Lucas 5

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Deiw mak ding mak, Yesus em Galili okmun benggew dim kel mosele ding dim bakate, kawtiw banso banso mak teleko, ka kel wensaneko, gekeko, net kelewsomi, em Sunbin-Got em yangse weng be kilisiliw kale.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Beem ding dim bakate, Yesus e okmun benggew dim ka kel kunuw alew mak atemse kale. Kunuw biim takam deimin kunum i ikalem kunuw alew be koleweko, im takam abumin men be gingeko, kilelbiliwi, e ilo yetemse kale.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Yetemeko, e Saimon em kunuw dim teineko, elo bokolewomele: “Ok mutuk dulum tew elo kelewa!”, dangei, i fein kanelewsiliw kale. Kanelewsomeliwi, Yesus e kunuw dim kel ka biliw kawtiw ilo Sunbin-Got em weng bokoyemse kale.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Bokoyemeko, em weng banimse ding dim bakate, e Saimon elo bokolewomele: “Kame, kunuw be deko, okmun mutuk kalo keleko, takam abumin men be ok mutuk kabalak elo dalolewka! Kanelew tewe, ku takam banban kulokolew te!”, dangse kale.
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Dangei, Saimon e yan weng bokolewomele: “Kame mililiw mutuk kabalak e, ne uneko, takam mak kulinba kesomi, sak onkam kuw fenem unembi te. Kate, ne kom nangew weng be gelewsomi, takam abumin men kale iti okmun mutuk kalak daloki te.”, dangse kale.
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Dangei, i uneko, okmun mutuk kabalak kel ikalem takam abumin men be ok mutuk kabalak dasiliw kale. Takam abumin men be iti bing kelewsiliw ding dim bakate, i atemiwete: Takam ban ban mak kesiliw kasike, im takam abumin men alik be dakalomin kis kese kale.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Dakalomin kis kese kasike, kunum bi ikalem awkunum kusel ilo gaayemiwi, i takam abumin men ilum be kunuw dim elo kulu abulomin dakayem talsiliw kale. Telesomi, takam be kunuw dim kawtem dasiliw kale. Kanesomeliwi, kunuw alew be gekei, ilum sei angeko, okmun tem gulot unomin kis kese kale.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 — ausente —
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 — ausente —
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 — ausente —
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Dangei, i fein kunuw be deko, okmun benggew kel dukusomi, im mesesem mesesem eisneng angom alik alik be ka kel kolewsomi, Yesus em mit uneko, elo gelew unsiliw kale.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Deiw mak ding mak, Yesus em abiw mutuk fian mak kawtem bise ding dim bakate, bulul abung fian so kunum mak ka alenale kale. Alenale kunum be Yesus elo atemeko, em mit mewso teleko, katin bukbuk teinsomi, elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku auk so kitil so kunum kasike, kukalem ibolow kuw gelewsomi, nelo Sunbin-Got em kiin dim e iti kais ati kuw kenemolewka!”, dangse kale.
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Dangei, Yesus e akalem teing deeko, em kal dim dukuko, bokolewomele: “Dokokemika! Kame kais ati kuw kela!”, dangei, fein e, fongate kuw em kal dim alakabe bulul abung fian be atin kuw wokminoleko, kalis banimse kale.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Keko beli, Yesus e elo kitil weng mak bokolewomele: “Kumikel kuw uneko, Sunbin-Got em am yol kunum ayem beem afak kunum biim mit mewso uneko, ilo kom iti kais nam kekembe kal be kukuyem unolewka! Kukuyemsomi, Moses em iti kal kais nam kemyemse em kukuyemin weng be kukal gelewolewka! Keko beli, mali kawtiw i kom dim kanese mesesem eisneng be atemiw tewe, i nem kitil fian be fein kal kelewokoliw te.”, dangse kale.
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Keko beli, abiw abiw angom im kasel i Yesus em auk so kitil so kanese beem sang kilisomeliwi, kawtiw banso banso Yesus em mit teleko, ibolow fukunomeliw: “Nu Yesus em weng kilisomeluwi, e num kal wanin auk akal okmino koyemoke te!”, ange ange kesiliw kale.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Kesiliw kate, Yesus e kunum waneng biilo ka kel koyemeko, emikel kuw kawtiw banim dim mak elo Sunbin-Got eso weng bakam unse kale.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Deiw mak ding mak kabalak e, mali Falisi kunum so, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, kunum alik alik bi ikalem Galili aneng fian so, Sudia aneng fian so, aneng fian biim abiw abiw angom akal, Selusalem abiw mutuk fian akal, abiw dim abiw dim be koyemeko, Yesus em Sunbin-Got em bakayembe weng kililomin teleko, ka kel teinsiliw kale. Keko beli, Sunbin-Got em kitil fian e Yesus em dim kel bise kasike, e wakamin kawtiw banso kilelyemse kale.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Kaem ding dim bakate, mali kawtiw mak i yout nam kunum mak kaung dim dako, Yesus em mit elo debele tolomin ibolow kesiliw kale.
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Kate, Yesus em am kawtem bise ding dim bakate, kawtiw banso banso mak am be gek gek kesiliw kasike, elo debele unomin deiw mak banimse kale. Banimse kasike, i yout nam kunum beelo iti debele uneko, Yesus em mobe dulum elote am goung dim uneko, am kon fat kelewsomi, kunum be sok gimin sok so giko, kulaliw uneko, ka biliw kawtiw alik biim mutuk malak dako, Yesus em mit mewso ka kolewsiliw kale.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Kolewiwi, Yesus e ikalem fein ibolow be ateyemeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Nakunum kutaka! Kom ibolow sili sili nam akal ne sak misim kuw kuluko, kokemika.”, dangse kale.
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Dangei, Falisi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, alik alik i Yesus em dangse weng be kiliko, yol angeko, ikalem akate weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai yutaka! Kunum kale kante? E Sunbin-Got em abin kuluko, em wiin dawkatikabe te! Feinka! Sunbin-Got ete kuw ki keko, kawtiw im ibolow sili sili nam kulu koyemoke kai!”, ange ange kesiliw kale.
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Kesomeliwi, Yesus e im bokolew bokolew kebiliw weng be kal kesomi, ilo yan weng bokoyemomele: “Yu nimtew angom ete weng banso banso kebomi, ibolow tem tem kebiliw a?
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 ‘Kom ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu kokemika!’, dangi weng bete kuw fian weng kele sako? Bani, ne bokolomeli: ‘Ku teineko, kakama!’, angi tewe, dangoki weng be fong weng gel ete kuw sako? Babo!
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Kate, Sunbin-Got e Kawtiw Aul nelo kitil so auk so wiin fian dunembe kasike, ne ki keko, kawin dim kaleem kawtiw im ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu koyemkabi te.”, yangse kale. Yangeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Kame kutaka! Ku fein teineko, kukalem abin beem dim akalbelew be kulu auleko, kukalem am de una!”, dangse kale.
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Dangei, i fein atemiwte: Yout nam kunum be fongate akate baba matem teineko, akalem debele telesiliw kaung dim be kulu auleko, Sunbin-Got em wiin fian kuw daolewsomi, akalem am elo unei, i atemsiliw kale.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Atemiwi, ka biliw kawtiw alik alik i yol yol angeko, fingansomi, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, bokolomeliw: “Feinka! Kame em ding dim bakate, nu kun so kal so kunum mak em dulum elo ‘E ki keko, nam kanele kai!’, angakabuluw eisneng mak e kanelei, nu fein atemuw te.”, angsiliw kale.
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Kaneko beli, Yesus em abiw be iti kolewse ding dim bakate, e kunum mak on kisol fokoliwi, deimale kunum mak em wiin e Elibai ka belei, atemse kale. E akalem tum win kulamin am kawtem teinbelei, Yesus e elo atemeko, bokolewomele: “Ku nelo nenggelew tala!”, dangse kale.
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Dangei, Elibai be em dangse weng be kiliko, moko, akalem on kisol aulamin aluwbe be sak ka kel koleweko, Yesus elo gelew unse kale.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Keko beli, Elibai e akalem am kel wanin daol fian mak memen kesomelei, Yesus so, mali kawtiw im teing dim tum win kulamin kawtiw iso, mali nanew kawtiw iso, alik alik i em am kalo uneko, teineko, wanin fian be wansiliw kale.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Wanin wanbiliw ding dim bakate, mali Falisi kunum so, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi weng nutnut bokolew bokolew kesomi, Yesus em gelewkabiliw kunum biilo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete yu kunum waneng sili sili nam so, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum biso, alik alik sili sili nam kawtiw biso bongguko, ok wane, wanin wane wanakabilw a?”, yangsiliw kale.
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Yangeko, dakalakamiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Abung geyembin kunum e wakamin banim kawtiw ilo dokoyeminbakabe kate, wakamin so kebiliw kawtiw ilo kuw dokoyemkabe te.
31 Jesus respondeu:
32 Kasike ne sen so banim kawtiw im dulum elo telinba kebi kate, sili sili nam kebiliw kawtiw ilo gaayemeko, ‘Yu ibolow famdelina!’, yangomin beem dulum elote talsi te.”, yangse kale.
32 Eu não vim para
33 Yangei, mali kawtiw i Yesus elo bokolewomeliw: “Kawtiw ilo ok da koyemse kunum Sion so, Falisi kunum iso, biim gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi mak ding mak wanin tokoko, bin kukuw gelewkabiliw kate, nimtew angom ete kom gelewkabiliw kunum bi diwkuw diwkuw sak wanin wanakabiliw a?”, dangsiliw kale.
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Dangiwi, Yesus e ilo fakam weng mak bokoyemomele: “Kunum mak em waneng wamdule ding dim kabalak e, yu ki keko, kikis yemkal biim wanin wanomin wensanbiliw kawtiw iso biliw ding dim bakate, alik alik ilo bokoyemomeliw: ‘Yu wanin tokotoko kemoliwka!’, yangeko bokoyemokoliw sako? Babo!
34 Jesus respondeu:
35 Kate deiw mak ding mak keloke ding dim kabalak e, waneng wamduse kunum be kunum waneng biso binba keloke kasike, i elo nam atemiw te. Beem ding dim kabalak e, akalem akunum kusel bi fein wanin tokomokoliw te.”, yangse kale.
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Yangesomi, iti fakam weng mak bokoyemomele: “Mali kawtiw mak i ilim kikis mak dakal koleweko, ming em dim elo kelewko, dasomi, nam benemiw te. Nimtew angom? Kaneliw tewe, ilim kikis elo wa kelewsomi, ilim kikis be ming beem dulum akati kilele ki kelinba keloke kasike.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Yu kililina! Nem weng kikis be wain ok kikis em kiskiw ete te. Mali kawtiw mak i wain ok kikis be wain ok sen ming tem elo nam daliw te. Daliw tewe, wain ok kikis be wain ok sen ming tem daliw beelo dakaleko, wain ok beem kitil e ok sen be bikineko, kawtoloke te. Kawtolei, wain ok akal, ok sen akal atin kuw wa keloke kasike.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Feinka! Wain ok kikis e wain ok sen kikis tem elo dakamoliwka!
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Kaneko kasike, wain ok ming wanenkabiliw kawtiw i wain ok ming kaleelo ibolow fian kelewbomi, kikis wain ok be nam ibolow keliw te. I bokolomeliw: ‘Wain ok ming bete kuw ken atite kai!’, angbiliw te.”, yangse kale.
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.