Atos 19
GOT WENG ABEM Alokso Abino Kalin (FAI) vs ARIB
1 Kale Abolas aka Kodin abiw kal tein bada, Faul atane yán leiw falala un bi yak Efesis abiw una. Kale aka yak audomo, Yesus afan kalin wanang kinim madik teinbidiw ka.
1 E sucedeu que, enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo tendo atravessado as regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 Kale nadane dákadáyam, “kiba Got aket kudawsiw uyo Sinik Abem so dabudusiwe?” Yaka nade isik weng atung fakadu bakodaw, “bá, nuka mak bakoyam, Got Sinik Abem so beno kale bakoyamiw kal keidongin banim.” Kaliwe,
2 perguntou-lhes: Recebestes vós o Espírito Santo quando crestes? Responderam-lhe eles: Não, nem sequer ouvimos que haja Espírito Santo.
3 beta ayo Faul dákadáyam bako, “kiba yaknodin wok ban bomin uta bosidiw?” Yaka nade isik bakodaw, “nuka Yon wok ban bomin uta bosuduw.” Akiwade,
3 Tornou-lhes ele: Em que fostes batizados então? E eles disseram: No batismo de João.
4 beta Faul ayo bakoyam, “Yon aka ban keimin ibik dukámamin umi wok ban bomin uta boyamsa. Kale aka bakoyam, ‘kiba kinim mak nam yán tem tadokaba ami aket kudaw keim sidiwano! Kinim am tadokaba win be Yesus ka.’ Yakeisa ko.” Yaka nade
4 Mas Paulo respondeu: João administrou o batismo do arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que após ele havia de vir, isto é, em Jesus.
5 ika bemi sung be kidi nadiwade Yesus Kamok win tudow dim wok ban bosiw.
5 Quando ouviram isso, foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 Kale kinim ika wok ban bodiwade, Faul am teng dew yak im dim tei sadano, Sinik Abem ayo madák kiwa imuda nade ika weng kukum baka bom nadiwade lum senin weng baka bom keimsiw.
6 Havendo-lhes Paulo imposto as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo, e falavam em línguas e profetizavam.
7 Kale kinim bidi bako tade tam kilung kal ita kanamsiw.
7 E eram ao todo uns doze homens.
8 Kale Faul aka kayow alewbinon uyo kawákal tein bom nadano sun kuw tam Yu Kayak kawed am une bom nadane weng kitid weng kuw ilelya bom nadane Got ami kasák gu sung be afano, kal bom aket dakfáyamsa.
8 Paulo, entrando na sinagoga, falou ousadamente por espaço de três meses, discutindo e persuadindo acerca do reino de Deus.
9 Kata kinim madik ika am weng uyo mak afan kale kidilongin dako yon bom nadiwe kalám gu kadákal Kamok ami kukuw uyo weng mafak bakamam kámiw ka. Kale ika imadá nadanade yak Yesus aket kudawsiw kinim ita kuw imadew sun kuw yak kukumin am umi win Taidanas kal une bom weng afet bom bakansiw.
9 Mas, como alguns deles se endurecessem e não obedecessem, falando mal do Caminho diante da multidão, apartou-se deles e separou os discípulos, discutindo diariamente na escola de Tirano.
10 Kale bo kana bom bidiw bi itol alew keidiw adikum Yu kayak so Gadík kayak so Eisa bakan bidiw so iyo Kamok weng sung uyo adik kidisiw ko.
10 Durou isto por dois anos; de maneira que todos os que habitavam na Ásia, tanto judeus como gregos, ouviram a palavra do Senhor.
11 Got kukuw makik makik dukum uyo Faul am dim kanadaw badano,
11 E Deus pelas mãos de Paulo fazia milagres extraordinários,
12 kinim iyo iwak kidámin ilim but so wok fakudin lim so uyo kudew tad Faul am kal malelaw kudew yak kinim asanusiw iyo maleyamiw im asanin uyo banima nade im sinik mafak kiwa imusiw iyo imadá maek abe unemsiw.
12 de sorte que lenços e aventais eram levados do seu corpo aos enfermos, e as doenças os deixavam e saíam deles os espíritos malignos.
13 Kale Yu Kayak madik ikil kano ká bom nadiw sinik mafak iyo fotabiw maek abe unemaliw. Kayo kamane ikil iliso Kamok Yesus win tudow dim be kanamumo, kalsiw. Kale ika sinik mafak bakodaw, “Faul ami Yesus sung bakan kába, win tudow dim naka bakokam maek abálo kaki ko.” Kalansiw.
13 Ora, também alguns dos exorcistas judeus, ambulantes, tentavam invocar o nome de Jesus sobre os que tinham espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus a quem Paulo prega.
14 Kale Yu kayak kanamsiw bidi Sakíwa muduw fet kal ita kanamsiw. Kale Sakíwa be bokal kayak as fakiw dakádawin kinim.
14 E os que faziam isto eram sete filhos de Ceva, judeu, um dos principais sacerdotes.
15 Kale am mak dána ika be kanam áliwo sinik mafak ayo weng atung fakudu bakoyam, “Yesus be nalam kal ade Faul akal nalam kal, kata kiba kan kiwta?” Yak badane,
15 Respondendo, porém, o espírito maligno, disse: A Jesus conheço, e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 beta kinim sinik dew fakusa ayo yod matam im dim abe nadanade ata tabano kalomo kinim bidi yanfau bom nadane im lim kal uyo badal badal kutiyama am uyo kudá kaim sau sau mayow misun biyaku sakabesiw.
16 Então o homem, no qual estava o espírito maligno, saltando sobre eles, apoderou-se de dois e prevaleceu contra eles, de modo que, nus e feridos, fugiram daquela casa.
17 Yu Kayak so Gadík so Efesis abiw bidiw kawák iyo kanodu weng bu kal kei nadiwe im aket fingánin so kei bom Kamok win uyo dukum kuw tam so kufádawa,
17 E isto tornou-se conhecido de todos os que moravam em Éfeso, tanto judeus como gregos; e veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 bom nadiwo kinim seng Yesus aket kudawiw iyo tad ilim kukuw mafak ban keimin uyo kuw musun tei bidiwo,
18 E muitos dos que haviam crido vinham, confessando e revelando os seus feitos.
19 kimon akamin seng ikil iliso ilim buk uyo kinim wanang kin dim faku kudew tad as abudsiw umi kun uyo kuek kuek ding bako kal keidomo, deng seng 60,000 kina keida ka. Kalesiw.
19 Muitos também dos que tinham praticado artes mágicas ajuntaram os seus livros e os queimaram na presença de todos; e, calculando o valor deles, acharam que montava a cinqüenta mil moedas de prata.
20 Bemi leiw ki Kamok weng uyo kitid kuw yak abe maek abe matam dukumasu ka.
20 Assim a palavra do Senhor crescia poderosamente e prevalecia.
21 Adikum bo kanodune, yanol Faul ayo Yedusalem kal unono kalanom nadane bako, “naka Maseddoniya bakan so Akeisia bakan so uyo fako yak Yedusalem kal tein si audokabi yanol kawák tam Udom abiw unokabi.” Kale nadanade
21 Cumpridas estas coisas, Paulo propôs, em seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e pela Acaia, porque dizia: Depois de haver estado ali, é-me necessário ver também Roma.
22 Alam dakádawin kinim alew Timoti so Idastas so ita imadála Maseddoniya uniwe, alami ata Eisa bakan kawákal makso tein si ausa.
22 E, enviando à Macedônia dois dos que o auxiliavam, Timóteo e Erasto, ficou ele por algum tempo na Ásia.
23 Kale bemi atan kawákal, kinim madik iyo Kamok am kukuw kus utam wengal fukan bidiwo,
23 Por esse tempo houve um não pequeno alvoroço acerca do Caminho.
24 kinim mak am win Damítadias so alam wok fakudin kinim so ika tum tong tuw ufek ufek kidelin, kale ika tong tuw ibakamin Atemis so umi Yol am so umi kit katiw katiw uyo kidel bom kisol sán aliw.
24 Porque certo ourives, por nome Demétrio, que fazia da prata miniaturas do templo de Diana, proporcionava não pequeno negócio aos artífices,
25 Kale beta Damítadias ayo kinim bidi so kinim madik alam wok dew yak imi wok dida dida bom dakodawa dakodawin so iyo adikum gán dáyama tadiwade bakoyam, “kinimá, kilim kal nuka nulum wansiki dusikín dim kal moni seng uyo tademabu ka.
25 os quais ele ajuntou, bem como os oficiais de obras semelhantes, e disse: Senhores, vós bem sabeis que desta indústria nos vem a prosperidade,
26 Kiba utamin, Faul aka wanang kinim seng aket takoyam imadew yak alam mit tem una Efesis abiw kayak seng keidiw adikum bakan Eisa kayak so ika Faul mit tem uniw. Kale Faul aka weng bako nada, ‘kim got kinim teng tuw kidelbiw be atin got báyo.’ Yakba.
26 e estais vendo e ouvindo que não é só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desviado muita gente, dizendo não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 Bewok be kail so ko, be nulum wansiki dusikín win kidel uta kuw kutinokabu bá, kata alo got Atemis um Yol am win dukum uluso kutinokabu. Ade uka Eisa bakan wanang kinim so anang bakan adikum kuw tabodu so imi win kufámamin uyo win kutamomama win banim taw keimamokabiw.” Yakane,
27 E não somente há perigo de que esta nossa profissão caia em descrédito, mas também que o templo da grande deusa Diana seja estimado em nada, vindo mesmo a ser destituída da sua majestade aquela a quem toda a Ásia e o mundo adoram.
28 kinim wanang seng seng ika be kidi nadiwade aket keng keiyama weng dukum baka bom nadiwe bako, “Atemis uka Efesis abiw kayak num dukumo!” Yul kalan bom
28 Ao ouvirem isso, encheram-se de ira, e clamavam, dizendo: Grande é a Diana dos efésios!
29 wabising abiw dukum uyo adikum yak aba maek aba au nadawade wakadu wakade tad Maseddoniya abiw kal kinim alew Gayas so Adistakas so Faul so kámin kinim iyo imadew faku gidi gidi imadew yak weng takenin am uniwe,
29 A cidade encheu-se de confusão, e todos à uma correram ao teatro, arrebatando a Gaio e a Aristarco, macedônios, companheiros de Paulo na viagem.
30 Faul akal yak wanang kinim kin dim kadákal weng bakamono kanamsa. Kata Yesus aket kukádawin wanang kinim ita báyo kale dawtamansiw.
30 Querendo Paulo apresentar-se ao povo, os discípulos não lho permitiram.
31 Ade Faul alam awkinum kasal madik bakan kawák umi gawman gebom gebom ikil iliso weng kudáliw tad bakodaw, “kaba yak wanang kinim kin dim unemin báyo.” Akansiw.
31 Também alguns dos asiarcas, sendo amigos dele, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse a ir ao teatro.
32 Kale wanang kinim yak weng takenin am unbiw, ika im kal banim, kayo ikil weng kukum bakan bom yul kal bidiw wáw madik ikil weng kukum bakan bom yul kal bidiw, kei bidiwe atinim kinim ikil aket fukan bom watawo kale nuka tad kalak tadbuwe tadbuwe? Kal bom amonsiw.
32 Uns, pois, gritavam de um modo, outros de outro; porque a assembléia estava em confusão, e a maior parte deles nem sabia por que causa se tinham ajuntado.
33 Yu Kayak im aket Aleksanda ata weng mit kayak kaí, kale nadiwe ei fakodawiw net kin gubuyo kal tod teng kufoda weng uyo sading kaliwo, ilim kin dim kal tod alam kál ged sánin weng bakayamono, kale kanaba.
33 Então tiraram dentre a turba a Alexandre, a quem os judeus impeliram para a frente; e Alexandre, acenando com a mão, queria apresentar uma defesa ao povo.
34 Kata kinim wanang ika Aleksanda atamomo, aka Yu Kayak ka. Kale nadiwe ilim bán bán adikum makuw yul abem kal bom bako, “Atemis be Efesis kinim wanang nulum dukumo,” kale kale bidiw bi atan mangam uyo alew banimsa.
34 Mas quando perceberam que ele era judeu, todos a uma voz gritaram por quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Kale beta abiw dukum kawák weng mit godin kinim mak matam tod kinim wanang weng sading kalin yakei nadane bakayam, “Efesis kinim kiba, kidilin, adikum bakan kayak ika ilim kal keidomo, Efesis abiw kayak ika got Atemis dukum ulum Yol am so umi kit tum abid tikino kal kutina madák tasu so bo Efesis kayak ita kin mo bidiwo, kalanábiw.
35 Havendo o escrivão conseguido apaziguar a turba, disse: Varões efésios, que homem há que não saiba que a cidade dos efésios é a guardadora do templo da grande deusa Diana, e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Kayo kinim mak bako be ibakanin wengo kaloma banim, be alam kanom sading kalin, kiba aket fakan dádongin banim, wabising kukuw mafak kanamin bá.
36 Ora, visto que estas coisas não podem ser contestadas, convém que vos aquieteis e nada façais precipitadamente.
37 Kiba kinim alew imadew tadiw, kata ika matam num Yol am yakot mak wanongin banim ade weng mafak weng mak num got Atemis umi bakamamongin banim, kata imadew tad kalakal tadbiw kala.
37 Porque estes homens que aqui trouxestes, nem são sacrílegos nem blasfemadores da nossa deusa.
38 Kaleyo Damítadias so tum kidelin kinim so ika kinim weng kanodawokabiw, beta kot uyo am dánámin sun kuw bisuyábu ade abiw taktakin kinim gebom gebom so sun kuw teinábiw. Gebom gebom im kin dim ika ken taktakyamin kala.
38 Todavia, se Demétrio e os artífices que estão com ele têm alguma queixa contra alguém, os tribunais estão abertos e há procônsules: que se acusem uns aos outros.
39 Kata kiba ayo weng makso kaí, kudew tad ukul ulum miso taktakin bán kal kidel kuyo kudew tam kot keimin bán unemin ko.
39 E se demandais alguma outra coisa, averiguar-se-á em legítima assembléia.
40 Kale num kanabuw be kail so tá, watawo kaleyo bá, nuka kamano ilik alokin so weng takenin mafak kanabuw bo weng mit banim, kayo be masi un tabudin kinim ika tad imadew kot keidumo kalokabiw, kata nuka num weng so mak nulum luk dudu bakanokabuw bá.”
40 Pois até corremos perigo de sermos acusados de sedição pelos acontecimentos de hoje, não havendo motivo algum com que possamos justificar este ajuntamento.
41 Yakei imadála unsiw.
41 E, tendo dito isto, despediu a assembléia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.