Marcos 10
bvw (BVW) vs NTLH
1 Yǝso malkǝn thlet hǝmǝɗkenhi pǝɗakna thlet hǝmǝɗ Yahudiya chaǝn suhwaɗ Yodan. Humkǝ nofchǝ oi kǝ thlǝmatkǝn, nakna nata sakanda nofchiharyu nda i la sǝtǝn kǝnding.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Ɓak Farisawecha mbǝsndi kǝthlǝm kǝ kikeɗangnda, sahangndǝ mi wa: "Keekesi kǝ kal hishnifǝ nuhkǝnhiwa?"
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Ngǝmang Yǝso kandǝ tǝ sahmi paɗ ndatwa: "Mǝ mbutǝ Musa a hur kus tǝkǝn kǝ ɗar sak reta?"
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Ngǝmang "Musa fǝrandǝn mbanda hishnifa kǝ yaraǝn ɗelwera nuhkǝnsǝ kǝ fǝraǝn kǝ rǝkǝnndǝ."
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Ndǝkǝn ndandǝ Yǝso kandǝwa: "Yarangna kunisǝ kichuyu kǝthlǝm kwaakwaachit hanndǝkikechengnuni.
5 Então Jesus disse:
6 Paɗ thlata tǝrkakǝn tinkǝ Farǝ kandǝ, nuhnifa tǝ hishnifa.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Kǝthlǝm ndǝkǝn hishnifǝ nan malǝ shinkǝhi tǝ mankǝn kǝ nandǝ ǝrtǝ tǝ nuhkǝn.
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 Chapndǝyu hwimndǝhi kǝ ǝnǝrta. Nga nakndǝ chap paɗwa nakndǝ ǝrta.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Kǝthlǝm ndǝkǝn i'humandǝ Fara mǝ saka nifǝhiwa.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Kǝnatǝn i'chitkǝn tǝ kimshechi'enna huri sahangndǝ mi kǝ ɗar shuniniyu paɗ.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Ndangnakandǝwa: "Chikawun cherkǝ nuhkǝn kahkǝn somǝn shiɗtǝ fǝlawichit tǝ ndi
11 E Jesus respondeu:
12 Paɗ ma cher nuhnifǝ sǝmaha kahkǝn yunǝ somǝn, shiɗtǝ fǝlawichita."
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Farǝ le ɓang parchǝ hwechengnanda Yǝso kǝthlǝm kǝ tǝka'ǝn harra kandǝfa kǝ fǝraǝn mbǝsǝnhara kanda. Nak kimshechi'enna njanda parchiyuwa mǝ ɓindǝ tǝ hwanchiyu mbanitǝkǝnwa.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Kǝnat Yǝso kichuyu, sǝɓkǝ hur'ennaɗi, ndangna kandǝwa: "Malamǝn hwecha kǝ ɓanda mbǝndengna, mǝ njanduni kandǝwa, kǝthlǝm kuturichita Fara i'witǝ fichile nak nda kandang.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Kitchitkǝn nati mbwa'anda kuni chikawun thluchik mwanda Farǝ nda hweya, ngu yimtǝsǝwa."
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Mbǝnniyu harkǝn hwanchiyu sǝkǝn harcha inchengnanda fǝraǝn mbǝs'ǝna kandahar.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Yǝso tahǝskǝnfa na ɓǝɗata Urshelima, ɓak kimsha'a lǝ kǝnaa tǝ rahta, sǝkǝn kurumchihi ɓanitǝkǝn sahaǝnwa: "Ka Malɗǝm, mǝ natisǝta kani ɓǝs shisshingtǝ le kǝ pware?"
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Sahang Yǝso wa: "Kǝthlǝm mǝ atunjiwa ka malɗǝm?" "Nifǝsǝ naka katkǝnwa se Farǝ ndak.
18 Jesus respondeu:
19 Kǝ ngǝmayi sahmiyeku a shinnǝ kuschikkǝnwa! Mǝ mbǝlǝnifatwa, mǝ sǝni fǝlawichitwa, mǝ herkinǝwa, mǝ thlerna ɗar yuna a ɗar lektǝwa, mǝ ndathlana nifafuwa, kǝ fǝrrangnǝ mwanda nda suk tǝ yatu."
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Ndǝkǝn ndandǝnwa: "Malɗǝm, a hǝrmi i'chiniharyu nat thlata hwanchiɗengna."
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Kǝlang Yǝso kimshi'iyu tǝ hwanitǝ mbǝnfata ndaǝnwa: "Ən ǝrtǝ tahhuka, ɗu hi'yan i'chiɗǝ nakseku nat kǝ sakangnǝ hanndǝɓǝlkǝna fa ɓahcha, nu mbǝs hurmichita hur afshi, kanna ɓata kuwurnji."
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Kǝ sǝktǝn shuninuyu, ɓǝɗakǝn tǝ sǝɓhura, kǝthlǝm lǝ kǝnaa nakǝn ka'ǝn.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Kǝlak Yǝso hi ndangna kimshechi'enwa: "'Yang'yangnga fa hurumta kǝ yimka kuturichita Fara!"
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Pǝndang ǝnna kimshechifiyu tǝ shuwunkǝn. Ndǝkǝn ngǝrtǝ Yǝso ndanda kandǝ paɗwa: "Hwecha, yimta kuturichita Farǝ 'yang'yang.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Nannat paapa'a fa ngelupa kǝ 'yimǝn tǝ kwat lipir mǝni hurumta kǝ yimka kuturichita Fara."
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Kǝ sǝktǝ kimshechǝkǝn'en shuniniyu, pǝndang ǝn kandǝfǝ ka'ǝn sahkǝndǝwa: "Ma nakǝn kichu wunhacha na hǝrǝkta hurkishi'iya?"
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Kǝllang Yǝso kandǝ ndakǝnwa: "Mbǝɗa nifa ngu nat paapaawa, mbǝɗa Fara chikamǝ nan nat paapaa."
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Tǝrkaakǝ Bitrus ndandǝwa: "Kanang melani i'chi hi nat kana kuwursa."
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Ndǝkǝn ndat Yesowa: "Kittǝkǝn nja mbwa'anda kuni, chǝkawun malkǝ huraahi, ndu hwanmanchǝkǝn kǝ hishcha tǝ nishcha, ndu shinkǝn ndu mankǝn, ndu hwechi'en, ndu pwatarcha kǝthlǝm njang tǝ ka kusheng shunda,
29 Jesus respondeu:
30 nan mbǝs ǝn arucha a kishi'i nakǝnya, hurecha, hwanmancha, parcha, hwecha tǝ pwatarcha tǝ pwenecha nan mbǝs shisshingta a hurrechi na ɓatyu,
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Kǝthlǝm ndǝkǝn, terchin fichile naka mban nakǝnya naknda nata ɗiffi, fichile naka ɗiffi paɗ naknda nata mban."
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Kanda pǝɗata Urshelima, Yǝso lak na mbanitǝnanda. Pǝɗang ǝnnatkǝn kimshechi'enfa, nofchi naka kuwur kanda ɗiffi paɗ lechiknda. Thlarkǝ Yǝso hi akǝn kimshechi'en kumngǝrǝnsǝ chapyu kǝ kǝlar, mbwa'angna kandǝ nat i' na mbǝsndi.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Ndakǝnwa: "Sǝkama, nakǝnya nǝma ndǝta Urshelima, kǝ mbǝndǝ nat ficha fǝr hweya nifa, kǝ harra pǝktat pǝristcha tǝ malɗǝmcha fa sakandǝ kus tǝkǝnnaɗi. Nanda thla kitasǝ i'mǝrtaɗi kǝ fǝrndǝndi kǝ harra punofcha.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Nanda sa welǝm, chahangndǝ yahta fa, tǝppangnda, kǝ mbǝllangnda. Hur mundǝ mǝkkan nan thlata."
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Nda Yakubu tǝ Yohanna hweecha Zabadi ɓaknda ɓǝsndi ndangndǝwa: "Maldǝm, ǝnsǝ yahtanisa hwanuta kǝ sangnǝ kani."
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Sahaǝn kandǝwa: "Mǝ yahtuni kǝ sayi kuni?"
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Ndangndǝwa: "Fari natu yimta kuturichiɗeku hur afshi kǝ sokǝm rǝmma, ǝrta harsǝmteku ǝrtǝ paɗ a hishingteku."
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Ndang Yǝso kandǝwa: "Sǝnwuni i natuni hwandǝwa. Nuni mbǝla sat ɓahhi nati satyawa? Nuni mbǝla thlǝt baptisma ti nati thlǝtyawa?"
38 Jesus respondeu:
39 Ngǝmangndǝwa: "Aa nani mbǝlata." Ndang Yǝso kandǝwa: "Nuni mbǝla sat ɓahi nati sata, kǝ thluni baptisma ti nati thlǝta.
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Paɗ alchiɗengnǝsǝ nati ndatwa leya na sokta a harsǝmtengna ndu hǝshingtengnǝwa. Farǝ tahsaǝn ɓichiniyu kǝ i' fichile taɗtǝnhar."
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Kǝ sǝktǝ tahǝt kimshechi'en kumyu shuniniyu sǝɓkǝ hurchengnandaɗi kǝ ɗar Yakubu tǝ Yohanna.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Ak Yǝso kandǝ nat, ndangna kandǝwa: "Shinuniwa, fichile naka kuturcha a kishi'iya la sǝkndǝ tor tǝ alchindengnanda kǝ ɗar nofchengnanda, paɗ pǝktechǝkǝn la sǝkndǝ tor tǝ mwaɗengnanda kǝ ɗar nofchengnanda.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Ngu nat kichu a hurnuniwa. Paɗ le yahkǝsa nat mwanchin a hurnuni, kǝ sǝka mafata tahchǝkǝn.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Tǝ paɗ le yahkǝssa nata mban, kǝ naka mafata nofchǝ nat.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Kǝthlǝm chika hweya nifa a ɓu kǝ sang fichǝ torwa, ɓakǝn kǝ saǝn tora nofcha, paɗ kǝ fǝrǝn shisshingtǝ'en kǝ thlǝn nofchandǝ oi."
45 Porque até o
46 Yǝso tǝ kimshechi'en saakǝnda Yeriko. Naknda malǝ Yerikohi tǝ nofchǝ oi, lǝ hwandǝsǝ paɗ kukomta thlǝmkǝnwa Bartimawus, hweya Timawus, ɗas a mi mbanda,
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Kǝ sǝktǝ Bartimawus wa Yǝso Lǝnazarat naka mbǝrtǝhi, ndǝkǝn thla'andǝn mburata ndatwa: "Yǝso hweya Dauda, kǝ handukǝfa."
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Ɓokang nofchihi oiyu ndangndǝwa kǝ ngasǝn ɓa. Thlat tǝkichu i'naǝn mburathi ka'ǝn: "Hweya Dauda kǝ handukifa!"
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Sǝkkǝ Yǝso ndi thlarkǝn hi ndakǝnwa: "Ndamǝnwa kǝ ɓaka mbǝɗya." Nofchiyu ndangnda kukomiyuwa: "Kwallu hacha," "Aɓu mǝla atsa."
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Chatkichuyu thlakǝ kukomiyu muhaǝn ndǝ suptǝ'enaɗi, ndǝkna mbǝs Yǝso.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Ndǝkǝn sahandǝ Yǝso miya: "Mǝyahtusǝ kǝ sukǝ?" Ndǝkǝn ngǝmandǝ kukomiyuwa: "Malɗǝm, Yahkǝsi kǝ mbǝsi natmbǝta."
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Ndang Yǝso wa: "Ndu, fǝrkitchindeku kǝnuɗaɗi." Chatkichuyu inkǝ hwanichi'enhi kuwurkǝn Yǝso pǝɗaknda.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.