweka mɨpaɨ katinitahɨawe:
24 aos seus pés, dizendo: — Por favor, senhor! Escute-me! Eu sou a culpada!
25 'Ekɨ matsi Nawari yuri pepɨkati'eririeka, kemɨtitewa yurikɨ yapɨtiuka'iyari. Mɨkɨ mɨpaɨ panuyɨne, “mɨka'uka'iyari” mɨpaɨ katinimariwani naitsarie. Ne matsi neti'aitɨwame 'anɨ'arima pemɨwarenɨ'a nepɨkawarexei.
25 Por favor, não dê atenção a Nabal, pois ele não vale nada! Ele é exatamente o que seu nome quer dizer: um tolo ! Eu mesma não vi os rapazes que o senhor mandou.
26 »Peru hikɨ Yawé pɨkamatsipitɨa xuriya pemɨtayeurienikɨ 'ekɨ 'akɨmana yapetiwarakapitɨanike. Kaniyuritɨni Yawé kanayeyurini meta 'ekɨ. 'Ayumieme nepiwawirie kemɨ'ane memɨmatsi'aye'unie meta yunaitɨ memɨmatsimieku, Nawari hepaɨ mekatenikwinitɨariekuni.
26 Foi o Senhor Deus quem impediu que o senhor se vingasse e matasse os seus inimigos. Agora eu juro, pela sua vida e pela vida do Senhor , que todos os seus inimigos e todos os que querem prejudicá-lo serão castigados como Nabal.
27 Keneutanaki'eri 'ikɨ 'imikieri mati'uximayatsiriwame matsi'atɨiri, ketiniwarutamikwa 'ateɨterima.
27 Senhor, faça o favor de aceitar este presente que eu lhe trouxe e o entregue aos seus homens.
28 Ne nepɨmatsiwawirie ti'a'uximayatsiriwame xɨka 'axanetiuyurieni kenetineuyehɨwirieka. Yurikɨ Yawé kamaniyetuiriemɨkɨ 'anuiwarima memɨkaheuyeweni mete'aitatɨ, nixewitɨ matsi 'ekɨ 'axapɨkamatsiyurieni, 'ekɨtsɨ Yawé hetsiemieme pekani'amieneni.
28 Perdoe, por favor, qualquer coisa errada que eu tenha feito. O Senhor Deus fará com que o senhor seja rei e também os seus descendentes, pois o senhor está combatendo o combate dele e o senhor não vai fazer nenhum mal enquanto viver.
29 Kepauka xewitɨ mɨmatsi'uweiyani matsimiemɨtɨ, Yawé 'akakaɨyari 'atukari pɨ'ɨwiyani, peru matsi memɨmatsi'aye'unie 'ateewa mepexɨriyani memeuyewenikɨ.
29 Se alguém o atacar e tentar matá-lo, o Senhor , seu Deus, o protegerá como um homem que guarda um tesouro precioso. Mas ele vai jogar longe os seus inimigos, como um homem que atira pedras com a sua funda .
30 'Ayumieme kepauka Yawé 'ixaheritsixi tiwa'aitɨwame mɨmatsi'ayeitɨa kemɨmatiutahɨawixɨ, meta 'Ixaheri kwieyaritsie kepauka mexɨakame mɨmatsi'ayeitɨa.
30 O Senhor Deus cumprirá todas as coisas boas que lhe prometeu e o fará rei de Israel.
31 Merikɨte kepauka mɨpaɨ mɨtiyɨni, 'ekɨ 'ahetsie pepɨkarahɨpani, 'ahaxɨakɨ teɨteri pemɨwarukwikɨ 'atsimekateyuriekame. Mati'uximayatsiriwame matsi 'ekɨ kenena'eriwani kepauka Yawé 'aixɨa mɨtiyurieni 'ahetsiemieme».
31 E, quando isso acontecer, o senhor não terá motivo para se arrepender, ou sentir remorso por haver matado sem razão, ou por ter se vingado por si mesmo. E, quando o Senhor Deus o abençoar, não esqueça de mim.
32 Merikɨte 'ayumieme Rawiri 'Awikahiri mɨpaɨ katiniutahɨawe:
32 Davi respondeu: — Louvado seja o
33 'Aixɨa peke'itɨarieka 'ekɨ 'aixɨa pemɨnetiutahɨawixɨkɨ, xuriya kenemɨtitayeurienikekai nekɨmana.
33 Graças ao que você fez hoje e ao seu juízo, eu deixei de cometer um crime de morte e fui impedido de me vingar por mim mesmo.
34 Yawé 'ixaheritsixi takakaɨyari, pɨkanetsi'upitɨa nemɨmatikwinitɨanikɨ kenemɨtiyuriemɨkɨkai. Hikɨ matsi yanematinahɨaweni, xɨka xeiya pekaheyeyanike temanuyukunakekɨ, 'uxa'a Nawari meta teɨterimama nixewitɨ pɨkahayenierenikekai. Yurikɨ Yawé kanayeyurini.
34 Que o Senhor Deus me livre de fazer algum mal a você! Eu juro pelo Senhor , o Deus de Israel, o Deus vivo, que, se você não tivesse se apressado e não tivesse vindo me encontrar, amanhã cedo todos os homens de Nabal estariam mortos, até os meninos!
35 Merikɨte Rawiri mɨpaɨ titahɨaweka, tita mɨkɨ mɨti'atɨiriekai katinanupiini. Mɨpaɨta katinitahɨawe:
35 Então Davi aceitou o que ela havia trazido e disse: — Volte para casa e não se preocupe. Eu farei o que você quiser.
36 Hikɨ kepauka 'Awikahiri yukie munua, Nawari 'ixɨarari kaniwewiekaitɨni yutemawietɨ waɨkawa kanitawekaitɨ, 'ayumieme mɨkɨ 'atsipɨkatitahɨawixɨ 'uxa'ariekake.
36 Abigail voltou para o seu marido Nabal, que estava em casa, festejando como um rei. Ele estava bêbado e alegre. Então ela não lhe contou nada. Na manhã seguinte,
37 Merikɨte 'uxa'ariekake kepauka Nawari mukatawaipiekai 'anake katinitaxatɨani kemɨtiuyɨkai. Nawari matsi 'u'enaka yu'iyaritsie katiniutakwine hikɨ kaniuhurieni naitɨ.
37 quando ele não estava mais bêbado, ela lhe contou tudo. Aí ele teve um ataque e ficou completamente paralisado.
38 Hikɨ tamamata tukari 'anukayaku, Yawé Nawari katiniukwinitɨani hikɨ kaniumɨni.
38 Uns dez dias depois, a ira de Deus feriu Nabal, e ele morreu.
39 Kepauka Rawiri mɨpaɨ mɨretima kename Nawari hemɨkai, mɨpaɨ kaniutayɨni: «Yawé 'aixɨa ketikuxaxatsiwani kemɨtiuyuri, Nawari hepaɨtsita kenemɨtiyurienikekai, Yawé 'aixɨa pɨtiuyuri mati'uximayatsiriwame 'axamɨkatiyurienikɨ, matsi yapɨtiuyuri Nawari yamɨyɨnikɨ ke'axamɨtiuyuri hepaɨtsita».
39 Quando Davi soube que Nabal havia morrido, disse: — Louvem a Deus, o Então Davi mandou a Abigail uma proposta de casamento.
40 Kepauka nɨ'ariekate Kaximeri memu'axɨa, 'Awikahiri hamatɨa meteniutaxata mɨpaɨta metenitahɨawe:
40 Os empregados dele foram até Carmelo e disseram: — Davi nos mandou buscá-la para que a senhora seja sua esposa.
41 Hikɨ mɨkɨ 'ukatunumakeka kwiepa tihɨximawetɨ mɨpaɨ kaniutayɨni:
41 Então Abigail ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e disse: — Eu sou escrava de Davi e estou pronta para lavar os pés dos empregados dele.
42 Merikɨte yapauka 'Awikahiri kaniyukuha'aritɨani mɨyemiekɨ puxutsie nanutiyerɨni, te'i'uximayatsiriwamete 'ukarawetsixi 'iparewiwametemama yu'auxɨwitɨ mekaneiweiya, hikɨ Rawiri teɨterimama wa'utɨa mekanekɨne. 'Anari mɨkɨ kanitiwitɨni.
42 Aí ela se levantou depressa e montou o seu jumento. E, acompanhada por suas cinco empregadas, partiu na companhia dos empregados de Davi e se tornou esposa dele.
43 Meta Rawiri 'Akinuhani Ketsireri kiekame kanawitɨkɨkaitɨni, merikɨte mɨkɨ yuhutatɨ mepɨ'ɨitamamatɨkai.
43 Davi tinha casado com Ainoã, de Jezreel, e agora Abigail também se tornou sua esposa.
44 Tsahuri yuniwe Mikari Rawiri muwitɨtɨakai Paritiheri Rahitsi nu'aya kaniuwitɨtɨakaitɨni, Karini nuiwame pɨhɨkɨtɨkai.
44 Nesse meio tempo Saul tinha dado a sua filha Mical, que tinha sido esposa de Davi, a Palti, filho de Laís, da cidade de Galim.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.