Atos 19

bwd (BWD) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Apolosa aimo Kolinita wagaine gimiyamiya aku Paulo ani wai seyana wagaine gigolota ginau ada giyegemona Efeso. Ada wadedeku-deya tonogalayavo tufodi ginuwagadi,
1 Aconteceu que, estando Apolo em Corinto, Paulo, tendo passado pelas regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 ada gitolidadanedi, givona, “Gavaiyamu, imi nagona wamaduvetumagana anatoveya, Aluwaluwa Tabuna givemagami o kai keke?”
2 perguntou-lhes: Recebestes, porventura, o Espírito Santo quando crestes? Ao que lhe responderam: Pelo contrário, nem mesmo ouvimos que existe o Espírito Santo.
3 Ada Paulo givonedi, “Kai ina mamu aga gava babitaiso wagaine wababitaiso?”
3 Então, Paulo perguntou: Em que, pois, fostes batizados? Responderam: No batismo de João.
4 Paulo givonedi, “Babitaiso-nai Iyoni gifaisewana ani kaliva yadi gugai koyodi wagaidiya inuwavilana ke gikivebabitaisodi. Ada Iyoni kaliva givonedi, ‘Banae mulikuya ginaelai ani wana vetumaganena, tainei Yeisu.’”
4 Disse-lhes Paulo: João realizou batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que vinha depois dele, a saber, em Jesus.
5 Tova-nai meEfeso tonogalayavo taidei vona-nai inogalina, Kauveya Yeisu anayeganeya ibabitaiso.
5 Eles, tendo ouvido isto, foram batizados em o nome do Senhor Jesus.
6 Ada Paulo nimana gisena badi wagaidiya ada Aluwaluwa Tabuna givemagadi ke meya tulina tulina wagaidiya iifuifufu. Ada kaduwe Yaubada faine ifalofisai.
6 E, impondo-lhes Paulo as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo; e tanto falavam em línguas como profetizavam.
7 Ada adiyoo ani kaliva adituwelo anafaiweya.
7 Eram, ao todo, uns doze homens.
8 Aku Paulo givebutu ginaunau manuwa ebavewala wagaine, ada vaikoi toiye wagaidiya wa yana asevatu givonavona kaliva wagaidiya. Nodi iveifuifufu ada Paulo wa yana lumodova givonedi Yaubada yana ebaveimeya faina.
8 Durante três meses, Paulo frequentou a sinagoga, onde falava ousadamente, dissertando e persuadindo com respeito ao reino de Deus.
9 Aku tufodi idebaitoyoga, keke nuwanuwadi ina vetumagana, ada kaliva moyaidi matadiya Kauveya Yana Wai iawavekoyoyena. E ada Paulo gisegedi aku tonogala gagana givagauledi ina iluku Tilano yana manuwa ebalaumamala wagaine, ada wadedeku yadayada seyana seyana nodi iveifuifufu.
9 Visto que alguns deles se mostravam empedernidos e descrentes, falando mal do Caminho diante da multidão, Paulo, apartando-se deles, separou os discípulos, passando a discorrer diariamente na escola de Tirano.
10 Ada yana gugai-nai anafaiweya ginauwena-deya malamala iluwei, ayo meIsileli kaduwe badi keke meIsileli moyaidi fafali Eisiya wagaine imiyamiya ani Kauveya yana vona inogalina.
10 Durou isto por espaço de dois anos, dando ensejo a que todos os habitantes da Ásia ouvissem a palavra do Senhor, tanto judeus como gregos.
11 Ada Yaubada Paulo toyogina givelena e ada gugai ebameyasidobodobo velemoena gigugaiyedi.
11 E Deus, pelas mãos de Paulo, fazia milagres extraordinários,
12 Anafaiweya ebaita seyana lakaina ani Paulo nimana ginasena nuya kabisodi ke kaduwe nuya agoiline wagaidiya, ada kaliva tufodi giawaegedi ke ina vaivaidi ina naunauwedi ke toveoga vovodiya ina sesedi. Ada adiveoga-dina giavaidi ke kaduwe aluwaluwa koyodi imiyamiya kaliva nafodiya iyegemona.
12 a ponto de levarem aos enfermos lenços e aventais do seu uso pessoal, diante dos quais as enfermidades fugiam das suas vítimas, e os espíritos malignos se retiravam.
13 Aku meIsileli tufodi wadedeku imiyamiya ani ibalawalilivuga ada aluwaluwa koyodi kaliva wagaidiya iveveyegemonidi. Ada seyana tova igaluvaluva Yeisu anayeganeya ina gugaiyena e ada aluwaluwa ivonedi, “Yeisu anayeganeya banae Paulo gilulumamala, gaveimeyemi wana yegemona.” Taidei anafaiweya ivonavona.
13 E alguns judeus, exorcistas ambulantes, tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre possessos de espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus, a quem Paulo prega.
14 Ada meIsileli yadi veyavo anatovegugai aditonagona seyana ani natunavo kaliva adiseveni igaluvaluva ke aluwaluwa iveimeyedi anafaiweya.
14 Os que faziam isto eram sete filhos de um judeu chamado Ceva, sumo sacerdote.
15 Badi adiseveni taidei anafaiweya Yeisu anayeganeya idewadewa aku seyana tova aluwaluwa koyona givonedi, givona, “Yeisu Banae gaalamanena, ada kaduwe anafaiweya Paulo faine gakaiyanogala, aku imiyavo ani gavega kaliva?”
15 Mas o espírito maligno lhes respondeu: Conheço a Jesus e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 Kaliva aluwaluwa koyona nafone gimiyamiya ani taidei anafaiweya givona, ayo kaliva tabodiya gitowavila gilaka ada gilumalimaliwavudi, adinuya gisikelikelilidi aku wa konekonediyavo ada wa dayadayagidiyavo imadu iyegemona manuwa-nai wagaine ada iota.
16 E o possesso do espírito maligno saltou sobre eles, subjugando a todos, e, de tal modo prevaleceu contra eles, que, desnudos e feridos, fugiram daquela casa.
17 Ada meIsileli kaduwe badi keke meIsileli moyaidi Efeso wagaine imiyamiya ani valeya taidei inogalina wagaine imatauta-mowa, aku kaduwe Kauveya Yeisu anayegana ivemoimoinena lakaina.
17 Chegou este fato ao conhecimento de todos, assim judeus como gregos habitantes de Éfeso; veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Ada tovetumagana moyaidi evagudiyavo ielai ke iawamogatala yoo matadiya gaitoma koyodi igugaiyedi.
18 Muitos dos que creram vieram confessando e denunciando publicamente as suas próprias obras.
19 Ada tufona moyaidi tokwelikweli yadi gugai igugugaiyena, ani yadi kwelikweli adibuki matatabuna ivagauwidi ke yoo matadiya ikabudi. Aku buki-dina fatadi iveyawana ke ivetutamwaina siliva mani fifiti tausani (50,000) anafaiweya. Badi yadi giba ivevegugaiyedi gugai-dina anafaiweya bogavu o kai welavi o kiyogoyogo faidiya ani moyaidi ivagauwidi ke ikabu-yabudi.|alt="People burn their things for working magic." src="IB04209bgr.tif" size="col" loc="19:18-19" copy="Faadil" ref="19:19"
19 Também muitos dos que haviam praticado artes mágicas, reunindo os seus livros, os queimaram diante de todos. Calculados os seus preços, achou-se que montavam a cinquenta mil denários.
20 Taidei anafaiweya igugai faina, Kauveya yana vona giveinala ke gitoyogina e ada kaliva moyaidi ivetuvetumaganena.
20 Assim, a palavra do Senhor crescia e prevalecia poderosamente.
21 Taidei gaitoma-dina muline, Paulo givenuwadadana vaita ginanau Yelusalema, ada yana nau-nai wagaine gina golota fafali Masedonia ke Akaiya wagaidiya. Ada givona, “Nagona gananau Yelusalema, kaduwe gilubodaku gananau Loma wagaine.”
21 Cumpridas estas coisas, Paulo resolveu, no seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e Acaia, considerando: Depois de haver estado ali, importa-me ver também Roma.
22 Ada Paulo anatoleme kaliva adiselu Timoti ke Elasito gimaduimilidi inau Masedonia, aku banae tauna aimo tova maufona fafali Eisiya wagaine gimiya.
22 Tendo enviado à Macedônia dois daqueles que lhe ministravam, Timóteo e Erasto, permaneceu algum tempo na Ásia.
23 Aku tayuwe tova-nai wagaine, gavekwavekwageya lakaina giyegemona Efeso wagaine Kauveya Yana Wai faina.
23 Por esse tempo, houve grande alvoroço acerca do Caminho.
24 Efeso wagaine kaliva ioduodu seyana yaubada fwayafwaya vavine wagaidiya, adiyegana Atemisi, ada manuwa ebaoduodu ibubuna badi faidiya. Ada kaliva seyana anayegana Dimeteliesi, banae yana faisewa ani siliva wagaine lokoloko gibububudi, ada yana gugai kaduwe Atemisi yadi manuwa ebaoduodu anununa anaita anafaiweya aku kabikabisona siliva wagaine gibububudi kaliva yadi ebaoduodu faina. Ada Dimeteliesi yana tofaisewayavo nodi mani lakaina inuwanuwagana.
24 Pois um ourives, chamado Demétrio, que fazia, de prata, nichos de Diana e que dava muito lucro aos artífices,
25 Ada Dimeteliesi yana tofaisewayavo ke kaduwe kaliva velugadiyavo yadi gugai banae anafaiweya, ani nodi gidouwevagauwidi ada givonedi, givona, “Kaliva, wana nogalina! Imi waalamanena taidei yada gugai-nai wagaine mani lakaina kanuwanuwagana.
25 convocando-os juntamente com outros da mesma profissão, disse-lhes: Senhores, sabeis que deste ofício vem a nossa prosperidade
26 Kaduwe kaliva-nai Paulo ani yana dewa taumiyavo waitana ada valeyana wanogalina. Banae givonavona vaita yaubada kaliva nimadiya ibububudi ani wada keke yaubada velemoena, ada bademowa kaliva moyaidi nuwadi gikanina ke gisibaledi. Ada taidei keke Efeso gagana aku kaduwe fafali Eisiya matatabuna wagaine.
26 e estais vendo e ouvindo que não só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desencaminhado muita gente, afirmando não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 Wada keke gida luboda, faina kai kaliva taidei yada gugai ina awavekoyoyena, aga yoo matadiya ani gugai-nai keke wa anavemoimoina. Kaduwe kai yada yaubada vavine Atemisi yadi manuwa ebaoduodu ina vegaitoma-kavokavovoyena, e ada badi taudi yadi kaikaiwabu gina avaina ke kaliva aimo keke ina vemoimoine. Aku badi yada yaubada-nai ani kaliva moyaidi Eisiya anafafali lakaina wagaine kaduwe kaliva babi matatabuna wagaine ioduodu wagaidiya.”
27 Não somente há o perigo de a nossa profissão cair em descrédito, como também o de o próprio templo da grande deusa, Diana, ser estimado em nada, e ser mesmo destruída a majestade daquela que toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Aku yoo lakaina Dimeteliesi yana vona inogalina ayo matadi gifata ke iagofaifaina, ivonavonanaga, “Badi Atemisi adiyegana lakaina, ide meEfeso yada yaubada!”
28 Ouvindo isto, encheram-se de furor e clamavam: Grande é a Diana dos efésios!
29 Ada iagofaifaina aku melala anakalivamomo moyaidi ialakalakaidi. Paulo anatokwayabu meMasedonia adiyegana Gaiyasi ke Alisitako, ani yoo-dina ikiveyabidi ada imadugedi inauwedi ebavagauta lakai-moena wagaine.
29 Foi a cidade tomada de confusão, e todos, à uma, arremeteram para o teatro, arrebatando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de Paulo.
30 Aku Paulo nuwanuwana ginanau ada yoo lakaina matadiya gina mididi ke gina ifufu, aku tonogalayavo iawatana.
30 Querendo este apresentar-se ao povo, não lhe permitiram os discípulos.
31 Kaduwe Eisiya anafafali anatonagona tufodi, badi Paulo tubuiyanavo, matawa iimilina ke iveolena toyogina, ivona, “Keke maita unaluku ebavagauta-nai wagaine.”
31 Também asiarcas, que eram amigos de Paulo, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse indo ao teatro.
32 Aku vagauta-nai wagaine ivetalageyogeyo, kaliva tufodi gaitoma seyana faine ikovakova aku tufodi ikovakova gaitoma tulina faina. Aku moyaidi yadi vagauta-nai vuvuna ani keke ida alamane aku au ivagauta-kavovo.
32 Uns, pois, gritavam de uma forma; outros, de outra; porque a assembleia caíra em confusão. E, na sua maior parte, nem sabiam por que motivo estavam reunidos.
33 Aku kwana Isileli seyana bana anayegana Alekisanida, ani meIsileli tufodi ilutunena e ada bana gina ifufu yoo wagaidiya. Ada Alekisanida yoo giluawatadi nimana wagaine, nuwanuwana gina kuludi e ada anafata meIsileli gina awabababalidi.
33 Então, tiraram Alexandre dentre a multidão, impelindo-o os judeus para a frente. Este, acenando com a mão, queria falar ao povo.
34 Aku tova-nai iitana Alekisanida banae kwana Isileli ke Atemisi keke gida oduodu wagaidiya, ayo moyaidi ivebutu ikovakova aigaigabu gaitoma-nai seyana faine, ivona, “Badi Atemisi adiyegana lakaina, ide meEfeso yada yaubada!” Ada yadi agofaifaina inauwena maita tova manamanawena kauwana anabai iluwei anafaiweya.
34 Quando, porém, reconheceram que ele era judeu, todos, a uma voz, gritaram por espaço de quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Ada melala anatonagona seyana gielai ada kaliva giawatadi, au amumu gikuluna aku givonedi, “Imi meEfeso, wana nogalina! Kaliva moyaidi ialamanena ide Atemisi yadi manuwa ebaoduodu kaitaitaveyabina, badiyavo yada yaubada lakaidi. Ada kaduwe ide yadi kabala tabutabuna gabameya-deya gibeu ani kaitaitaveyabina.
35 O escrivão da cidade, tendo apaziguado o povo, disse: Senhores, efésios: quem, porventura, não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Diana e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Ada keke tamo gaito ida gaitoma-dina anafaiweya gina veweye faina, auwe gina kulumi. Aku wana nuwanuwa gavana wanagai ayo keke wana sidamane-kavovo.
36 Ora, não podendo isto ser contraditado, convém que vos mantenhais calmos e nada façais precipitadamente;
37 Kaliva taidei ani badiyavo keke manuwa ebaoduodu analokoloko tabutabudi ida kiyafudi, kaduwe keke yada yaubada wagaidiya idavona awadamana, nonogana wakiveyabidi waaliyedi manuwa ebavagauta taidei wagaine.
37 porque estes homens que aqui trouxestes não são sacrílegos, nem blasfemam contra a nossa deusa.
38 Kai Dimeteliesi yana tofaisewayavo nodi nuwanuwadi tamo gaito ina awavekoyoyena, aga ebavevonayavuga ke tovevonayavuga imiyamiya. Wadedeku yadi awavekoyo ida nauwena.
38 Portanto, se Demétrio e os artífices que o acompanham têm alguma queixa contra alguém, há audiências e procônsules; que se acusem uns aos outros.
39 Aku kai tamo gavana faina kaduwe nuwanuwami wana ifufuyena, aga kanisela wada matawedi ke yadi vagauta wagaine ida nuwanuwayena ada veimeya idasena.
39 Mas, se alguma outra coisa pleiteais, será decidida em assembleia regular.
40 Malinai kagavekwavekwageya e ada meyameyagani-moena Loma kabemali inaela ina awavekoyoyeda faine, inavona, ‘Badiyavo igavekwavekwageya.’ E ada kai anafaiweya aga gavaiyamu kana lufata? Keke-mowa adafaiweya, faina gavekwavekwageya-nai keke tamo wa vuvuna.”
40 Porque também corremos perigo de que, por hoje, sejamos acusados de sedição, não havendo motivo algum que possamos alegar para justificar este ajuntamento.
41 Ada taidei anafaiweya giifufu giavaina, muliya kaliva givonedi ivebiawawala inau yadi manuweya.
41 E, havendo dito isto, dissolveu a assembleia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.