João 18

bwd (BWD) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Yeisu giveoveola giavaina, yana tonogalayavo nodi itauya inau ada iobu bwagala-nai anayegana Kidiloni idamanina. Ada wadedeku fafaline ani ai olive ibakulidi anafafali, ada Bana yana tonogalayavo nodi iluku wagaine.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Aku Yudasa, bana Yeisu gina atuegena nibainavo nimadiya ani ebaga-nai kadu gialamanena, faina tova ke tova wadedeku-deya Yeisu yana tonogalayavo nodi inauna ivagavagauta.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 E au bana Yudasa fafali-nai waina yoo ginagoyedi. Yoo-nai ani Loma anatolugaviya adiyoo seyana ke kaduwe, manuwa tabu anafilisimani tufodi badi Falisiyavo, ke veyavo anatovegugai lakaidiyavo iimilidi. Ada odama ke mayale ada lokoloko gaviya iwaidi inauwedi, e ada nodi iyegemona ebaga-nai wagaine. Yudasa yoo ginagoyedi ada iyegemona ebaga-nai wagaine Yeisu wa∼tubuiyanavo imiyamiya.|alt="Judas leads group to Jesus" src="IB04156gr.tif" size="col" loc="18:3-4" copy="Faadil" ref="18:3"
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Yeisu bademowa gialamanena gavana moyaina ina yegemona Bana wagaine, e ada givaga-yegemona gitolidadana, givona, “Gaito walelele?”
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 Badi ilufata, ivonaga, “Yeisu, kwana Nasaledi.”
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Tova-nai Yeisu givonedi, “Iya kaliva-moeku Tauku,” ani badi au ivaga-yewayewa ada ibeu babiya.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Taidei faina kaduwe gitolidadanedi, givona, “Gaito walelele?”
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Yeisu givonaga, “Bade gavonemi, ‘Iya kaliva-moeku Tauku’. E ada kai Iya kaliva-kuna waleleleku aga kaliva-dina taidei wana imilidi inanau.”
8 Então Jesus disse:
9 Taidei anafaiweya givona faina yana veola-nai gimadu vonayena Tamana wagaine ani gina luveyegemonina velemoena, givonaga, “Kaliva-dina uveleku ani keke tamo gada nusege.”
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Aku Saimoni-Pita, banae yana benisi giwaina ani gisiwakana ada kaliva seyana tagana aiyatagina gitalayoe gibeu. Bana kaliva-nai ani veyavo anatovegugai aditonagona yana togugai seyana, anayegana Malekasi.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Yeisu Pita givonena, “Ya benisi una seyewena anafoseya! Vei-nai Kamaku gisena faikuya ani gavaiyamu, nuwanuwa keke ganayuge?”
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Ada tolugaviya adiyoo-nai wa aditonagona nodi ada kaduwe manuwa tabu anafilisimani-dina, ani biyavo-dina au Yeisu ikiveyabi nimana iyogodi,
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 ada imadunauwena Anasi wagaine ke Yeisu yana vona gina nogalina. Anasi-nai ani Kaiyafasi vavinena tamadi. Aku Kaiyafasi tauna ani malamala-nai wagaine banae veyavo anatovegugai aditonagona.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Bana Kaiyafasi ani banae-nai boi meIsileli tonagonayavo giluwageyedi, givona, “Kai kaliva seya-moena gida alika moyaida faideya aga iwakana.”
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Aku Saimoni-Pita ada kadu tonogala seyana adiselu atuwadeya Yeisu imulimuliyena, ani inau ada iyegemona veyavo anatovegugai aditonagona yana manuweya. Aku tonagona-nai ani tonogala-nai anavelu gialamanena, e ada banae Yeisu nodi iluku kali anawana wagaine, ada moyaidi imiyamiya Bana nodi,
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 aku Pita banae wamelaleya kali anawana wagaine gimidimididi. Ada tonogala anavelu banae veyavo anatovegugai aditonagona gialamanena, ani giyewa togugai vavine wana giitaitaveyabina ke givonena wana gida yavuna, e ada Pita givagaule kadu giluku.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Aku bana vavine-nai gitolidadanena Pita, givona, “Kai anaita oye ani kadu kaliva taidei yana tonogala seyana, aiyo?”
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Aku tayuwe tova-nai tulutulu anatova, e ada manuwa-nai anatogugaiyavo ke filisimaniyavo nodi ai ikulina ada imidififi ivevevala, ada Pita kadu nodi imidimididi aku ai givalavalana.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Ada Pita ani givevevala ai wagaine aku tayu manuwa-nai negenine-deya, bana veyavo anatovegugai aditonagona Anasi Yeisu gitoliluvaluvayena yana tonogalayavo faidiya ke kaduwe gavana kaliva givevewaledi faina.
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Bana Yeisu gilufata, givona, “Tova moyaina gavana gavevewala ani mogamogatalina kaliva moyaidi matadiya ada kaduwe manuwa ebavewala wagaidiya ke manuwa tabu wagaine, wadedeku-deya meIsileli moyaidi ivagavagauta. Keke tamo yaku vona gada vonaye ikavuya-deya.
20 Jesus lhe respondeu:
21 E aku gavaiyamu-yo Iya utoliluvaluvayeku? Badi gavega ivanevanenegeku una toliluvaluvayedi. Badiyavo ialamanena gavana gavonavonaye.”
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Taidei anafaiweya Yeisu givona, ada au manuwa tabu anafilisimani seyana gimidimididi lilivane ani gitafina magigina wagaine ada givonena, givonaga, “Gavaiyamu ada taide anafaiweya Yaubada yana veyavo anatovegugai lakaina wagaine ulufata? Keke uda vemoimoine, aiyo?”
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Aku Yeisu gilufata, givona, “Kai yaku vona-nai koyona aga una awatalatalaina koyona-nai Iya gafaisewana. Aku kai gavona tunutunugina aga gavana faina utafiku?”
23 Jesus lhe respondeu:
24 Ada au Anasi Bana Yeisu nimana aimo yogoyogona giimili ginau Kaiyafasi wagaine, banae veyavo anatovegugai aditonagona.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 E aku Saimoni-Pita aimo gimidimididi aku givevevala ani tufodi nodi ivevevala ivonena, ivona, “Gavaiyamu, kai oyeni ani kadu yana tonogala seyana, aiyo?”
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Aku veyavo anatovegugai lakaina yana togugai seyana, banae yana gabu seyana tagana Pita gilugoloina ani kaliva-nai gimididi Pita givonena, givonaga, “Aiyo, o vaita gada itani boi bana kaliva-nai nodi ai olive anafafali wagaine?”
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Kadu Pita givewa-vagila ani kamukamu gikwage.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Malabutuya-mwaeya Yeisu anavevonayavuga Kaiyafasi matane giavaina, ada Yeisu ivaina Kaiyafasi yana manuweya-deya ada inauwena aditoveimeya lakaina yana manuwa wagaine, anayegana Pailato. Banae toveimeya-nai keke kwana Isileli, ada taidei faina meIsileli-dina ikwayabudi nodi inau ani ivonaga, “Kai kanaluku kwana Loma yana manuweya aga adaawata kana yawelina, ke taudeyavo kana kivebwaneneda Yaubada matane e ada keke adafaiweya Nugulina Abutuna ana aa kanakani.” Taidei faina biyavo-dina imiya wamelaleya.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Ada badi keke idaluku faina, Pailato giyegemona gielai wagaidiya gitolidadanedi, givona, “Gavana tamo koyona giveinubaye kaliva taidei wagaine, e ada faina waaliye?”
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Badi ilufata, ivonaga, “Kai Banae velemoena keke koyona gida faifaisewa aga keke ada aliye ada atuege wagainiya.”
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Ada Pailato givonedi, givona, “Au imi taumiyavo wanavai wana nauwena ke taumiyavo yami veimeya wagaidiya wana vevonayavugina.”
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 Taidei yadi vona-nai ani Yeisu yana vona giluveyegemonina velemoena, tova-nai gimadu vonayena gavaiyamu yana alika-nai gina alikaye.
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Ada Pailato giluku-vagila manuwa wagaine ada gidouwedi Yeisu ialiyena wagaine ada gitoliyena, givona, “Gavaiyamu, velemoena Oyeni meIsileli yadi Kini?”
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Yeisu gilufata, givona, “Gavaiyamu, tainei tauni ya nuwenuweya ada anafaiweya uvona, o kai mali kaliva ivoneni Iya faikuya?”
34 Jesus respondeu:
35 Pailato givonena, givona, “Iya keke kwana Isileli! E ada gavaiyamu gana alamane taide nuwanuwa-dina? O Tauni ya kalivamomo ke kadu veyavo anatovegugai lakaidiyavo, e biyavo-dina ialiyeni ada iatuegeni Iya wagaikuya. Gavana tamo koyona ugai?”
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Ada Yeisu gilufata, givona, “Yaku ebaveimeya ani vuvuna keke babi taide wagaine-deya. Kai vuvuna gida miyamiya babi taidei wagaine aga yaku togugaiyavo ida mididi ida lugaviya ke ida babaliku, e ada meIsileli aditonagonayavo keke adifaiweya ina kiveyabiku. Aku keke. Yaku ebaveimeya vuvuna ani keke babi taidei wagaine-deya.”
36 Jesus respondeu:
37 Ada Pailato givona, “E ada gavaiyamu, velemoena Oye seyana kini?”
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Pailato gitolidadana, givona, “Aku nuwanuwa velemoena ani gavana?” Taidei anafaiweya givona ada giyegemona wamelaleya meIsileli-dina wagaidiya ada givonedi, givona, “Iya keke tamo koyona gada nuwaga Banae wagaine.
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 Waitana, tova malinai ani Nugulina Abutuna, ada yami dewa malamala seyana seyana ani taidei Abutu-nai anatoveya kaliva yogoyogona seyana deli wagaine gana etoyavuna ginaobu wagaimiya. E ada gavaiyamu, nuwanuwami Banae meIsileli yami kini gana etoyavuna?”
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Aku badi iagofaifaina-vagila, ivona, “Keke! Keke Banae kaliva-nai! Una velema Balabasi!” Aku Balabasi bana tubuiyanavo nodi gaviya isisilakaina Loma anakabemali wagaidiya.
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.