Atos 20
bwd (BWD) vs NVI
1 Tova-nai bademowa gavekwavekwageya-nai giavaina, muline Paulo tonogala gidouwevagauwidi ada gikiveasevatudi. Muliya givetalakafoiyedi ke gitauya ginau Masedonia wagaine.
1 Cessado o tumulto, Paulo mandou chamar os discípulos e, depois de encorajá-los, despediu-se e partiu para a Macedônia.
2 Ada Masedonia anafafali moyaina wagaidiya tovetumaganayavo vona moyaina wagaidiya giawaveasevatudi, e ayo ginau fafali Giliki wagaine,
2 Viajou por aquela região, encorajando os irmãos com muitas palavras e, por fim, chegou à Grécia,
3 wadedeku gimiyamiya vaikoi toiye. Ada gikidewadewa waka wagaine ginayage ginanau Siliya aku gikaiyanogala vaita meIsileli iveimeya ke ina luvealikana, e ada givenuwadadana vaita Masedonia gina golota gina yewana agene.
3 onde ficou três meses. Quando estava a ponto de embarcar para a Síria, os judeus fizeram uma conspiração contra ele; por isso decidiu voltar pela Macedônia,
4 Ada kaliva tufodi ikwayabu nodi inau, badiyavo Sofeta banae Failasa natuna kwana Beliya, kaduwe Alisitako ke Sekanido, badi adiselu meTesalonaika, ke Gaiyasi banae kwana Debi, ada Timoti, e ada kaduwe kaliva adiselu Eisiya anafafali wagaine adiyegana Taikikasi ke Tolofimasi.
4 sendo acompanhado por Sópatro, filho de Pirro, de Beréia; Aristarco e Secundo, de Tessalônica; Gaio, de Derbe; e Timóteo, além de Tíquico e Trófimo, da província da Ásia.
5 Ani kaliva-dina wai inagona ke melala anayegana Tolowasi wagaine ibodama
5 Esses homens foram adiante e nos esperaram em Trôade.
6 aku imeyavo Filipai wagaine amiyamiya. Ada Beledi Keke Wa Anayisti Anakanibutu giavaina, ime kaduwe ayage ada yadayada faifi wagaidiya awageya amadumadu, muliya aluku Tolowasi. Ada tubuiyameyavo-dina nodi avenuwaga ke wadedeku-deya amiyamiya wiki seyana.
6 Navegamos de Filipos, após a festa dos pães sem fermento, e cinco dias depois nos reunimos com os outros em Trôade, onde ficamos sete dias.
7 Wiki anayadayada nagona wagaine moyaima avagauta ke Kauveya Yana Kani Tabu anaebanuwaududu ana gugaiyena. Ada Paulo kaliva nodi iveifuifufu aku ginuwanuwa mala gina lavuna-yo gina segedi faina, giifufu-deya boginafa.
7 No primeiro dia da semana reunimo-nos para partir o pão, e Paulo falou ao povo. Pretendendo partir no dia seguinte, continuou falando até à meia-noite.
8 Ada moyaima avagauta manuwa getane anatutulagolota wagaine, ada tutulagolota-nai wagaine mayale moyaina ikabudi.
8 Havia muitas candeias no piso superior onde estávamos reunidos.
9 Aku tubulakata seyana anayegana Yutiko, ani manuwa anatalafolega seyana wagaine givetoga. Ada Paulo aimo giifuifufu aku Yutiko gidunedune, gidune-deya au gienowavulu ada gibeu. Manuwa getane talaliya anaveto wagaine-deya aku giobu babiya. Ada imadu iobu ifewana ani alialikana.
9 Um jovem chamado Êutico, que estava sentado numa janela, adormeceu profundamente durante o longo discurso de Paulo. Vencido pelo sono, caiu do terceiro andar. Quando o levantaram, estava morto.
10 Aku Paulo giobu Yutiko wagaine ke gienotagona ada giatulauwina. Aku tovetumagana givonedi, “Keke aseasemi gina uloulo. Banae wayawaina!”
10 Paulo desceu, inclinou-se sobre o rapaz e o abraçou, dizendo: "Não fiquem alarmados! Ele está vivo! "
11 Ada Paulo giyewa gilaka-vagila manuwa getane ebavagauta-nai wagaine, beledi gikiinena ada tovetumagana nodi ikani. Ada badi nodi iifufu malalavu ada aimo matabogibogina, Paulo gitauya.
11 Então subiu novamente, partiu o pão e comeu. Depois, continuou a falar até o amanhecer e foi embora.
12 Aku badi tovetumagana tubulakata-nai wayawaina ivagaule inauwena yana manuweya, ada moyaidi ivemwamwala lakaina.
12 Levaram vivo o jovem, o que muito os consolou.
13 Ada ime Paulo anatokwayabu waka wagaine wai anagona Asosi, ada tayuwe melala-nai wagaine Paulo ginayage. Taidei anafaiweya giveimeya faina banae agene ginanau.
13 Quanto a nós, fomos até o navio e embarcamos para Assôs, onde iríamos receber Paulo a bordo. Assim ele tinha determinado, tendo preferido ir a pé.
14 Tova-nai Asosi wagaine nodi avenuwaga ada waka wagaine adodona, kaduwe anau melala anayegana Mitilini wagaine aluku.
14 Quando nos encontrou em Assôs, nós o recebemos a bordo e prosseguimos até Mitilene.
15 Mala gilavuna Mitilini asegena ada amaduga Kiyosi wagaine, ada yadayada anavelu adamanaelai Samosa wagaine, ada kaduwe asilakata-vagila ke yadayada anaveto ayegemona Mailito aku Efeso keke adaluku.
15 No dia seguinte navegamos dali e chegamos defronte de Quio; no outro dia atravessamos para Samos e, um dia depois, chegamos a Mileto.
16 Paulo nuwanuwana ginamadu yegemona Yelusalema e ada meIsileli yadi abutu Penitikosi anatova wagaine gina miyamiya. Taidei faina keke nuwanuwana tova gina venuwaegege Eisiya anafafali wagaine, e ada keke adaluku Efeso.
16 Paulo tinha decidido não aportar em Éfeso, para não se demorar na província da Ásia, pois estava com pressa de chegar a Jerusalém, se possível antes do dia de Pentecoste.
17 Paulo Mailito wagaine-deya aku matawa giimilina Efeso ke tovetumagana aditonagonayavo inaelai bana wagaine.
17 De Mileto, Paulo mandou chamar os presbíteros da igreja de Éfeso.
18 Tova-nai ielai wagaine, ada givonedi, “Tubuiyakuweyavo, imi yaku dewa waalamanena. Yaku dewa ke yaku gugai tova-nai gaela-vaguvagu Eisiya anafafali wagaine, ke yaku miya imi nefanimiya anaebalauyabu wagaine gaaliyena, ani waalamanena.
18 Quando chegaram, ele lhes disse: "Vocês sabem como vivi todo o tempo em que estive com vocês, desde o primeiro dia em que cheguei à província da Ásia.
19 Tova moyaina meIsileli nuwanuwadi ina luvealikaku faina, tova vitana ganuwagana. Aku auwe tauku gakiobuyeku ada tova ke tova wa matailuku aku Kauveya faine gafaifaisewa.
19 Servi ao Senhor com toda a humildade e com lágrimas, sendo severamente provado pelas conspirações dos judeus.
20 Kaduwe imi waalamanena tova moyaina nuwanuwa iwakana matatabuna amilema faina gaifufuyena wagaimiya, keke gada ilova. Au vagauta lakaidi wagaidiya kaduwe yami manuwa seyana seyana wagaidiya gavewalemi.
20 Vocês sabem que não deixei de pregar-lhes nada que fosse proveitoso, mas ensinei-lhes tudo publicamente e de casa em casa.
21 MeIsileli kaduwe badi keke meIsileli gaawatalatalaina wagaidiya vaita yadi gugai koyodi wagaidiya ida miyaviladi Yaubada wagaine, ada yada Kauveya Yeisu ida vetumaganena.
21 Testifiquei, tanto a judeus como a gregos, que eles precisam converter-se a Deus com arrependimento e fé em nosso Senhor Jesus.
22 “Ee, aku malinai Aluwaluwa Tabuna givoneku faina, gana naunau Yelusalema wagaine. Gananau aku wadedeku keke gada alamane gavana gina yegemona wagaikuya.
22 "Agora, compelido pelo Espírito, estou indo para Jerusalém, sem saber o que me acontecerá ali,
23 Aku gaitoma seyana gaalamanena, tainei melala moyaina wagaidiya galukunau ani Aluwaluwa Tabuna givonevoneku vita lakaina kaliva nimadiya gana nuwagana ada kaduwe inaseku deli wagaine.
23 senão que, em todas as cidades, o Espírito Santo me avisa que prisões e sofrimentos me esperam.
24 Aku Iyayeku ani keke yawaiku faine gada nuwanuwa, wada keke gaitoma lakaina. Aku yaku nuwanuwa seya-moena ani nuwanuwaku yaku gugai Kauveya Yeisu giveleku gana luyabuna. Gugai-nai ani kaliva moyaidi wagaidiya gana awatalatalaina valeya iwakana Yaubada yana nuwadoga faina.
24 Todavia, não me importo, nem considero a minha vida de valor algum para mim mesmo, se tão-somente puder terminar a corrida e completar o ministério que o Senhor Jesus me confiou, de testemunhar do evangelho da graça de Deus.
25 “E aku imi amimwatuguya gabalawalilivuga ke Yaubada yana ebaveimeya faina galulumamala, ani malinai gaalamanena keke tamo gaito wagaimiya aimo magigiku unaita-vagile.
25 "Agora sei que nenhum de vocês, entre os quais passei pregando o Reino, verá novamente a minha face.
26 — ausente —
26 Portanto, eu lhes declaro hoje que estou inocente do sangue de todos.
27 — ausente —
27 Pois não deixei de proclamar-lhes toda a vontade de Deus.
28 Taumiyavo wana itaveyabimi, kaduwe Yaubada yana yoo moyaidi wana itaveyabidi, faina Aluwaluwa Tabuna taidei yami gugai-nai givelemi. Sifi aditoitaveyabina yadi sifiyavo iitaitaveyabi-dewedewedi anafaiweya, imiyavo Yaubada yana yoo wana itaveyabidi, badiyavo Natu-moena Yeisu dayagine gikimonedi.
28 Cuidem de vocês mesmos e de todo o rebanho sobre o qual o Espírito Santo os colocou como bispos, para pastorearem a igreja de Deus, que ele comprou com o seu próprio sangue.
29 Gaalamanena aimo gananau, aku mulikuya kaliva tufodi inaelai nefanimiya vaita galuweta manimaninidiyavo anafaiweya, ada sifi ina kivekoyodi.
29 Sei que, depois da minha partida, lobos ferozes penetrarão no meio de vocês e não pouparão o rebanho.
30 Kaduwe kaliva tufodi taumiyavo yami yoo wagaine-deya ina mididi ada vewala fwayafwaya wagaine tonogala ina sibaledi, e ada ina muliyedi.
30 E dentre vocês mesmos se levantarão homens que torcerão a verdade, a fim de atrair os discípulos.
31 Taidei faina taumiyavo wana itaveyabimi badi faidiya. Ada wana nuwaududuna malamala-dina toiye wagaidiya Iya nodi kamiyamiya, ani keke gada veyawai aku yadayada ke bogi wa yaku tagiya nodi imi seyana seyana galuluwageyemi.
31 Por isso, vigiem! Lembrem-se de que durante três anos jamais cessei de advertir a cada um de vocês disso, noite e dia, com lágrimas.
32 “Ada tova taidei Yaubada nimane gasemi ke gina itaveyabimi. Banae yana vona-nai giifufu yana nuwadoga faina ani wana nuwaududuna. Taidei yana vona-nai wagaine Banae anafaiweya gina kivetoyogimi ke yami vetumagana gina tubuga-mowa, ada gaitoma iwakadi Yaubada gisena yana kalivayavo vetavetabudiyavo faideya ani imi kaduwe nodi wana vaidi.
32 "Agora, eu os entrego a Deus e à palavra da sua graça, que pode edificá-los e dar-lhes herança entre todos os que são santificados.
33 Aku iyayeku ani keke tamo gaito yana mani o yana lokoloko o kai ananuya iwakana gada luvadigedi.
33 Não cobicei a prata nem o ouro nem as roupas de ninguém.
34 Au imi taumiyavo waalamanena Iya tauku nimakuya gafaisewa, e ada tauku yaku mani wagaine gavana Iya akutokwayabu nodi amalema faina ani gakimonedi.
34 Vocês mesmos sabem que estas minhas mãos supriram minhas necessidades e as de meus companheiros.
35 Taidei yaku dewa-nai wagaine tova moyaina gavewalemi vaita gilubodada taudeyavo yada faisewa toyogina wagaine tokabekabebena kana lemedi. Taidei anafaiweya kada faifaisewa aku Kauveya Yeisu yana vona kada nuwaveyalaina, givona, ‘Gaito leme gina nuwagana, banae gina vemwamwala, aku gaito leme gina velena, gina vemwamwala-mowa.’”
35 Em tudo o que fiz, mostrei-lhes que mediante trabalho árduo devemos ajudar os fracos, lembrando as palavras do próprio Senhor Jesus, que disse: ‘Há maior felicidade em dar do que em receber’ ".
36 Ada Paulo yana vona giluyabuna, kaliva moyaidi bana nodi tugadi ivetodonena aku iveoveola Yaubada wagaine.
36 Tendo dito isso, ajoelhou-se com todos eles e orou.
37 Ada moyaidi itagitagiya aku iatulauwi iveyaugina.
37 Todos choraram muito e, abraçando-o, o beijavam.
38 Nuwadi givita lakaina faina givonedi vaita keke kaduwe magigina inaita-vagile. Ada ikwayabu inau taliyeya ke waka wagaine iveyagena.
38 O que mais os entristeceu foi a declaração de que nunca mais veriam a sua face. Então o acompanharam até o navio.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.