Lucas 4
bwd (BWD) vs NAA
1 Ada Yeisu Aluwaluwa Tabuna wagaine gimaga, ada wadedeku gufa Yolidani-deya giyewa ginau fafali kavovona wagaine Aluwaluwa Tabuna ginagonagoyena.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 Wadedeku yadayada foti (40) Seitani gialadibidibiyena. Ada yadayada-dina wagaidiya keke tamo gidakani, ada tova-nai anaebalauyabu wagaine mafa gilavuna.
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 Ada Seitani au giyegemona Bana wagaine ada givonenaga, “Kai Oyeni velemoena Yaubada Natuna, aga kabala taidei una veimeyena ginave aa.”
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Yeisu gilufata givona, “Yaubada yana vona vetovetokilumina givonaga, ‘Keke aa gaga wagaine kaliva yawai ina nuwanuwaga.’”
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Kaduwe, Seitani gilakavena oya tabone-mwane, ada maduga-mowa vaita mata alovo anafaiweya wagaine givewalena ebaveimeya moyaidi babi matatabuna wagaine.
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 Ada givonena, givona, “Ebaveimeya kaikaiwabudi taidei moyaina wa yadi toyogina bademowa iveleku ada adiveimeya nimakuya gimiyamiya, ada gaito nuwanuwaku gana velena aga akulauboda gana velena.
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 E ada Oyeni ani, kai una oduodu Iya wagaikuya aga matatabuna gana veleni ya ebaveimeya.”
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Aku Yeisu gilufata givona, “Yaubada yana vona vetovetokilumina givonaga, ‘KAUVEYA ya Yaubada wagaine una oduodu ada Banae anakaibe-mowa faine una gugai.’”
8 Mas Jesus respondeu:
9 Kaduwe Seitani Yeisu ginauwena Yelusalema, ada manuwa tabu tabone-mwane givemididina ada givonena, “Kai Oyeni velemoena Yaubada Natuna aga idedeku-deya una towavila unaobu,
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 faina Buki Tabu wagaine ivetokilumina, givona,
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 ada nimadiya ina kilakaini e ada
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Ada Yeisu gilufata givona, “Buki Tabu wagaine givona, ‘Keke KAUVEYA ya Yaubada una galuvaluva.’”
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Tova-nai Seitani yana aladibidibi-dina matatabuna bademowa giluyabu, e au gisegena aku ginau analaba aimo yana tova seyana iwakana gina nuwagana.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Ada Aluwaluwa Tabuna yana toyogina wagaine Yeisu giyewa ginau Galili anafafali wagaine, ada valeyana gimutula fafali-dina moyaina wagaidiya.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Ada givewala-nau yadi manuwa ebavewala wagaidiya, ada moyaidi idavana.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 E, ada Yeisu givewala ginaunau aku gielai Nasaledi, tayuwe melala-nai wagaine giveinala. Ada yana dewa anafaiweya, Sabate wagaine gina giluku manuwa ebavewala wagaine, ada gimididi Buki Tabu gina veyawa.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Ada buki uwalugena ivelena ani falofita Aiseya yana vetokiluma, giluyavuyavuna ada ginuwagana fafali-nai ivetokilumina ani taidei anafaiweya givona,
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 “KAUVEYA Aluwaluwana wagaikuya gimiyamiya,
18 “O Espírito do Senhor
19 ada gana awamogatalena KAUVEYA yana kibababala anatova bademowa giyegemona faina.” Manuwa vewala wagaine Yeisu giveyawa buki uwalugena wagaine.|alt="Jesus reads from a scroll" src="IB-04109psgr.tif" size="col" loc="4:17-19" copy="Faadil" ref="4:17-19"
19 e proclamar o ano aceitável
20 E ada Yeisu giveyawa giavaina, Buki Tabu giuwana ada giveyewana tolema wagaine aku givetogana. Ada moyaidi manuwa ebavewala negenine matadi ginau wagaine,
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 ada givebutu givona wagaidiya, givona, “Malinai yami nogala wagaine ani Yaubada yana vona taidei giyegemona velemoena.”
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Ada kaliva moyaidi Yeisu yana vona iawaveiwakanena ada vona iwaka-vagaidi giifufuyedi faina, meyadi gisidobona aku ivonaga, “Ida Iyosefa natuna, aiyo?”
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Yeisu givona wagaidiya, givona, “Gaalamanena. Yada vona seyana wagaine wana voneku, ‘O Tokivebwaina, tauni una kivebwainini.’ Ada kaduwe wana voneku, ‘Kivebwaina-dina anogalina ufaisewadi Kafaneumi wagaine ani anafaiweya kaduwe idedeku uda gugaiyedi. Faina taidei ani O Tauni ya melala.’”
23 Então Jesus disse:
24 Ada kaduwe givonedi, “Gavonemi velemoena, falofita ani tauna yana yoo yana fafali wagaine keke ida vemoimoine.
24 E Jesus prosseguiu:
25 Aku gana vonemi velemoena, tuwaina falofita Ilaitiya yana toveya ani Isileli wagaine malamala toiye anatufo ani keke maita wei gida lugaga, ada loka lakaina giyegemona fafali matatabuna wagaine. Ada tova tayuwe wagaine sikwasikwayavo moyaidi Isileli anafafaliya imiyamiya
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 aku Yaubada Ilaitiya keke gida imili gidana vevine Isileli sikwasikwa-dina tamo wagaine, aku giimili ginau fafali-nai Saidoni anamelala Selefadi wagaine, sikwa seyadi wagaidiya badi keke vine Isileli.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Kaduwe falofita Ilaisa yana toveya tolefelo moyaidi imiyamiya Isileli negenine aku keke seyana Ilaisa gida kivebwaini ke gida kiveyegayegane Yaubada matane, tainei-mowa Nemani anakaibe, bana keke kwana Isileli aku kwana Siliya.”
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Ada kaliva matatabudi manuwa ebavewala negenine ani Yeisu yana vona taidei inogalina wagaine inuwakoyo lakaina.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Ada yoo itowamididi Yeisu iwavi giyegemona wamelaleya melala lakaina wagaine ada inauwena oya kabune, faina yadi melala-nai iyogona ani oya tabone ada nuwanuwadi Yeisu yavoleya ina velovona ke ina luvealikana.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 Aku Yeisu yoo adimwatuguya giyegemona ada tunutunugina ginau.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Ada Yeisu giobu ginau Kafaneumi, tainei melala lakaina Galili wagaine, ada Sabate wagaine givebutu kaliva givewaledi.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Ada kaliva meyadi gisidobodobona yana vewala-nai wagaine, faina yana ifufu ani veimeya wa anatoyogina nodi.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Aku wadedeku manuwa ebavewala wagaine kaliva seyana aluwaluwa bwanebwanenena nafone gimiyamiya. Ada givedou bonana lakaina, givona,
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 “A! Yeisu kwana Nasaledi, gavana nuwanuwa unagai wagaimeya? Gavaiyamu, uelai una luyavulema faina? Iya gaalamaneni o gavakaliva. Oyeni Yaubada yana Kaliva Tabutabuna!”
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Aku Yeisu giawatana givona, “Gina kuluni, ada una yegemona kaliva-nai wagaine.” Ada aluwaluwa bwanebwanenena yoo nefanidiya kaliva gibaina aku giyegemona, ada keke tamo kaliva vovona gida kivekoyo.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Kaliva moyaidi meyadi gibovu ada taudiyavo ivetolitoli, ivona, “Ida gavavona taidei? Veimeya wa anatoyogina nodi ada aluwaluwa bwanebwanenedi giveiveimeyedi ada iyegeyegemona!”
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Ada Yeisu valeyana gimutula melala seyana seyana lilivadiya ani wagaidiya.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Yeisu manuwa ebavewala gisegena ada ginau Saimoni yana manuweya. Aku Saimoni lawana vavine ani iveoga, vovodi gilukalalava lakaina, ada Yeisu iveolena ke gina lemedi.
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Ada Yeisu ginau adiivi lilivane gimididi aku veoga-nai giveimeyena, ada gisegedi-ku iveiwaka. Ada badi au itowamididi ke ivebutu adiga ikidewadewa.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Aku kauwana yana tova olu wagaine, kaliva moyaidi wa adiveoga tulina tulina ani tubuiyadiyavo ialiyedi Yeisu wagaine, ada nimana gisena seyana seyana wagaidiya ke gikivebwainidi.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 Ada kaduwe aluwaluwa koyona kaliva moyaidi nafodiya imiyamiya ani iyegemona aku ikovakova, “Oyeni Yaubada Natuna!” Aku Banae giawatadi ada keke gida awaegedi ina ifufu, faina ialamanena Banae Tauna au Mesaiya.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Ada malabutuya-mwaeya Yeisu Kafaneumi-deya giyegemona ginau mwatugu kavovona mamaveya. Ada kaliva ivebutu ilelena ada tova-nai inuwagana ke ibalalava vaita ina awatana keke gina segedi ginana.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Aku givonedi, “Iya gilubodaku kaduwe mali melala lakaidi wagaidiya gana lulumamalena Yaubada yana ebaveimeya anavaleya iwakana. Taide vuvuna-nai faina Iya giimiliku.”
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Ada au giyegemona ginau Yudiya melala-dina wagaidiya ada gilulumamala-nau manuwa ebavewala wagaidiya.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.