Mateus 21

Chru (CJE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tŭ Yàng Jêsu sơ̆ng du mơnih tui-mơgru truh jĕ plơi-prŏng Jerusalem, tŭ tơma lăm plơi 'Betphage, gah c̆ơ̆ Ôlibe, Pô pơđăr dua aràng mơnih tui-mơgru nau,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 sơ̆ng đờm kơkơi pơđăr: “Nau tơma bĕ lăm plơi tơ anaŭ, sơ̆ng buơl guhã rơŭ 'buh mư sa drơi alàng ana aràng akă lờih tơ anih nư̆n, jĕ tơ gah ñu hũ sa drơi alàng anà. Tơleh bĕ tơlơi sơ̆ng dùi guñu mơrai tơ Kơu.
2 com a seguinte ordem:
3 Yah hũ aràng sơi đờm hơgĕ, buơl guhã đờm sơđồ bĕ lài: ‘Yàng khiăng angui dua drơi alàng ni.’ Mơnih nư̆n rơŭ brơi buơl guhã dùi nau mư.”
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Bruă ni tơbiă truh tô iơŭ yơu pơnuaĭ mơnih gơnuăr-hwơ̆r hũ đờm lài:
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 “Đờm bĕ sơ̆ng anà kơmơi Siôn lài:
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Dua aràng mơnih tui-mơgru nau sơ̆ng ngă iơŭ yơu pơnuaĭ Yàng Jêsu hũ kơkơi pơđăr.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Buơl guñu dùi alàng ana sơ̆ng alàng anà mơrai, mă ào drơi làng tơ rŏng alàng, bloh nư̆n đơ̆ng pồ Yàng Jêsu đì.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Lăm tơrpuơl buơl làng, lô mơnih mă ào drơi làng lăm jơlàn, du mơnih pơkơ̆n nư̆n koh du thàn kơyơu bloh tràh lăm jơlàn nau.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Buơl làng, mơnih nau dơlhơu, mơnih tui hơdơi, sơgơŭ driau prŏng lài: “Hôsana, Anà pơtau Đabit! Lơngai-pơtuah tơ Pô mă angăn Yàng bloh truh! Hôsana, tơ anih ngŏ glòng rơlau abih.”
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Tŭ Pô tơma lăm Jerusalem, abih plơi-prŏng tơbiă jiơ̆ng klùk-klờk, buơl làng đờm tơnia gơŭ: “Mơnih ni la aràng sơi?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Tơrpuơl mơnih lô đờm sơđồ: “Nư̆n la mơnih gơnuăr-hwơ̆r Jêsu mư̆ng Nasaret c̆àr Galile.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Yàng Jêsu tơma lăm sàng duh-dơlbăt Yàng Pô Lơngì, prơh abih du mơnih dò pơblơi-sơlih lăm sàng duh-dơlbăt. Pô tơlơ̆ c̆ơnừng du mơnih sơlih priă sơ̆ng sŭl lơbuh gơnŭl du mơnih pơblơi c̆ĭm kơtrơu.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Pô đờm sơ̆ng buơl guñu: “Hũ pơnuaĭ wă:
13 Ele lhes disse:
14 Du mơnih bồm sơ̆ng mơnih joh-je truh sơ̆ng Pô lăm sàng duh-dơlbăt, sơ̆ng Pô pơsồ-pơsaih tơ buơl guñu.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Bloh tŭ du mơnih gơnuăr apăn-akŏ pơyă phơ̆n duh-dơlbăt sơ̆ng du mơnih gơnuăr-pơto pơnuaĭ adăt-adia 'buh du bruă c̆rih-krơi Pô ngă, sơ̆ng mơhư̆ du lơ-ơneh tìt driau lăm anih sàng duh-dơlbăt lài: “Hôsana Anà pơtau Đabit!” Nư̆n anok hơtai biă,
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 bloh đờm sơ̆ng Pô lài: “Pô-Pơto hũ mơhư̆ du lơ-ơneh tìt ni đờm hơgĕ rơi?” Yàng Jêsu đờm: “Mơhư̆. Nư̆n buơl guhã ka pơrpoh-c̆ơ pơnuaĭ ni: ‘Yàng hũ mơyòm-pơglòng kơyoa bơbah lơ-ơneh tìt sơ̆ng anà dò mơ̆m ia tơsơu ơu?’ ”
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Bloh nư̆n Pô luơi buơl guñu sơ̆ng tơbiă klàh mư̆ng plơi-prŏng, truh tơ plơi 'Bethani sơ̆ng pơdời gleh mơlăm tơ anih nư̆n.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Ờm hơrơi hơdơi, tŭ gài wơ̆ tơ plơi-prŏng, nư̆n Pô lơpa.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 'Buh sa phŭn kơyơu hra tơ gah jơlàn, Pô truh jĕ, bloh mĭn 'buh du sơla soh, nư̆n Pô đờm sơ̆ng kơyơu hra: “Hã rơŭ 'buh tŭ lơi tơbiă boh tra!” Kơyơu hra thu mư tŭ nư̆n.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 'Buh yơu nư̆n, du mơnih tui-mơgru mă ngă krơi-takơtuă biă, đờm lài: “Ngă hơyơu bloh kơyơu hra thu mư yơu nư̆n?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yàng Jêsu đờm: “Iơŭ biă, Kơu đờm sơ̆ng buơl guhã, yah buơl guhã hũ pơnuaĭ păng-tui sơ̆ng 'buh sơnư̆ng pah-koh wĭ-wơ̆, nư̆n 'buh iơŭ buơl guhã mĭn ngă jiơ̆ng pơnuaĭ Kơu hũ ngă tơ kơyơu hra, bloh găm yơu bruă đờm pơđăr c̆ơ̆ ni lài: ‘Pồ rùp đì bĕ sơ̆ng prah trŭn lăm ia-tơsì,’ pơnuaĭ nư̆n kŭng rơŭ ngă jiơ̆ng.
21 Então Jesus disse:
22 Lăm tŭ iơu-lài, abih tơgrơ̆ pơnuaĭ hơgĕ buơl guhã mă pơnuaĭ păng-tui bloh yòng lơkơu, nư̆n rơŭ đồ-mă hũ.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Yàng Jêsu tơma lăm sàng duh-dơlbăt, tŭ Pô dò pơto-mơblàng, du mơnih gơnuăr apăn-akŏ pơyă phơ̆n duh-dơlbăt sơ̆ng du mơnih gơnuăr-tha lăm buơl làng truh bloh tơnia lài: “Pô-Pơto mă gơnuăr lơi bloh ngă du bruă ni? Aràng sơi brơi tơ Pô-Pơto gơnuăr nư̆n?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Yàng Jêsu đờm: “Kơu kŭng tơnia buơl guhã sa pơnuaĭ, yah buơl guhã đờm sơđồ jiơ̆ng, nư̆n Kơu kŭng rơŭ đờm tơ buơl guhã thơu Kơu ngă tơgrơ̆ bruă ni kơyoa gơnuăr lơi.
24 Jesus respondeu:
25 Pơnuaĭ 'baptem Jăng truh mư̆ng lơi? Mư̆ng ngŏ lơngì halài mư̆ng anà mơnih?” Buơl guñu đờm tămbơyai sơ̆ng gơŭ: “Yah buơl gudrơi đờm: ‘Mư̆ng ngŏ lơngì,’ nư̆n ñu rơŭ đờm sơ̆ng buơl gudrơi: ‘Yơu nư̆n, kơđa hơgĕ buơl guhã 'buh păng-tui Jăng?’
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Sơ̆ng yah buơl gudrơi đờm: ‘Mư̆ng jơi anà mơnih,’ nư̆n buơl gudrơi huơĭ tơ buơl làng. Kơyoa aràng sơi aràng nư̆n kŭng păng-tui lài Jăng la sa aràng mơnih gơnuăr-hwơ̆r.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Kơyoa nư̆n, buơl guñu đờm sơđồ sơ̆ng Yàng Jêsu: “Buơl dơlhă 'buh thơu.” Yàng Jêsu đờm: “Kơu kŭng 'buh đờm tơ buơl guhã thơu kơyoa mư̆ng gơnuăr lơi bloh Kơu ngă tơgrơ̆ bruă ni.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 “Buơl guhã sơnư̆ng hơyơu? Sa aràng mơnih dih hũ dua aràng anà lơkơi. Mơnih nư̆n truh đờm sơ̆ng anà lơkơi kơc̆ua: ‘Ơ anà, hơrơi ni anà nau ngă bruă bĕ lăm apùh ño.’
28 Jesus continuou:
29 Anà nư̆n đờm lài: ‘Anà 'buh khiăng nau!’ Bloh hơdơi, ñu sơnư̆ng pơsơlih wơ̆, sơ̆ng nau.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Mơnih ama truh sơ̆ng anà lơkơi dua, sơ̆ng kŭng đờm yơu nư̆n rơi. Anà lơkơi ni đờm: ‘Ơ ama, luơi anà nau.’ Bloh nư̆n 'buh nau.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Lăm dua aràng anà lơkơi nư̆n, aràng sơi ngă tui hơtai-khiăng mơnih ama?” Buơl guñu đờm: “Anà lơkơi kơc̆ua.” Yàng Jêsu đờm sơ̆ng buơl guñu: “Iơŭ biă, Kơu đờm sơ̆ng buơl guhã, du mơnih rì-mă jia sơ̆ng du kơmơi dri rơŭ hũ tơma lăm lơgăr Yàng Pô Lơngì dơlhơu buơl guhã.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Kơyoa Jăng truh tô pơto tơ buơl guhã jơlàn pơnuaĭ rĭng-tơpă, bloh buơl guhã 'buh păng-tui ñu, dò du mơnih rì-mă jia sơ̆ng du kơmơi dri hũ păng-tui ñu. Pơ-ơnah buơl guhã, tŭ hũ 'buh yơu nư̆n bơjơ, bloh kŭng sơđaŭ 'buh khiăng mơbai prah-luơi glài-sơnoh sơ̆ng păng-tui ñu.”
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 “Păng bĕ sa pơnuaĭ pơgăp-pơmơyơu pơkơ̆n. Hũ sa aràng mơnih pô sàng dih, pla sa apùh ño, c̆ăng bơga tòmdăr, gah dơrlăm apùh klơi sa boh lơbàng păt ia ño, bơ̆ sa boh sàng glòng khiă c̆ơ; bloh nư̆n brơi tơ du mơnih pla ño apah, sơ̆ng nau tơ lơgăr pơkơ̆n.
33 Jesus disse:
34 Truh brơñàn-blàn pĕ boh ño, mơnih pô apùh pơđăr du mơnih hơlŭn-hơlă truh sơ̆ng du mơnih pla ño tô rì-mă pơ-ơnah phŭn-hơjŭng drơi.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Bloh du mơnih pla ño mă du mơnih hơlŭn-hơlă, pờng mơnih ni, pơmơtai mơnih dih, sơ̆ng prah pơtơu mơnih pơkơ̆n.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Mơnih pô apùh pơđăr wơ̆ du mơnih hơlŭn-hơlă pơkơ̆n, lô rơlau dơlhơu, bloh buơl guñu kŭng sơđaŭ ngă sơ̆ng du mơnih hơlŭn-hơlă ni yơu nư̆n rơi.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Hơdơi luĭ, mơnih pô apùh pơđăr rùp-phŭn anà lơkơi drơi truh sơ̆ng buơl guñu, kơyoa đờm lài: ‘Guñu rơŭ c̆ơ prŏng-màng tơ anà kơu.’
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Bloh tŭ du mơnih pla ño 'buh anà lơkơi pô apùh, nư̆n đờm sơ̆ng gơŭ: ‘Ni la anà pơgi-kơdih ama ñu rơŭ jào abih phŭm-kơsai tơ ñu! Ah, buơl gudrơi pơmơtai ñu bĕ, sơ̆ng tămblah mă phŭm-kơsai ñu.’
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Guñu mă anà lơkơi nư̆n, prah ñu tơ agàh apùh ño sơ̆ng pơmơtai.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Yơu nư̆n, tŭ pô apùh ño truh, nư̆n rơŭ ngă sơ̆ng buơl mơnih pla ño dih hơyơu lơi?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Buơl guñu đờm sơđồ: “Pô apùh rơŭ pơluĭ-pơmơtai abih buơl mơnih mơsak-jơhà nư̆n, sơ̆ng brơi tơ du mơnih pla ño pơkơ̆n apah, la du mơnih rơŭ jào phŭn-hơjŭng tơ pô apùh iơŭ brơñàn-blàn.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Yàng Jêsu đờm sơ̆ng buơl guñu: “Buơl guhã ka tŭ lơi pơrpoh-c̆ơ pơnuaĭ ni lăm 'Bồn Bơ-àr Sơc̆ih-Sri ơu:
42 Jesus então perguntou:
43 Kơyoa nư̆n, Kơu đờm sơ̆ng buơl guhã, lơgăr Yàng Pô Lơngì rơŭ hũ suă klàh mư̆ng buơl guhã, sơ̆ng brơi tơ sa buơl làng pơkơ̆n, la buơl làng rơŭ apăn phŭn-hơjŭng mơrai tơ lơgăr nư̆n.
43 E Jesus terminou:
44 Aràng sơi lơbuh tơ ngŏ boh pơtơu ni rơŭ lơmuĭ phư̆, dò boh pơtơu nư̆n lĕ gò aràng sơi, rơŭ gì lơmuĭ phư̆ mơnih nư̆n yơu hơbơu.”
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Tŭ du mơnih gơnuăr apăn-akŏ pơyă phơ̆n duh-dơlbăt sơ̆ng du mơnih Pharisi mơhư̆ du pơnuaĭ pơgăp-pơmơyơu ni, nư̆n kràn thơu la Pô đờm mư̆ng buơl guñu.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Buơl guñu duah ngă hơyơu tô mă Pô, bloh huơĭ tơ tơrpuơl mơnih lô, kơyoa buơl làng kràn-thơu Pô la sa aràng mơnih gơnuăr-hwơ̆r.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.