Lucas 4
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Sunbin-Finik em kitil e Yesus em ibolow tem dewkitil molei, e uneko, Yoldan bang dikeko, kawtiw banim dim kalo unse kale.
1 Jesu biyan tutufin etei God Anun Kakafiyin karatan Jordan harewane matabir yen naatu Anun Kakafiyin i’unawiy in Judea arar yan tit.
2 Unei, akalkafo akalkafo ding e 40 kel kelei, Seten-Ataanim e Yesus elo kiskis kolewse kale. Beem ding dim bakate, Yesus e wanin waninba keko, yemen tewso alenale kale.
2 Nati’imaim veya etei 40 bay en ma’am ufunamaim bayumih morob. Naatu nati ana maramaim Demon Mowan na routobon itin,
3 Bomelei, Seten-Ataanim e bokolewomele: “Ku Sunbin-Got em Min kasike, tum kaleelo ‘Wanin kela!’, dangeko, wanolewka!”, dangse kale.
3 eo, “O i God Natun na’at, kabay iti ku’uwih tebotabir rafiy tematar ku’aa.”
4 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Sunbin-Got em fut ayem tem kel weng mak bokolomele:
4 Baise Jesu iya’afut eo, “Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘Orot men bayumaim akisin niyawasimih.’”
5 Dangei, Seten-Ataanim e elo amgu tikin dim moko, fongate akate kunum mongom angom alik alik im aneng aneng be kukulewse kale.
5 Naatu Demon Mowan Jesu i’unawiy maiye hiyen hin koun yan bat, imatanubamo tafaram tutufin etei itin.
6 Kukuleweko, bokolewomele: “Kunum waneng biim aneng aneng kale so ikalem on kisol so eisneng so alik alik be nakalem ete kuw kasike, ne nakalem ibolow kuw geleweko, mali ilo duyemoki te. Kame, ku kilila! Alik alik mesesem eisneng be ne kulo dukemoki te.
6 Naatu Demon Mowan eo, “Ayu boro fair etei o anit naatu tafaram ana aiwob auman boro anit. Anayabin etei’imak ayu hitu, ayu orot yait arurubin boro i anitin nab.
7 Dukemoki kate kame, nem wiin daonemoleka!”, dangse kale.
7 Imih O ayu inakwakwafiru na’at, iti sawar etei boro o nowamih anit.”
8 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Sunbin-Got em fut ayem tem e bokolomele:
8 Jesu iya’afut eo, “Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘A Regah a God akisinamo inakwafir isan inabow.’”
9 Dangei, Seten-Ataanim e Yesus elo Selusalem abiw mutuk fian elo debeleko, Sunbin-Got em am yol em am gong dim moko, bokolewomele: “Ku Sunbin-Got em Min kasike kame, ku yol miteko, una!
9 Naatu iban maiye Demon Mowan Jesu bai nawiy hin Jerusalem hitit, hiyen hin Tafaror Bar tafantoro’ot bat naatu iu, “O God Natun na’at, kukununuw kura’iy.
10 Nimtew angom? Sunbin-Got em fut ayem tem be bokolomele:
10 Anayabin Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘God boro ana tounamatar na’uwih hinatafafari,
11 angeko, iti weng mak bokolomele:
11 umah yanamaim inare hinabuwi, boro men kabay a narab natakakirimih.’”
12 Dangei, Yesus e iti yan weng bokolewomele: “Sunbin-Got em fut tem akal bokolomele:
12 Baise Jesu iya’afut iu, “Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘A Regah a God men routobon initinimih.’”
13 Dangei, Seten-Ataanim e kak kelewbe be kolewsomi, Yesus em be dim be koleweko, uneko, “Yesus elo iti kak keloki deiw mak fenbi te!”, angse kale.
13 Demon Mowan routobon ta ta Jesu bitin ufunamaim itumar tabaratait tit mar kafai ufunamaim bat.
14 Beli, Sunbin-Finik em kitil e Yesus em ibolow tem iti dawkitil molei, e Galili aneng fian elo unse kale. Unei, aneng kasel alik i kililiwete: “Yesus e teleko, Galili aneng fian ka kel be kai!”, ange ange kesiliw kale.
14 Imaibo Jesu God Anun Kakafiyin ana fair bai auman matabir na Galilee tit. Ana tur ra’at tasasar tit tafaram nati sisibinamaim hima’am etei’imak hinowar.
15 Keko beli, Yesus e kawtiw im wensankakbiliw am dim kalo uneko, bokoyem yak bokoyem yak kesomi, Sunbin-Got em weng bakayemale kale. Bakayembelei, i kiliko, em wiin fian daosiliw kale.
15 Kou’ay Bar wanawanan run bi’obaibiyih sabuw etei’imak tur hinonowar, hifai hibora’ara’ah.
16 Deiw mak ding mak kabalak e, e akalem aul gel dim bise Nasalet abiw kalo unse kale. Unei, finengdakamin ding Sabat kese ding dim bakate, e akalem kukuw geleweko, Suda im wensankabiliw am kawtem elo unse kale. Uneko beli, e moko, Sunbin-Got em fut tem weng teing bokolomin ibolow kese kale.
16 Jesu remor na Nazareth tit, bar merar i ma rara’atamaim, Baiyarir ana veya matanfufur isisinaf na’atube, in Kou’ay Bar run, Buk ta baiyab isan misir.
17 Kelei, i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em fut tem bose weng be elo dulewsiliw kale. Dulewiwi, e fut be bamtak kelewko, fut dil dim mak fen atemeko, teing bokose kale. E bokolomele: |alt="Jesus reading in Synagogue" src="IB04109.tif" size="col" ref="Iluk 4:17"
17 Naatu dinab orot Isaiah ana buk hibai Jesu hitin, bai rusasar tur iti na’atube hikirum inu’in ana efanamaim tit.
18 “Kamok Fian em Sunbin-Finik e nem dim kel alakabe te.
18 “Regah Anun Kakafiyin i ayu wanawana’umaim ema’am,
19 Kamok Fian em kiin dim e itol ken ati mak em weng kal bakayem teli te.”, angse kale.
19 Naatu anakurereb sabuw hinanowar
20 Angeko, fut be iti net kelewko, fut duku atebiliw kunum ilo duyemeko, teinse kale. Teinei, ka kel wensankabiliw kunum waneng i Yesus elo kiin sen so kelewsiliw kale.
20 Jesu buk itakum orot kaifenayan itin i mara’iy. Sabuw Kou’ay Bar wanawanan hima’am etei’imak matah hito’ab Jesu hi’itin kikin.
21 Kelewiwi, e ilo bokoyemomele: “Kame kuw, fut kaleem weng mongom e fein kaim dim fitewkabe te.”, yangse kale.
21 Baise Jesu misir busuruf sabuw hai tur eowen eo, “Tur iti aiyab kwananowar i boun na iturobe.”
22 Yangei, kunum waneng alik alik i akalem weng kiliko, yol angeko, em wiin daoko, bokolomeliw: “Ai! Weng ati te ati weng bokolaka! Kate, e Yosew em min ete sako? Weng kiol kuw, weng ati bokole kasike!”, ange ange kesiliw kale.
22 Sabuw etei’imak nati’imaim hima Jesu eo hinonowar hio, “Turobe iti orot ana tur i gewasin.” Naatu tur mumunin bitan eo hinonowar isan hifofofor, naatu taiyuwih hibatiyih hio, “Iti orot i Joseph natun?”
23 Kesomeliwi, e ilo bokoyemomele: “Yu kiskiw weng mak memen keko, bokonemomeliw: ‘Abung gemin kunum kutaka! Kukalem wakamin emisik iti ken kelewbolewka! Kate kame, Kafelneam abiw mutuk fian em kaneselew mesesem mesesem eisneng be kukalem abiw kale kel akati kanelolewka!’, nangbiliw te.
23 Naatu Jesu iuwih eo, “Binan tur gewasin matan fufur sabuw teo’omaim boro kwana’uwu kwanao, ‘Adanafur ana orot, taiyuw kwiyawasi.’ Naatu iban boro kwana’uwu maiye, ‘Capernaum ma bow bigan tanonowar na’atube, iti ana bar ana meraramaim nabow tana’itin.’”
24 Kate, yu kilele ibolow fukunina! Awkunum kusel i Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum elo nam ‘Fein!’, dangiw te.
24 Jesu iban maiye iuwih eo, “Anababatun a tur ao’owen, dinab orot ana bar ana meraramaim boro men ana merar hinay hinabaimih.
25 Kame, yu nem weng kale kilele kililina! Sua kel akate, Elaisa e kitil weng mak bokose kasike, yemamas kel itol so, gung kel kayow so, ding beem ding dim bakate, aneng am ken am kuw kesomi, suuk banim kese kale. Beem ding dim bakate, Isalael kawtiw im mutuk e kalun waneng demdem mak alenaliw kate,
25 Naatu tur anababatun a tur ana’owen, Elijah ma’am ana veya’amaim kwafukwafur maumurih na’in Israel wanawanan hima’am afow matar. Nati ana veya’amaim kwamur etei tounu naatu sumar six na’atube toun men yar, baimar kakafin na, nati tafaram wanawananamaim bar merar etei’imak bay i’en.
26 Elaisa e Isalael waneng kalun mak um mit mewso uninba kese kale. E Saidon abiw mutuk fian em mit mewso uneko, Salefat abiw fong gel elo teleko, Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw im waneng kalun mak um mit mewso unse kale.
26 Nati ana veya’amaim God men Elijah iyafar Israel wanawanan kwafur babin ta ibaisimih, baise Sidon wanawanan Zarepat bar meraramaim kwafur babin ta’imon ma’am isan God iyafar in tit baibais itin.
27 Beemdiw, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Elisa em ding dim kabalak e, Isalael aneng kale bulul abung fian so kunum waneng demdem ke alenaliw kate, e num ibik biliw kawtiw Silia kayak Naman ete kuw iti okmino kolewse kale.”, yangse kale.
27 Naatu dinab orot Elisha ma’am ana veya Israel sabuw moumurih maiyow kokom ani’anih hima’ama men yait ta na Elisha iyawasimih, baise tafaram Syria orot wabin Naaman akisinamo na Elisha iyawas.”
28 Yangei, wensankabiliw kunum waneng alik bi Yesus em Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw dokoyemsiliw weng alew be kiliko, kaisuw fian kuw kelewsiliw kale. Nimtew angom? I ibolow fukunomeliw: “Sunbin-Got e Isalael kawtiw nukalem ete kuw dokoyemkabe kai!”, ange ange kesiliw kale.
28 Sabuw Kou’ay Bar wanawanan hima iti tur hinonowar ana veya, yah wanawanan so’aso’ar yen higagamat,
29 Kesomi, elo aluwko, kut elo debele uneko, abiw beem mewso alenale amgu gen em fes dim kalo fes dalomin unsiliw kale.
29 himisir Jesu hibai hitain ufun hitit, bar merar hitumar, hiyen fan tafan hibat hitarouw fan tare’emih hiwa’an, anayabin bar merar i fan tafan hiwowab hima’am.
30 Unsiliw kate, e ilo sak koyemeko, ikalem mutuk akate bik unse kale.
30 Baise Jesu sabuw rau’ay gagamin hibatabat umah aren sorabon hai foun remor tit in.
31 Beli, e Nasalet abiw be koleweko, iti Galili aneng fian em abiw mutuk fian Kafelneam kalo unese kale. Unei, finengdakamin ding Sabat alik alik im ding dim bakate, e kunum waneng ilo Sunbin-Got em weng kukuyemse kale.
31 Jesu na Galilee wanawananamaim bar merar ta wabin Capernaum imaim tit, Baiyarir ana veya run sabuw i’obaibiyih hima hinonowar.
32 Kukuyemei, ka biliw kawtiw i Yesus em kitil so auk so weng be kilisomi, yol angsiliw kale.
32 Sabuw etei’imak hifofofor men kafaita. Anayabin ana tur eo i tur anababatun naatu fairin.
33 Keko beli, em Suda kawtiw im wensankabiliw am dim unse ding dim mak bakate, aneng matil em dim teinbe kunum mak belei, e elo atemse kale. Atemei, aneng matil em dim teinbe kunum be gaanin fian mak gaaneko, bokolewomele:
33 Nati Kou’ay Baremaim orot ta wagabur iwan demon kakafin anababatun auman na run ma’am, fanan aumetawat na’in iwow eo,
34 “Ibo! Ibo! Nasalet abiw em kunum Yesus kutaka! Ku nulo noyemomin talbelew o? Ku nulo wa keyemomin telew sako? Ne kilele kal kelite: Ku Sunbin-Got akalem wiin so galmose kunum ayem kute te!”, dangeko olse kale.
34 “Hei! Aki isai abisa inasinafumih kunan? Aki gurusi’imih? Jesu Nazareth mowan. Ayu aso’ob. O i yait, O i God ana tur abarayan Orot Kakafiyin.”
35 Olei, Yesus e kitil weng mak bokolewomele: “Fongate akate kimi angeko, kunum beelo koleweko, unolewka!”, dangse kale. Dangei, aneng matil bi em yange weng be kiliko, kunum beelo ka biliw kawtiw im mutuk dim kalo kuse keleweko, kawin dim butut koleweko, fein unsiliw kale. Kanesiliw kate, i kunum beelo alinba kesiliw kale.
35 Jesu wagabur mowan kwarartatab eo, “Yate inbainub orot biyanamaim kutit!” Wagabur mowan sabuw nahimaim orot itaiy re tabaratait tit, men isan abisa ta sinafumih.
36 Keko beli, ka biliw kawtiw alik alik i yol angeko, bokolomeliw: “Kunum beem yangbe weng be nono ye? E aneng matil biilo kitil so auk so weng mak bokoyemei, i fongate akate em yangbe weng be kiliko, em dim teinbiliw kunum beelo koleweko, uniw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
36 Baise Sabuw etei’imak hai baifofofor ra’at, taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot ana tur i fair kwanekwan. Ana onowaten naatu ana fair auman iti tur eo demon kakafih biyunih i hitit!”
37 Keko beli, kawtiw i em kanese sang be deeko, Galili aneng fian em abiw mak abiw mak alik alik kalo de unsiliw kale.
37 Naatu Jesu abisa sisinaf isan ana tur tasasar tit tafaram nati hima’am wanawanan etei hinowar.
38 Beli, Yesus e Suda im wensan kekabiliw am dim beelo iti koleweko, Saimon em am kalo unse kale. Em unse ding dim bakate, Saimon em kalel um auk u kal mamin wakamin fian so kesomi, abin kon tem akalbu kasike, i Yesus elo kalan atebam talsiliw kale.
38 Jesu misir Kou’ay Bar itumar tit na Simon ana bar tit, Simon rawan babin sawow biyan fora’ab anababatun inu’in, sabuw Jesu hifefeyan baiyawasinamih hio.
39 Kalan atebam teliwi, e kiliko, um mit mewso uneko, kitil weng mak wakamin wa beelo dangse kale. Dangei, wakamin be waneng buulo fein koumeko, unei, u ken kesomi, baba teineko, wanin wanomin memen keyemeko, fuyemsu kale.
39 Basit Jesu na babin inu’in sisibin tit bat sawow i’ari’ar naatu sawow babin biyanane tit, babin yawas misir bay bow eafusar itab hi’aa.
40 Keko beli, ataan tem dokong une ding dim bakate, ka biliw kawtiw i kal wanin wakamin so kawtiw ilo em mit yemde teliwi, e akalem teing im kal dim dukuyemsomi, ilo okmino koyemse kale.
40 Veya re’er ufunamaim, sabuw sawow yumatah ta ta hibow hi’inu’in, turahinah hibuwih hina Jesu biyan hitit, sabuw ta’ita’imon butubutubunih etei’imak hiyawas.
41 Koyemsomi, kawtiw im dim teinbiliw aneng matil banso takalase kale. Ilo takalalei, im koyemsiliw ding dim bakate, aneng matil bi gaanomeliw: “Nu kal keluwete: Fein! Ku Sunbin-Got em Min kute te!”, dangsiliw kasike, e kitil weng kuw bokoyemomele: “Ayem! Yu kanelom gaanokoliw te!”, yangei, i em weng kiliko, kimi angeko, weng banim kesomi, unsiliw kale.
41 Sabuw moumurih na’in auman biyahine demon kakafih hitit hiwow hio, “O i God Natun!” Baise Jesu demon awah bofafaren men karam boro hitao’rereb. Anayabin demon hiso’ob Jesu i Roubininenayan.
42 Keko beli, aneng daneko, iti kutim danse ding dim bakate, Yesus e abiw be koleweko, kawtiw banim dim mak elo unse kale. Em ka kel bise ding dim bakate, kawtiw mali mak elo fenem teleko, atemeko, em mit mewso teleko, elo net aluwko, bokolewomeliw: “Ku kanelom nulo koyemokolew te!”, dangsiliw kale.
42 Martot auman Jesu nati bar merar itumar tit in efan ta nautanubinamaim akisinamo ma. Baise sabuw hinuwih hinan hititita’ur ana veya, bairi nati’imaim ma isan hi’otan.
43 Dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Babo! Sunbin-Got e nelo namdase kasike, ne abiw mak abiw mak elo unesomi, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem kakabomi, bokoyemomeli: ‘Sunbin-Got em gawman ding dim e kame mewso talaka!’, yangeko, kakabi te!”, yangse kale.
43 Baise Jesu iuwih eo, “Ayu boro anan God ana aiwob isan tur gewasin bar merar afa’amaim auman anabinan hinanowar. Anayabin ayu nati bowabow isan God iyunu ana.”
44 Yangeko, ilo koyemeko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim alik alik ilo bakayem tem unse kale.
44 Naatu Jesu tafaram Judea wanawananamaim Kou’ay Bar etei run tit binan remor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.