Lucas 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Deiw mak ding mak, Yesus em Galili okmun benggew dim kel mosele ding dim bakate, kawtiw banso banso mak teleko, ka kel wensaneko, gekeko, net kelewsomi, em Sunbin-Got em yangse weng be kilisiliw kale.
1 Veya ta Jesu Genesaret harew kukuf rewarewan batabat sabuw rou’ay gagamin na’in God ana tur nowaramih hinahinah hina biyan hitit.
2 Beem ding dim bakate, Yesus e okmun benggew dim ka kel kunuw alew mak atemse kale. Kunuw biim takam deimin kunum i ikalem kunuw alew be koleweko, im takam abumin men be gingeko, kilelbiliwi, e ilo yetemse kale.
2 Naatu nati dones yanamaim siy bowayah hai wa rou’ab hitain hiyen hi’inu’in Jesu itah, baise siy bowayah hin hai buwat hisasouwen.
3 Yetemeko, e Saimon em kunuw dim teineko, elo bokolewomele: “Ok mutuk dulum tew elo kelewa!”, dangei, i fein kanelewsiliw kale. Kanelewsomeliwi, Yesus e kunuw dim kel ka biliw kawtiw ilo Sunbin-Got em weng bokoyemse kale.
3 Jesu wa nati awar hibatabat wanawanahimaim Simon ana wa bai afe’en yen mare iu inatait tetenane rouw. Naatu Jesu mare sabuw rau’ay gagamin ma i’obaibiyih. Jesus wa efe’en ma sabuw ebi’obaiyih|alt="Jesus teaching from boat" src="CN01705B.TIF" size="col" loc="Luk 5.3" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.3"
4 Bokoyemeko, em weng banimse ding dim bakate, e Saimon elo bokolewomele: “Kame, kunuw be deko, okmun mutuk kalo keleko, takam abumin men be ok mutuk kabalak elo dalolewka! Kanelew tewe, ku takam banban kulokolew te!”, dangse kale.
4 Bi’obaibiyih ufunamaim, Simon iu, “A’wa kukutait itit taiyomaim a sabuw bairi buwat kwaya kwaway.”
5 Dangei, Saimon e yan weng bokolewomele: “Kame mililiw mutuk kabalak e, ne uneko, takam mak kulinba kesomi, sak onkam kuw fenem unembi te. Kate, ne kom nangew weng be gelewsomi, takam abumin men kale iti okmun mutuk kalak daloki te.”, dangse kale.
5 Simon eo, “Regah, fai manin buwat aya ama’am mar to men kafai siy ta eon, baise o kuo’o imih boro anasinaf.”
6 Dangei, i uneko, okmun mutuk kabalak kel ikalem takam abumin men be ok mutuk kabalak dasiliw kale. Takam abumin men be iti bing kelewsiliw ding dim bakate, i atemiwete: Takam ban ban mak kesiliw kasike, im takam abumin men alik be dakalomin kis kese kale.
6 Basit, buwat hitaiy re, siy batabat wanawanan run buwat kafa’imo tatakweb.
7 Dakalomin kis kese kasike, kunum bi ikalem awkunum kusel ilo gaayemiwi, i takam abumin men ilum be kunuw dim elo kulu abulomin dakayem talsiliw kale. Telesomi, takam be kunuw dim kawtem dasiliw kale. Kanesomeliwi, kunuw alew be gekei, ilum sei angeko, okmun tem gulot unomin kis kese kale.
7 Turahinah wa ta afe’en hima’am na baibaisih isan himan, naatu turahinah hina bairi siy hibow wa rou’ab hiwan yen awah karatan, wa hairi kafa’imo hita’unun.
8 — ausente —
8 Abisa matar Simon Peter i’itin ana maramaim Jesu nanamaim sun yowen re eo, “Regah, kwihamiyu sa’ab kwen, ayu i bowabow kakafin wairafu.”
9 — ausente —
9 Naatu Simon ana ofonah bairi siy moumurih na’in hibowabow isan hifofofor men kafaita.
10 — ausente —
10 Zebedee natunatun James naatu John hairi auman hifofofor men kafaita (Simon ana ofonah).
11 Dangei, i fein kunuw be deko, okmun benggew kel dukusomi, im mesesem mesesem eisneng angom alik alik be ka kel kolewsomi, Yesus em mit uneko, elo gelew unsiliw kale.
11 Naatu wa hibow hirun dones yan hitain hiyen, sawar etei’imak hihamiyen himisir Jesu hi’ufunun bairi hin.
12 Deiw mak ding mak, Yesus em abiw mutuk fian mak kawtem bise ding dim bakate, bulul abung fian so kunum mak ka alenale kale. Alenale kunum be Yesus elo atemeko, em mit mewso teleko, katin bukbuk teinsomi, elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku auk so kitil so kunum kasike, kukalem ibolow kuw gelewsomi, nelo Sunbin-Got em kiin dim e iti kais ati kuw kenemolewka!”, dangse kale.
12 Ana veya ta Jesu tafaram ta in orot biyan kokom ani’anin ma bi’akiramaim tit. Orot Jesu i’itin ana maramaim tit nanamaim sun yowen ifefeyan eo “Regah inakokok na’at basit iniyawasu!”
13 Dangei, Yesus e akalem teing deeko, em kal dim dukuko, bokolewomele: “Dokokemika! Kame kais ati kuw kela!”, dangei, fein e, fongate kuw em kal dim alakabe bulul abung fian be atin kuw wokminoleko, kalis banimse kale.
13 Jesu uman bora’ah orot butubun eo, “Ayu akokok o inayawas!” Iti na’at eo mar ta’imon orot biyanamaim kokom etei na’am in sawar.
14 Keko beli, Yesus e elo kitil weng mak bokolewomele: “Kumikel kuw uneko, Sunbin-Got em am yol kunum ayem beem afak kunum biim mit mewso uneko, ilo kom iti kais nam kekembe kal be kukuyem unolewka! Kukuyemsomi, Moses em iti kal kais nam kemyemse em kukuyemin weng be kukal gelewolewka! Keko beli, mali kawtiw i kom dim kanese mesesem eisneng be atemiw tewe, i nem kitil fian be fein kal kelewokoliw te.”, dangse kale.
14 Jesu orot eofafar eo “Men sabuw hai tur ina’owen, baise, inan a firis biyan inatit biya nanutitiy na’itin. Imaibo Moses iu’uwi na’atube Regah isan sibor inayai, saise sabuw hina’itin hinitumatum o biya i turobe igewasin.”
15 Keko beli, abiw abiw angom im kasel i Yesus em auk so kitil so kanese beem sang kilisomeliwi, kawtiw banso banso Yesus em mit teleko, ibolow fukunomeliw: “Nu Yesus em weng kilisomeluwi, e num kal wanin auk akal okmino koyemoke te!”, ange ange kesiliw kale.
15 Baise Jesu ana tur ra’at tasasar tit etei’imak hinowar, sabuw rau’ay gagamin na’in hina ana tur hinowar naatu baiyawasih isan hifefeyan iyawasih.
16 Kesiliw kate, Yesus e kunum waneng biilo ka kel koyemeko, emikel kuw kawtiw banim dim mak elo Sunbin-Got eso weng bakam unse kale.
16 Baise mar etei Jesu efan nautanubinamaim akisinamo ma yoyoban isan en ema eyoyoyoban.
17 Deiw mak ding mak kabalak e, mali Falisi kunum so, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, kunum alik alik bi ikalem Galili aneng fian so, Sudia aneng fian so, aneng fian biim abiw abiw angom akal, Selusalem abiw mutuk fian akal, abiw dim abiw dim be koyemeko, Yesus em Sunbin-Got em bakayembe weng kililomin teleko, ka kel teinsiliw kale. Keko beli, Sunbin-Got em kitil fian e Yesus em dim kel bise kasike, e wakamin kawtiw banso kilelyemse kale.
17 Veya ta Jesu binan sabuw hima hinonowar wanawanahimaim i Pharisee naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hina hima tur hinowar. Iti sabuw i tafaram Galilee naatu Judea wanawanan bar merar tata’ane hina, naatu Jerusalemane auman hina. Nati ana maramaim yawas ana fair Regah biyanane i na Jesu biyan tit sabuw sawusawuwih baiyawasih isan.
18 Kaem ding dim bakate, mali kawtiw mak i yout nam kunum mak kaung dim dako, Yesus em mit elo debele tolomin ibolow kesiliw kale.
18 Sabuw afa orot an uman Kafikafirin hibai emo’em hiwan hi’abar hina, hikok kwanekwan bar wanawanan hitarun Jesu nanamaim hitayare.
19 Kate, Yesus em am kawtem bise ding dim bakate, kawtiw banso banso mak am be gek gek kesiliw kasike, elo debele unomin deiw mak banimse kale. Banimse kasike, i yout nam kunum beelo iti debele uneko, Yesus em mobe dulum elote am goung dim uneko, am kon fat kelewsomi, kunum be sok gimin sok so giko, kulaliw uneko, ka biliw kawtiw alik biim mutuk malak dako, Yesus em mit mewso ka kolewsiliw kale.
19 Baise sabuw i ra’at kwanekwan men ana mahar ta ma boro orot hitab hitarun. Imih hibai hiyen bar faifiy afe’en hiyare, kabay hibosaisiren sou hikuyouw imaim orot emo’em auman hiruru sabuw hima’am hai founafoun ra’iy, Jesu ma’am nanamaim tit. Orot kwafe’en faifiy wan hitarakwib orot an uman kafilafirin hruru ere’er|alt="men making hole in roof for paralytic" src="CN01686B.TIF" size="col" loc="Luk 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19"
20 Kolewiwi, Yesus e ikalem fein ibolow be ateyemeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Nakunum kutaka! Kom ibolow sili sili nam akal ne sak misim kuw kuluko, kokemika.”, dangse kale.
20 Jesu iti sabuw hai baitumatum itin basit orot isan eo, “Au begon o a bowabow kakafih i anotanotawiyen.”
21 Dangei, Falisi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum bi so, alik alik i Yesus em dangse weng be kiliko, yol angeko, ikalem akate weng bokolew bokolew kelomeliw: “Yakai yutaka! Kunum kale kante? E Sunbin-Got em abin kuluko, em wiin dawkatikabe te! Feinka! Sunbin-Got ete kuw ki keko, kawtiw im ibolow sili sili nam kulu koyemoke kai!”, ange ange kesiliw kale.
21 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah hima’ama taiyuwih hio, “Iti orot i menatan God ebi’ib? God akisinamo boro bowabow kakafih nanotawiyen.”
22 Kesomeliwi, Yesus e im bokolew bokolew kebiliw weng be kal kesomi, ilo yan weng bokoyemomele: “Yu nimtew angom ete weng banso banso kebomi, ibolow tem tem kebiliw a?
22 Abisa hinotanot Jesu so’ob basit iuwih, “Kwa dogor wanawanah not kakafih nati na’atube aisim kwanotanot?
23 ‘Kom ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu kokemika!’, dangi weng bete kuw fian weng kele sako? Bani, ne bokolomeli: ‘Ku teineko, kakama!’, angi tewe, dangoki weng be fong weng gel ete kuw sako? Babo!
23 Ef menatan i hamehamen, ana bowabow kakafih notawiyen isan anao, i hamehamen o misir bat remor, isan anao i hamehamen?
24 Kate, Sunbin-Got e Kawtiw Aul nelo kitil so auk so wiin fian dunembe kasike, ne ki keko, kawin dim kaleem kawtiw im ibolow sili sili nam be sak misim kuw kulu koyemkabi te.”, yangse kale. Yangeko, yout nam kunum beelo bokolewomele: “Kame kutaka! Ku fein teineko, kukalem abin beem dim akalbelew be kulu auleko, kukalem am de una!”, dangse kale.
24 Baise ayu anasinaf kwana’itin saise kwanitumatum. Orot Natun i God eonowah tafaramamaim sabuw hai bowabow kakafih notawiyen isan.” Basit Jesu orot an auman kafikafirin isan eo, “Kumisir a emo’em kubai a ubar kwen!”
25 Dangei, i fein atemiwte: Yout nam kunum be fongate akate baba matem teineko, akalem debele telesiliw kaung dim be kulu auleko, Sunbin-Got em wiin fian kuw daolewsomi, akalem am elo unei, i atemsiliw kale.
25 Orot mar ta’imonamo nahifunik inu’in misir ana emo’em bai e’abar tit God ana merar yi bora’ara’ah auman ana ubar in.
26 Atemiwi, ka biliw kawtiw alik alik i yol yol angeko, fingansomi, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, bokolomeliw: “Feinka! Kame em ding dim bakate, nu kun so kal so kunum mak em dulum elo ‘E ki keko, nam kanele kai!’, angakabuluw eisneng mak e kanelei, nu fein atemuw te.”, angsiliw kale.
26 Sabuw etei’imak hima’am hifofofor men kafaita, yah birubir fafar auman, naatu God ana merar hiyi hibora’ara’ah hio, “Ina’inan iti men na’atube ta’i’itin efa’efanin bounabo matar taitin.”
27 Kaneko beli, Yesus em abiw be iti kolewse ding dim bakate, e kunum mak on kisol fokoliwi, deimale kunum mak em wiin e Elibai ka belei, atemse kale. E akalem tum win kulamin am kawtem teinbelei, Yesus e elo atemeko, bokolewomele: “Ku nelo nenggelew tala!”, dangse kale.
27 Iti ufunamaim Jesu tit in orot kabay o’onayan wabin Levi ana bowabow baremaim ma’am itin basit isan eo, “Kumisir ayu kwi’ufnunu.”
28 Dangei, Elibai be em dangse weng be kiliko, moko, akalem on kisol aulamin aluwbe be sak ka kel koleweko, Yesus elo gelew unse kale.
28 Levi ma’am misir sawar etei’imak ihamiyen Jesu i’ufunun.
29 Keko beli, Elibai e akalem am kel wanin daol fian mak memen kesomelei, Yesus so, mali kawtiw im teing dim tum win kulamin kawtiw iso, mali nanew kawtiw iso, alik alik i em am kalo uneko, teineko, wanin fian be wansiliw kale.
29 Levi baitab gagamin ta ana baremaim Jesu isan itab, Levi ana ofonah bairi hai bowabow ta’imon naatu sabuw afa auman hiru’ay.
30 Wanin wanbiliw ding dim bakate, mali Falisi kunum so, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi weng nutnut bokolew bokolew kesomi, Yesus em gelewkabiliw kunum biilo dakalalomeliw: “Nimtew angom ete yu kunum waneng sili sili nam so, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum biso, alik alik sili sili nam kawtiw biso bongguko, ok wane, wanin wane wanakabilw a?”, yangsiliw kale.
30 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah himisir higam Jesu ana bai’ufununayah hibatiyih, “Kwa aisim nati kabay o’onayah naatu bowabow kakafih sabuw bairi kwama kwa’aa kwatomatom?”
31 Yangeko, dakalakamiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Abung geyembin kunum e wakamin banim kawtiw ilo dokoyeminbakabe kate, wakamin so kebiliw kawtiw ilo kuw dokoyemkabe te.
31 Jesu iyafutih eo, “Sabuw iyab gewasih adanafur orot men tekokok, baise sabuw sawow wairafih adanafur orot i tekokok.
32 Kasike ne sen so banim kawtiw im dulum elo telinba kebi kate, sili sili nam kebiliw kawtiw ilo gaayemeko, ‘Yu ibolow famdelina!’, yangomin beem dulum elote talsi te.”, yangse kale.
32 Ayu i men sabuw gewasih bow dogoroh baikitabirin isan anamih, baise sabuw bowabow kakafin wairafih.”
33 Yangei, mali kawtiw i Yesus elo bokolewomeliw: “Kawtiw ilo ok da koyemse kunum Sion so, Falisi kunum iso, biim gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi mak ding mak wanin tokoko, bin kukuw gelewkabiliw kate, nimtew angom ete kom gelewkabiliw kunum bi diwkuw diwkuw sak wanin wanakabiliw a?”, dangsiliw kale.
33 Sabuw afa Jesu hibatiy hio, “John ana bai’ufununayah i mar etei teyohar teyoyoyoban naatu Pharisee hai bai’ufununayah i na’atube tisisinaf, baise o abai’ufununayah i hi’aa tetomatom.”
34 Dangiwi, Yesus e ilo fakam weng mak bokoyemomele: “Kunum mak em waneng wamdule ding dim kabalak e, yu ki keko, kikis yemkal biim wanin wanomin wensanbiliw kawtiw iso biliw ding dim bakate, alik alik ilo bokoyemomeliw: ‘Yu wanin tokotoko kemoliwka!’, yangeko bokoyemokoliw sako? Babo!
34 Jesu iyafutih eo, “Kwanotanot tabin boubun ana sabuw a baitab isan hinaruru’ay boro na’uwih aamoromorob hinamatabir maiye hinan? Men karam.
35 Kate deiw mak ding mak keloke ding dim kabalak e, waneng wamduse kunum be kunum waneng biso binba keloke kasike, i elo nam atemiw te. Beem ding dim kabalak e, akalem akunum kusel bi fein wanin tokomokoliw te.”, yangse kale.
35 Baise veya ta tabin boubun orot boro hinabosair sa’ab nan ana sabuw nihamiyih, imaibo i boro hinayohar.”
36 Yangesomi, iti fakam weng mak bokoyemomele: “Mali kawtiw mak i ilim kikis mak dakal koleweko, ming em dim elo kelewko, dasomi, nam benemiw te. Nimtew angom? Kaneliw tewe, ilim kikis elo wa kelewsomi, ilim kikis be ming beem dulum akati kilele ki kelinba keloke kasike.
36 Naatu Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Men yait ta faifuw boubun e’afuw faifuw atamanin fitimih, nati na’atube nasinaf faifuw boubun boro natakweb. Naatu faifuw boubun hinab atamanin hinafitifit ana itinin boro men gewasin.
37 Yu kililina! Nem weng kikis be wain ok kikis em kiskiw ete te. Mali kawtiw mak i wain ok kikis be wain ok sen ming tem elo nam daliw te. Daliw tewe, wain ok kikis be wain ok sen ming tem daliw beelo dakaleko, wain ok beem kitil e ok sen be bikineko, kawtoloke te. Kawtolei, wain ok akal, ok sen akal atin kuw wa keloke kasike.
37 Na’atube men yait ta wine boubun bai wine atamanin ana kibubumaim ririmih. Anayabin wine boubun ana kibub inab atamaninamaim inaririr wine boro nara’at kibub atamanin natafofor naatu wine nasuwa nare.
38 Feinka! Wain ok kikis e wain ok sen kikis tem elo dakamoliwka!
38 Imih wine boubun ibo kibub boubunamaim tiririr.
39 Kaneko kasike, wain ok ming wanenkabiliw kawtiw i wain ok ming kaleelo ibolow fian kelewbomi, kikis wain ok be nam ibolow keliw te. I bokolomeliw: ‘Wain ok ming bete kuw ken atite kai!’, angbiliw te.”, yangse kale.
39 Baise men yait ta wine atamanin tomatom ufunamaim wine boubun tom isan kokomih, aiyab. Anayabin nati orot iti na’atube eo, “Wine atamanin i gewasin anababatun.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.