Atos 16

bwd (BWD) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Ada yadi balawalilivuga-nai wagaine inau Debi ke muliya Lisita, wadedeku tonogala seyana gimiyamiya anayegana Timoti. Inana ani kaduwe tovetumagana, ada badi vine Isileli aku tamana ani kwana Giliki.
1 Chegou a Derbe e depois a Listra, onde vivia um discípulo chamado Timóteo. Sua mãe era uma judia convertida e seu pai era grego.
2 Ada tovetumagana moyaidi Lisita ke Ikoniyamu wagaidiya Timoti iawaveiwakanena,
2 Os irmãos de Listra e Icônio davam bom testemunho dele.
3 e ada Paulo nuwanuwana Timoti gina kwayabu nodi inanau. Aku tayuwe melala-dina wagaidiya ani meIsileli imiyamiya, ada moyaidi ialamanena banae ani tamana kwana Giliki. Tainei faina Paulo Timoti vovona bubuna gitomogoloina e ada meIsileli keke ina awaididiye.
3 Paulo, querendo levá-lo na viagem, circuncidou-o por causa dos judeus que viviam naquela região, pois todos sabiam que seu pai era grego.
4 Ada Paulo ke tubuiyanavo nodi ibalabala walilivuga melala seyana seyana wagaidiya, aku afositolo ke tonagonayavo Yelusalema wagaine gavaiyamu iveimeya ani badi tovetumagana imatamatawedi, e ada yadi veimeya-dina ina matamatawalewaleyena.
4 Nas cidades por onde passavam, transmitiam as decisões tomadas pelos apóstolos e presbíteros em Jerusalém, para que fossem obedecidas.
5 E ada tovetumagana adiyoo tulina tulina yadi vetumagana gitubuga, ke yadayada seyana seyana wagaidiya yoo giveiveinala.
5 Assim as igrejas eram fortalecidas na fé e cresciam em número cada dia.
6 Ada Paulo anatokwayabu nodi inunudadana ani Aluwaluwa Tabuna keke gida awaegedi fafali Eisiya wagaine valeya iwakana ina lumamale. Taidei faina, fafali Filidiya ke Galetiya nefanidiya inaunau.
6 Paulo e seus companheiros viajaram pela região da Frígia e da Galácia, tendo sido impedidos pelo Espírito Santo de pregar a palavra na província da Ásia.
7 Ada tova-nai ielai fafali anayegana Maisiya tufone ke igaluvaluva vaita idaluku Bitaniya yana ebaveimeya wagaine, aku Yeisu Aluwaluwana kaduwe keke gida awaegedi.
7 Quando chegaram à fronteira da Mísia, tentaram entrar na Bitínia, mas o Espírito de Jesus os impediu.
8 Taidei faina Maisiya igolota inaunau aku melala Tolowasi wagaine iyegemona.
8 Então, contornaram a Mísia e desceram a Trôade.
9 Ada bogi-nai wagaine Paulo gienoita, ada yana enoita-nai wagaine ani giitana kwana Masedonia gimidimididi aku giveoveolena toyogina, givona, “Udaelai Masedonia ke uda lemema.”
9 Durante a noite Paulo teve uma visão, na qual um homem da Macedônia estava em pé e lhe suplicava: "Passe à Macedônia e ajude-nos".
10 Ada Paulo taidei anafaiweya gienoita faina, maduga-mowa akidewadewa ana madunau Masedonia. Au anuwanuwa vaita Yaubada givenuwadadanema ke valeya iwakana meMasedonia wagaidiya ana lumamalena.
10 Depois que Paulo teve essa visão, preparamo-nos imediatamente para partir para a Macedônia, concluindo que Deus nos tinha chamado para lhes pregar o evangelho.
11 E ada Tolowasi-deya waka wagaine ayage ke tunutunugina anau imula anayegana Samotelesi wagaine adau. Mala gilavuna adamana melala anayegana Niyafolisi.
11 Partindo de Trôade, navegamos diretamente para Samotrácia e, no dia seguinte, para Neápolis.
12 Ada wadedeku aobu, e ada Niyafolisi-deya anau Filipai. Filipai ani Masedonia anafafaliya gimiyamiya, tayuwe fafali-nai wagaine Filipai melala lakaina. Ada melala-moena badi meLoma ivemelala. Wadedeku-deya yadayada tufona amiyamiya.
12 Dali partimos para Filipos, na Macedônia, que é colônia romana e a principal cidade daquele distrito. Ali ficamos vários dias.
13 Ada Sabate wagaine melala lakaina anaedawaneya ayegemo anau gufa afaine. Anuwanuwa vaita meIsileli veoveola faina tova moyaina ida vagavagauta fafali-nai wagaine. Tova-nai ayegemona ada avetoga aku vevine bademowa-deya ivagauta ani avebutu aifuifufu wagaidiya.
13 No sábado saímos da cidade e fomos para a beira do rio, onde esperávamos encontrar um lugar de oração. Sentamo-nos e começamos a conversar com as mulheres que se haviam reunido ali.
14 Ada tovanenega-dina wagaidiya vavine seyadi imiyamiya adiyegana Lidia, yadi melala Taiyatila. Badi yadi gugai ani nuya yabeyabelidi fatadi lakaina ivekivekimoneyedi. Badi vavine-dina keke vine Isileli aku Yaubada wagaine ioduodu. Ada KAUVEYA nuwadi gikiyavuna ke Paulo yana vona ivetumaganena.
14 Uma das que ouviam era uma mulher temente a Deus chamada Lídia, vendedora de tecido de púrpura, da cidade de Tiatira. O Senhor abriu seu coração para atender à mensagem de Paulo.
15 Ada badiye ke yadi manuwa anatomiyayavo moyaidi nodi ibabitaiso. Ada ibabitaiso giavaina, iveolema toyogina ivona, “Kai imi wanuwanuwa vaita ime Kauveya anatovetumagana velemoena, wanaelai ada yama manuweya wanamiya.” Ada iveolema anafaiweya ada anau.
15 Tendo sido batizada, bem como os de sua casa, ela nos convidou, dizendo: "Se os senhores me consideram uma crente no Senhor, venham ficar em minha casa". E nos convenceu.
16 Ada tova seyana anaunau ebaveoveola anafafaliya aku togugai yogoyogona vavine waiya ginuwagama. Banae vavine-nai aluwaluwa bwanebwanenena givemagana, ada aluwaluwa-nai alamana givelevelena ke gavana aimo gina yegemona ani giawaawamogatalena. Ada moyaidi vavine-nai anatoveimeya mani iveleveledi, faina gina awamogataledi aimo gavana gina yegemona badi wagaidiya. Banae yana awamogatala wagaine anatoveimeya mani lakaina inuwanuwagana.
16 Certo dia, indo nós para o lugar de oração, encontramos uma escrava que tinha um espírito pelo qual predizia o futuro. Ela ganhava muito dinheiro para os seus senhores com adivinhações.
17 Ani vavine-nai Paulo kaduwe ime nodi givevemulitagoyema aku givedovedou, givonavona, “Taidei kaliva-dina Yaubada Togetanemwane yana togugaiyavo. Kibababala anawai faina imi wagaimiya iawatalatalainena.”
17 Essa moça seguia a Paulo e a nós, gritando: "Estes homens são servos do Deus Altíssimo e lhes anunciam o caminho da salvação".
18 Taidei anafaiweya givedovedou yadayada moyaina wagaidiya e ada Paulo dibuna gisoyoga. Ada gimiyavilana aluwaluwa bwanebwanenena givonena, givona, “Yeisu Keliso anayeganeya gaveimeyeni vavine tainei wagaine una yegemona!” Ada maduga-mowa giyegemona.
18 Ela continuou fazendo isso por muitos dias. Finalmente, Paulo ficou indignado, voltou-se e disse ao espírito: "Em nome de Jesus Cristo eu lhe ordeno que saia dela! " No mesmo instante o espírito a deixou.
19 Aku vavine-nai anatoveimeyayavo iitanuwagana vaita yadi mani anaebanuwaga banae wagaine bademowa giavaina ke yadi nuwavetumagana yadi kaikaiwabu faina kadu giavaina, e ada Paulo ke Sailasi ikiveyabidi ada isitaitaidi inauwedi ebavevonayavuga ke melala anatoveimeyayavo matadiya inasedi.
19 Percebendo que a sua esperança de lucro tinha se acabado, os donos da escrava agarraram Paulo e Silas e os arrastaram para a praça principal, diante das autoridades.
20 Ada Paulo ke Sailasi ialiyedi tovevonayavuga wagaidiya aku ivona, “Taidei kaliva-dina badiyavo meIsileli, ada badi faidiya vekwageya giyegemona yada melaleya.
20 E, levando-os aos magistrados, disseram: "Estes homens são judeus e estão perturbando a nossa cidade,
21 Faina giduwa tulina tulina ivevewaleyedi, ada dewa-dina ide Loma kaliva adaveimeya iawatadi. Ide Loma kaliva faina, keke adafaiweya yadi vewala kana matawalewaleye o kai kana gugaiye.”
21 propagando costumes que a nós, romanos, não é permitido aceitar nem praticar".
22 Badi togugai yogoyogona anatoveimeya taidei anafaiweya ivona, ani yoo ivebutu Paulo ke Sailasi imunumunudi. Ada melala anatoveimeyayavo iveimeyedi tolugaviya ada Paulo ke Sailasi adinuya ina veyalilidi aku feto wagaine ina lavulavudi.
22 A multidão ajuntou-se contra Paulo e Silas, e os magistrados ordenaram que se lhes tirassem as roupas e fossem açoitados.
23 Ada ilumalimaliwavudi giavaina, deli wagaine isedi, ada deli anatoitaveyabina iveimeyena ke gina itaveyabi-dewedewedi.
23 Depois de serem severamente açoitados, foram lançados na prisão. O carcereiro recebeu instrução para vigiá-los com cuidado.
24 Ada toitaveyabina taidei veimeya-nai ginogalina ke tutulagolota totomuya-mwaeya gisedi aku agedi ai folefoledi wagaidiya givelukudi ada gikivetoyogina. Paulo ada Sailasi ani ifalibodedi deliya.|alt="Paul and Silas in stocks" src="IB04207gr.tif" size="col" loc="16:24" copy="Faadil" ref="16:24"
24 Tendo recebido tais ordens, ele os lançou no cárcere interior e lhes prendeu os pés no tronco.
25 Aku boginafa Paulo ke Sailasi iveoveola ke ikwelikweli Yaubada wagaine aku badiyavo kaliva yogoyogodiyavo moyaidi ivanevanenegedi.
25 Por volta da meia-noite, Paulo e Silas estavam orando e cantando hinos a Deus; os outros presos os ouviam.
26 Ada maduga-mowa mabibi lakaina gimadu ke deli anaavutuwa giliuna. Ada manuwa-nai anawana matatabuna imaduayavuga ke kaduwe yogoyogodiyavo matatabudi adiseini iayavuga.
26 De repente, houve um terremoto tão violento que os alicerces da prisão foram abalados. Imediatamente todas as portas se abriram, e as correntes de todos se soltaram.
27 Ada deli anatoitaveyabina gienotafetafewana ada tova-nai giitadi wana yavuyavudi, ginuwanuwa vaita kaliva moyaidi bademowa ida otayabu faina, yana benisi gisiwakawakana ke tauna gina luvealikana.
27 O carcereiro acordou e, vendo abertas as portas da prisão, desembainhou sua espada para se matar, porque pensava que os presos tivessem fugido.
28 Ani Paulo givedou bonana lakaina wagaine, givona, “Keke tauni una luvealikani! Ime moyaima idauwe amiyamiya!”
28 Mas Paulo gritou: "Não faça isso! Estamos todos aqui! "
29 Ada toitaveyabina givedou malina faina. Tova-nai mayale givaina ada wa yana matauta ke wa vetatavina gimadu giluku Paulo ke Sailasi agediya tugana givetodonena.
29 O carcereiro pediu luz, entrou correndo e, trêmulo, prostrou-se diante de Paulo e Silas.
30 E ayo toitaveyabina givagauledi giyegemonedi ke gitolidadanedi, givona, “Kaliva, gavana ganagai ayo Yaubada yana kibababala gana nuwaga?”
30 Então levou-os para fora e perguntou: "Senhores, que devo fazer para ser salvo? "
31 Ada ivonena, “Kauveya Yeisu una vetumaganena ada kibababala una nuwagana, oyeni ke kaduwe ya manuwa anatomiyayavo nodi.”
31 Eles responderam: "Creia no Senhor Jesus, e serão salvos, você e os de sua casa".
32 E ada Kauveya yana vona iifufuyena banae ke yana manuwa anatomiyayavo moyaidi wagaidiya.
32 E pregaram a palavra de Deus, a ele e a todos os de sua casa.
33 Ada boginafa-nai wagaine toitaveyabina givagauledi ginauwedi ke adikima gikoladi, ada maduga-mowa bogi-nai wagaine banae ke yana manuwa anatomiyayavo moyaidi ibabitaiso.
33 Naquela mesma hora da noite o carcereiro lavou as feridas deles; em seguida, ele e todos os seus foram batizados.
34 Babitaiso muline, deli anatoitaveyabina gilukuwedi yana manuweya ada adiga gikidewadewena ke ikani. Banae ke yana manuwa anatomiyayavo moyaidi ivemwamwala lakaina, faina Yaubada wagaine ivetumagana.
34 Então os levou para a sua casa, serviu-lhes uma refeição e com todos os de sua casa alegrou-se muito por haver crido em Deus.
35 Aku mala gilavuna meLoma toveimeyayavo yadi filisimani iimilidi ke toitaveyabina ina vonena, “Badi kaliva-dina adiselu ani una etoyavudi ke inanau.”
35 Quando amanheceu, os magistrados mandaram os seus soldados ao carcereiro com esta ordem: "Solte estes homens".
36 Ada toitaveyabina-nai yadi veimeya ginogalina ada ginau Paulo givonena, “Toveimeyayavo matawa iimilina ada oyeni ke Sailasi gana etoyavumi wananau. E ada wana yegemona ada niwaloveya wananau.”
36 O carcereiro disse a Paulo: "Os magistrados deram ordens para que você e Silas sejam libertados. Agora podem sair. Vão em paz".
37 Aku Paulo filisimani wagaidiya givona, “Badi Loma toveimeya nonogana meLoma yada veimeya keke ida muliye. Vaita nagona kaliva idamadu vevonayavugidi muliya-yo ida vematavulogidi. Aku ime Loma kaliva nonogana keke idamadu vevonayavugima, aku iveimeya ke tolugaviya kaliva matadiya ilavulavuma ke deli wagaine isema. E aku gavaiyamu, tova taidei nuwanuwadi ina luimilima ana nukavu? Keke-mowa! Gilubodana Loma toveimeyayavo taudiyavo inaela ina yavuma.”
37 Mas Paulo disse aos soldados: "Sendo nós cidadãos romanos, eles nos açoitaram publicamente sem processo formal e nos lançaram na prisão. E agora querem livrar-se de nós secretamente? Não! Venham eles mesmos e nos libertem".
38 Ada filisimani iyewadi Loma toveimeya-dina wagaidiya iawatalatalaina gavana Paulo ke Sailasi ivona. Ada tova-nai inogalina vaita badi Loma kaliva, imatauta lakaina.
38 Os soldados relataram isso aos magistrados, os quais, ouvindo que Paulo e Silas eram romanos, ficaram atemorizados.
39 Taidei faina toveimeyayavo ina ivonavesoli wagaidiya ke adiselu ivagauledi iyegemona deli wagaine, ada iveoledi ke yadi melala ina segena.
39 Vieram para se desculpar diante deles e, conduzindo-os para fora da prisão, pediram-lhes que saíssem da cidade.
40 Ada adiselu deli wagaine-deya iyegemo inau Lidia yadi manuweya. Wadedeku-deya tovetumagana nodi ivagauta ada ikiveasevatudi. Muliya isegedi aku inau.
40 Depois de saírem da prisão, Paulo e Silas foram à casa de Lídia, onde se encontraram com os irmãos e os encorajaram. E então partiram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.