Mateus 9

bwd (BWD) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ada Yeisu giyage-vagila waka wagaine ada giyewana lavu fafaline tauna yana melala wagaine.
1 Entrando num barco, Jesus passou para o outro lado do mar e foi para a sua própria cidade.
2 Aku wadedeku-deya kaliva seyana gimiyamiya, banae vovona memeluyana, e ada kaliva tufodi vaya wagaine iwai ialiyena Yeisu wagaine. Ada Yeisu kaliva-dina yadi vetumagana giitana ada kaliva-nai wagaine givona, “Natuku, una vemwamwala. Ya koyona bademowa gavenuwaegedi.”
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, vendo a fé que eles tinham, disse ao paralítico:
3 Aku veimeya anatovewalayavo tufodi inogalina ada taudiyavo nuwainagediya ivona, “Kaliva taidei givona awadamana.”
3 Mas alguns escribas diziam entre si: — Ele está blasfemando.
4 Aku Yeisu yadi nuwanuwa gialamanena e ada givonedi, givona, “Gavaiyamu-yo aseasemiya wanuwanuwa koyona?
4 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse:
5 Faina gavavona meyameyagani-moena ganavona, ‘Ya koyona bademowa gavenuwaegedi’, o kai ganavona, ‘Una mididi ke una nudadana’?
5 Pois o que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
6 Aku nuwanuwaku wana alamanena ani Banae Kaliva Natuna wa yana veimeya, e ada anafaiweya kaliva yadi koyona gina venuwaegedi babi taidei wagaine.” E ada au kaliva-nai vovona memeluyana ani Yeisu givonena, “Una mididi, avaya una waina ada unanau ya manuweya.”
6 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. Então disse ao paralítico:
7 Au kaliva gimididi ada anavaya giwai ginau manuweya.
7 E o homem se levantou e voltou para casa.
8 Ada gugai taidei yoo iitana wagaine meyadi gisidobodobona velemoena ada Yaubada iawadavadavana, faina veimeya ke toyogina giveledi kaliva-mowa e ada adifaiweya ina gugai taidei anafaiweya.
8 Vendo isto, as multidões, possuídas de temor, deram glória a Deus, que tinha dado tal autoridade aos homens.
9 Ada Yeisu fafali-nai gisegena aku gitauya ginaunau ani takesi anatoyaudi anayegana Madiu giitana takesi anavada wagaine givetovetoga. Ada Yeisu Madiu givonena, “Unaela una muliyeku.” Ada gimididi ke Yeisu gimuliyena.
9 Quando Jesus saiu dali, viu um homem chamado Mateus sentado na coletoria e lhe disse: Ele se levantou e o seguiu.
10 Ada muliya Yeisu ginau Madiu yana manuwa wagaine ina vebailavi, aku badi takesi anatoyaudi moyaidi ke tokoyona kaduwe ielai, ada Yeisu yana tonogalayavo nodi ienokekela ikanikani.
10 Estando Jesus à mesa, na casa de Mateus, muitos publicanos e pecadores vieram e tomaram lugares com Jesus e os seus discípulos.
11 Aku Falisiyavo tufodi ani iitadi, ada Yeisu yana tonogalayavo itolidadanedi, ivona, “Gavana faina yami tovewala takesi anatoyaudi ke tokoyona nodi ikanikani?”
11 Vendo isto, os fariseus perguntavam aos discípulos de Jesus: — Por que o Mestre de vocês come com os publicanos e pecadores?
12 Aku Yeisu yadi tolidadana ginogali-yo gilufata wagaidiya, givona, “Badi gavega iwakadiyavo ani keke nuwanuwadi doketa, aku badi toveoga-gaga ani nuwanuwadi.
12 Mas Jesus, ouvindo, disse:
13 Aku imiyavo ani wananau Yaubada yana vona seyana ananuwanuwa wana lelena ke wana alamanena, givonaga, ‘Keke nuwanuwaku kevakeva wana vebolavoiye akuebaveyavo faina. Iya nuwanuwaku kaliva wana nuwakalikaliyedi.’ Faina Iya gaelai ani keke toyegayegana gana douwedi faina. Aiyada gaelai ke tokoyona gana douwedi.”
13 Vão e aprendam o que significa: “Quero misericórdia, e não sacrifício.” Pois não vim chamar justos, e sim pecadores.
14 Aku aimo-yo seyana tova Iyoni Tobabitaiso yana tonogalayavo ielai Yeisu wagaine ada itolidadanena, ivona, “Gavana vuvuna ayo imeyavo ada Falisiyavo ani tova ke tova kani ailoilovau aku O ya tonogalayavo ani keke?”
14 Vieram, depois, os discípulos de João e perguntaram a Jesus: — Por que nós e os fariseus jejuamos muitas vezes, mas os seus discípulos não jejuam?
15 Ada Yeisu givona matalivulivuna wagaidiya, givona, “Nagi anakani vemwamwala wagaine ani gavaiyamu, tonagi kaliva tubuiyanavo nodi ina miyamiya aku tubuiyanavo ina nuwavita e ada kani ina ilovau? Keke, faina tonagi-nai nodi imiyamiya. Aku tova gielaelai wagaine kaliva tufodi inaela tonagi kaliva ina vaina tubuiyanavo wagaidiya-deya ke ina nauwena, e ada yadayada-dina wagaidiya kani ina iloilovau.”
15 Jesus respondeu:
16 Ada kaduwe givona matalivulivuna-vagila, givona, “Keke nuya tuwaina kana bwadi nuya diyana evaguna wagaine. Faina aimo nuya diyana evaguna ginabuta wagaine gina siyauta, e ada nuya tuwaina gina agigina lakai-moena.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em roupa velha; porque o remendo tira um pedaço da roupa, e o buraco fica ainda maior.
17 Kaduwe anafaiweya, keke waini evaguna ina iwavedama tuwava kevakeva bubuna tuwaina wagaidiya. Faina waini evaguna yana lutuga wagaine tuwava bubu-dina gina fuwadi ada waini gina maduyabu ke tuwava bubu inakoyo. Aku analauboda waini evaguna ina iwana tuwava evaguna wagaidiya, e ada waini ke tuwava yadi miya iwakana.”
17 Nem se põe vinho novo em odres velhos, porque, se alguém fizer isso, os odres se rompem, o vinho se derrama, e os odres se perdem. Mas põe-se vinho novo em odres novos, e ambos se conservam.
18 Yeisu taidei anafaiweya aimo giifuifufu ani manuwa ebavewala anatonagona seyana gielai, ada tugana givetodonena Yeisu magigine ke givona, “Malinai-mowa natuku vavine yawaina giavaina. Aku udaela nima udasena bana wagaine ke yawaina gida nuwaga-vagilena.”
18 Enquanto Jesus lhes dizia estas coisas, eis que um chefe da sinagoga, aproximando-se, o adorou e disse: — Minha filha morreu agora mesmo; mas venha impor a mão sobre ela, e ela viverá.
19 Au Yeisu gimididi gimuliyena, ada kaduwe yana tonogalayavo nodi inau.
19 E Jesus se levantou e o seguiu, juntamente com os seus discípulos.
20 Aku yoo-dina wagaidiya vavine seyana banae anaveoga ani malamala tuwelo dayagina gimadumadu. Ada vavine-nai Yeisu wamuline gielai, ke ananuya bwatana wagaine nimadidina gisedi.
20 E eis que uma mulher, que durante doze anos vinha sofrendo de uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele.
21 Faina nuwainagene-deya givona, “Kai ananuya gagana wagaine nimadidiku ganasedi, aga gana veiwaka.”
21 Porque dizia consigo mesma: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Ada Yeisu gimiyavila giitana ada givona, “Natuku, una vemwamwala. Ya vetumagana gikivebwainini.” Ada tayuwe tova-nai wagaine vavine gibwaina.
22 Então Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: E, desde aquele instante, a mulher ficou sã.
23 Ada Yeisu gina giluku tonagona yana manuweya, ada giitana ani kulele anatoveneganega yadi kulele iyuveyuvedi alika faina, ke kaduwe totagiya yoo ani itagilukuikui ada ivevetalageyo,
23 Tendo Jesus chegado à casa do chefe e vendo os tocadores de flauta e o povo em alvoroço, disse:
24 ada givonedi, “Wana yegemona wananau. Kwamana keke gida alika aku gidaudau.” Aku badi iveleigena.
24 — Saiam daqui! Porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.
25 E au yoo giveyegemonidi wamelaleya aku Bana giluku, ada kwamana nimane gikiveyabina ada au gimididi.
25 Mas, quando o povo tinha sido colocado para fora, Jesus entrou, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Ada valeya taidei gimutula ginau tayuwe fafali-nai matatabuna wagaine.
26 E a notícia deste acontecimento se espalhou por toda aquela terra.
27 Ada Yeisu wadedeku-deya giyegemona ginaunau ani kaliva adiselu matadi koyo-moedi imulitagoiye inau aku ivedoudou, ivonavona, “Oye Deivida yana tubudelideli, uda nuwakalikaliyema!”
27 Saindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, gritando: — Tenha compaixão de nós, Filho de Davi!
28 Ada Yeisu gina giluku manuwa wagaine aku badi adiselu-dina matadi koyo-moedi ani ielai Bana wagaine, ada gitolidadanedi, “Gavaiyamu, wavetumagana vaita taidei Iya akufata gana gugai?”
28 Quando ele entrou em casa, os cegos se aproximaram, e Jesus lhes perguntou: Eles responderam: — Sim, Senhor!
29 Ada nimana gisena matadiya aku givona, “Yami vetumagana faina ada anafaiweya gina yegemona wagaimiya.”
29 Então Jesus tocou nos olhos deles, dizendo:
30 Ada au matadi giyegayegana. Ada Yeisu veimeya toyogina giveledi, givona, “Wana itaveyabina keke seyana gaito gina alamane gaitoma taidei.”
30 E os olhos deles se abriram. Jesus, porém, os advertiu severamente, dizendo:
31 Aku badi adiselu iyegemona inau, ada valeyana iveinalina tayuwe fafali-nai matatabuna wagaine.
31 Eles, porém, saíram e espalharam a notícia a respeito de Jesus por toda aquela terra.
32 Ada kaliva-dina adiselu inaunau aku kaliva seyana tubuiyanavo ialiyena Yeisu wagaine. Kaliva-nai aluwaluwa koyona nafone gimiyamiya ke giveiveimeyena faina, banae gaugauna.
32 Quando eles saíram, eis que trouxeram a Jesus um mudo endemoniado.
33 E ada Yeisu aluwaluwa koyona giveyegemonina ada kaliva-nai gaugauna au giifufu. Ada yoo meyadi gisidobodobona ke ivona, “Keke tamo anafaiweya adaita Isileli wagaine.”
33 E, assim que o demônio foi expulso, o mudo passou a falar. E as multidões se admiravam, dizendo: — Jamais se viu tal coisa em Israel!
34 Aku Falisiyavo ivonaga, “Ina aluwaluwa koyodi aditonagona Seitani, ani banae yana toyogina wagaine e ada Yeisu aluwaluwa koyodi giveveyegemonidi.”
34 Mas os fariseus diziam: — Ele expulsa os demônios pelo poder do maioral dos demônios.
35 Ada Yeisu gibalawalilivuga melala moyaidi lakaidi ke kabikabisodi wagaidiya, ada meIsileli yadi manuwa ebavewala wagaidiya givevewala, kaduwe valeya iwakana gilumamalena Yaubada yana ebaveimeya faina. Ada kaliva ke vevine wa adiveoga tulina tulina ani matatabudi gikivebwainidi.
35 E Jesus percorria todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do Reino e curando todo tipo de doenças e enfermidades.
36 Ada yoo lakaina giitadi wagaine ginuwakalikaliyedi, faina adivita lakaina wagaidiya ivenuwana lakaina ada kabekabebediyavo, vaita sifi keke aditoitaveyabina anafaiweya.
36 Ao ver as multidões, Jesus se compadeceu delas, porque estavam aflitas e exaustas como ovelhas que não têm pastor.
37 Ada yana tonogalayavo givonedi, givona, “Bavagu lakai-moena aku tofaisewa keke moyaidi.
37 Então Jesus disse aos seus discípulos:
38 Taidei faina bavagu anaKauveya wana veolena ke tofaisewa gina imilidi ina yegemona inanau yana bakula giboyalina bavagu faina.”
38 Por isso, peçam ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.