Mateus 21
bwd (BWD) vs NAA
1 Yeisu yana tonogalayavo nodi ilakalaka Yelusalema faina, aku nagona melala kabisona Bedipegi wagaine iyegemona, tainei Oya Olive dibune. Wadedeku-deya, aku yana tonogalayavo adiselu giimilidi ke wai ina nagona,
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 givonedi, “Imi wai wana nagona melala wadebaimiya wagaine, ada wana lukuluku ani wanamadu itadi doniki wa natudi isifodi. Wana yavudi ada wana aliyedi wagaikuya.
2 dizendo-lhes:
3 Ada kai tamo gaito gina tolidadanemi gavana wagugai, au wana vonena, ‘Kauveya gina vegugaiyedi tufona yana faisewa wagaine, ada tova kabisona gina imili-vagile inaelai.’ E ada kaliva-nai ginamadu awaegedi wana aliyedi.”
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Taidei gaitoma-dina iyegemona e ada tuwaina gavana falofita givonayena, ani anafaiweya gina yegemona velemoena, givonaga,
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 “MeSaiyoni wana vonedi,
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Ada tonogalayavo adiselu inau ada gavaiyamu givonedi, anafaiweya igugai.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Doniki wa natudi ialiyedi ada adinuya badobadodi iyavelidi doniki tubulakaina domone ke Yeisu giyage.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Ada kaliva moyaidi yoo wagaidiya adinuya badobadodi iyavelidi waiya, aku tufodi ai lagadi wa lukudi ikuyadi ke wai wagaine isedi.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Ada yoo tufodi wai inagona Yeisu debaine kaduwe tufodi wai imulina, aku moyaidi ikovakova, ivonaga,
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Taidei anafaiweya bonadi lakaina wagaine idavadavana aku Yeisu giluku Yelusalema ginaunau. E aku melala-nai anakaliva moyaidi giivenuwanuwadi toyogina ada ivonavona, “Ida gavakaliva?”
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Ada yoo-dina Yeisu ikwayabuna ilufata ivona, “Ida falofita Yeisu, kwana Nasaledi, Galili anafafali gielai.”
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Ada Yeisu giluku manuwa tabu anafafali wagaine, ada badi gavega ikimokimone ke ivevekimone ani giveyegemonidi. Ada mani anatosevedavedama yadi teibeli ke kaduwe bunebune aditolufalifaliyavo yadi ebavetoga gibwataviladi.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Ada givonedi, “Yaubada bonana ivetokilumina Buki Tabu wagaine givonaga, ‘Yaku manuwa ani ina vewagana manuwa ebaveoveola.’ Aku imiyavo wagana vaita tokiyafu yadi manuwa.” Biyavo-dina manuwa tabu wagaine ikimokimone ke ivevekimone ani Yeisu giveyegemonidi.|alt="Cleansing temple" src="IB-04118psgr.tif" size="col" loc="21:12-13" copy="Faadil" ref="21:13"
13 E disse-lhes:
14 Ada badi matadi koyo-moena ke tovefela ielai Yeisu wagaine manuwa tabu anafafaliya, ada gikiveiwakanedi.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Aku veyavo anatovegugai lakaidiyavo ke veimeya anatovewalayavo, ani iitana gugai ebameyasidobodobo Yeisu gigugaiyedi, kaduwe biyabiyama iluku manuwa tabu anafafali wagaine ivekovakova, ivonavona, “Osana! Deivida yana tubudelideli kana davana!” E ada gaitoma-dina taidei faidiya inuwakoyo Yeisu wagaine.
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Ada itolidadanena ivona, “Maita unogalina gavana biyabiyama taidei ivonavona?”
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Ada Yeisu gisegedi aku giyegemona Yelusalema-deya ada ginau melala Bedani wagaine gidau.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Malabutuya-mwaeya Yeisu giyewayewa-vagila Yelusalema aku mafa gilavuna.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ada ai guwaguwa seyana anafaiweya alaa giitana wai lilivane. E ada ginau wagaine aku luku gagana ginuwagana, keke tamo guwana. Ada givona ai wagaine, givonaga, “Keke tamo tova kaduwe una veguwa.” Ada maduga-mowa ai-nai gimayewana.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Yana tonogalayavo iitana ayo meyadi gisidobodobona, ivona, “Gavaiyamu ada ai gimadumayewa-moe?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yeisu givonaga, “Gavonemi velemoena, kai wa yami vetumagana aku keke wana nuwakila, aga amifata ai taidei wagaine wanadewa anafaiweya Iya gadewa. Ada keke taidei gagana, aku kaduwe kai oya taidei wagaine wanavona, ‘Unaobu leyageya,’ aga gina yegemona.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Kai wa yami vetumagana Yaubada wagaine, aga gavana wana veoveola faine ani wana nuwagana.”
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Yeisu giyewa giluku manuwa tabu anafafali wagaine, ada givewavewala aku veyavo anatovegugai lakaidiyavo ke meIsileli yadi kaliva lakaidiyavo ielai Bana wagaine. Ada itolidadanena, ivonaga, “Ida gava veimeya wagaine gaitoma-dina taidei ugugaiyedi? Ada gaito veimeya taidei giveleni?”
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Yeisu givonedi, “Iya kadu tolidadana seyana gana tolidadanemi gaitoma seyana faine. Ada kai wana lufata wagaikuya, aga Iya kaduwe gana vonemi gava veimeya wagaine gugai taidei gagugaiyedi.
24 Jesus respondeu:
25 Iyoni Tobabitaiso ani gaito veimeya givele ke kaliva gikivebabitaisodi? Yaubada o kaliva?”
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Aku kai kanavona, ‘Kaliva veimeya ivelena,’ aga yoo kamatausedi, kai ina manini wagaideya, faina kaliva moyaidi ivetumagana vaita Iyoni banae Yaubada yana falofita seyana.”
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 E ada ilufata Yeisu wagaine ivona, “Keke ada alamane.”
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 Ada kadu givonedi, “Gavaiyamu yami nuwanuwa? Kaliva seyana natunavo adiselu. Ada ginau tomoinagona givonena, ‘Natuku, malinai unanau yaku bakula wagaine una faisewa.’
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 “Aku gilufata givona, ‘Iya auwe.’ Aku muliya yana nuwanuwa gisevedavedama ada ginau gifaisewa.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 “Ada kaliva-nai ginau kaduwe kwamaneya givonena anafaiweya. Ada gilufata givona, ‘Iwakana. Gananau.’ Aku keke gidana.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 E ada adiselu wagaidiya, gavakaliva tamana yana vona gimuliye?”
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Faina Iyoni Tobabitaiso gielai wagaimiya ada dewa yegayegana anawai givewalemi, aku imi keke yana laumamala wada vetumagane. Aku badi takesi anatoyaudiyavo ke wai dobona anavevineyavo ani ivetumaganena ada yadi dewa koyodi wagaidiya inuwavilana. Aku imi matamiya waitana inuwavilana, nonogana keke Iyoni wada vetumagane e ada wada nuwavila.”
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 Kaduwe Yeisu givona, “Kadu vona matalivulivuna seyana wana nogalina. Toni babi seyana, yana babi wagaine gileifi bulavadi analoi gibakulina. Bakula-nai gikalififina ada olu giyala giobu kabisona gileifi anaebavagafuwafuwa faina. Ada vada tulatulana giyogona e ada tofaisewa getane ina miyamiya aku matadi inasege ina nudadana bakula-nai anayavaga faina. Ada toni bakula gaitoma moyaina gibubudi giavaina, muliya kaliva tufodi nodi iveimeya ke bakula ina kidewedewena ada ina itaveyabina, aku ikolu anatoveya toni bakula-nai anavutuvutuga guwa ina velevelena. Aku tauna ani yana melala gisege ginau mali fafaliya gimiya.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Ada imiyamiya aku gileifi anaikolu anatova giyegemona, ada tonibakula-nai yana togugaiyavo giimilidi inanau bakula anatoitaveyabina wagaidiya vaita anavutuvutuga gileifi guwana ina vaina, anafaiweya gavaiyamu yadi awaegena tova-nai veimeya ibubuna wagaine.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Ada yana togugaiyavo inau wagaidiya aku toitaveyabina ikiveyabidi ada seyana ilumalimaliwavuna, seyana iluvealikana, aku seyana kabala wagaidiya itutuvealikana.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Ada kadu togugai velugadiyavo tufona moyaidi giimilidi, aku toitaveyabina kadu anafaiweya idewedi.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Ebalauyabu wagaine natuna kaliva giimilina wagaidiya. Ada givonaga, ‘Ida natuku, ada ina vemoimoinena.’
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 “Aku natuna ani tova-nai giyegemona ada toitaveyabina-dina iitana, taudiyavo iveifuifufu, ivona, ‘Ida tau-moena toni laova. Ada aimo bakula taidei ginavai gina veimeyena. E ada wanaela kana luvealikana ada yana bakula kana vaina.’
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Ada au ikiveyabina ke itai iyegemonena gileifi anabakula wagaine ada iluvealikana.”
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Yeisu yana vona matalivulivuna giluyabuna aku gitolidadanedi, givona, “E ada tonibakula tova-nai gina yewana yana bakula wagaine, gavaiyamu badi toitaveyabina gina dewedi?”
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Ada badi veyavo anatovegugaiyavo ke tonagonayavo ilufata, ivonaga, “Ginaelai kaliva-dina koyodi gina munudi velemoena ke ina alika. Aku toitaveyabina evagudi nodi ina veimeya yana bakula faine ke ina itaveyabina, ada badi anavutuvutuga ina velevelena guwa ikolu anatova wagaidiya.”
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Ada Yeisu givona wagaidiya, “Kai vona seyana Buki Tabu wagaine keke wada veyawa, givonaga,
42 Então Jesus perguntou:
43 “Tainei faina gana vonemi, Yaubada yana ebaveimeya gina vaiyavulena imi wagaimiya aku badi keke meIsileli gina veledi, ada biyavo-dina guwa iwakana ina veguwayena anafaiweya Yaubada yana ebaveimeya analauboda.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Ada moyaidi gavega inabeu ogola-nai wagaine ani ina bidobodobodi kabiso kabiso, aku badi gavega wagaidiya ogola-nai ginabeu gina lutagodi ani gina lufuwafuwadi vaita avu anafaiweya.” Taidei anafaiweya Yeisu givona.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Aku badi veyavo anatovegugai lakaidiyavo ke Falisiyavo ani Yeisu yana vona matalivulivuna inogalina wagaine, nuwadi gimalina vaita badi faidiya givonavona.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Tainei faina wai ilelena vaita ina kiveyabina aku yoo imatausedi, faina kaliva moyaidi inuwanuwayena vaita Banae Yaubada yana falofita seyana.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.