Lucas 2
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Beem ding dim bakate, Ulom abiw mutuk fian em emisik kamok fian Ogastus e kitil weng mak dukuko, bokolomele: “Aneng aneng angom kakabiliw kunum waneng alik alik i ikalem am dim elo uneko, ka kel im wiin duku kem unoliwka!”, angse kale.
1 Naqueles dias, o imperador Augusto decretou um recenseamento em todo o império romano.
2 Angse weng beem ding bakate, Kuilinius e Silia aneng fian em kamok kunum kese kale. Kawtiw im wiin dukusiliw be Kuilinius em kamok kesele ding beem mikmik ding ete kale.
2 (Esse foi o primeiro recenseamento realizado quando Quirino era governador da Síria.)
3 Keko beli, kawtiw alik alik i ikalem abiw dim abiw dim elo uneko, ka kel ikalem wiin dukukem unsiliw kale.
3 Todos voltaram à cidade de origem para se registrar.
4 Keko beli, mak kunum mak akal wiin duku kem unse kale. Em wiin e Yosew ete kale. E emisik kamok fian Debit em mulkis kumel kese kasike, e Galili aneng fian em abiw fong gel Nasalet be koleweko, Sudia aneng fian elo uneko, akalem kunum mongom Debit em abiw mutuk fian Betelekem kalo unse kale.
4 Por ser descendente do rei Davi, José viajou da cidade de Nazaré da Galileia para Belém, na Judeia, terra natal de Davi,
5 Unesomi, akalem tonol kule kule kelomin keumbe aul kumun so waneng Malia uso makuw kalo unse kale.
5 levando consigo Maria, sua noiva, que estava grávida.
6 Ka talsiliw ding dim bakate, Malia um aul dukulomin ding kese kasike, aul wemei,
6 E, estando eles ali, chegou a hora de nascer o bebê.
7 u emisik seiw men kunum aul dukusu kale. Dukusomi, ilim mak falulu tabil koleweko, siwsiw im wanin dayemkabiliw dim ka kel kolewsu kale. Nimtew angom? Am am angom beem biliw kawtiw ikalem ete gek yak yak kesomeliwi, abin e banimse kasike.
7 Ela deu à luz seu primeiro filho, um menino. Envolveu-o em faixas de pano e deitou-o numa manjedoura, porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 Beem kutiliw ding dim bakate, mali siwsiw yetebin kawtiw mak imikel kuw kut kel moko, siwsiw yetemsomi, alenaliw kale.|alt="Shepherds at night" src="LB00013B.tif" size="col" ref="Iluk 2:8"
8 Naquela noite, havia alguns pastores nos campos próximos, vigiando rebanhos de ovelhas.
9 Ka bomeliwi, Kamok Fian em dabalakamin finik mak teleko, im mit mewso mobelei, i elo atemsiliw kale. Im atemsiliw ding dim bakate, Sunbin-Got em ailbin fian mak ilo falal mutuk da koyemeko, ailei, i finganin fian fian mak kesiliw kale.
9 De repente, um anjo do Senhor apareceu entre eles, e o brilho da glória do Senhor os cercou. Ficaram aterrorizados,
10 Kemiwi, e ilo weng kal mak bokoyemomele: “Wee! Yu kanelom finganemokoliw te! Yu kililina! Ne weng ken mak deeko, bakayem telbi kasike. Weng beelo kililokoliw kunum waneng demdem i beem dulum elote kalfong fian mak kulokoliw te.
10 mas o anjo lhes disse: “Não tenham medo! Trago boas notícias, que darão grande alegria a todo o povo.
11 Nimtew angom? Kamoki Debit em aneng fong gel kabalak kae, kame kuw waneng mak kunum aul mak duku kembu kasike. Kunum aul be Mesaya, yom dokoyemoke kunum Kamok Fian ete te. E yulo iti Sunbin-Got em mit mewso da koyemoke te.
11 Hoje em Belém, a cidade de Davi, nasceu o Salvador, que é Cristo, o Senhor!
12 Yu kililina! Yu kalo unesomi, atebamoliwka! Auk mak um aul beliw elo ilim falulu tabil koleweko, siwsiw im wanin dayemkabiliw dim ka kel akal kolewbului, atmiw tewe, yu nem yangbi weng kaleelo ‘Fein kai!’, nangboliwka!”, yangse kale.
12 Vocês o reconhecerão por este sinal: encontrarão o bebê enrolado em faixas de pano, deitado numa manjedoura”.
13 Yangeko, em weng banimse ding dim bakate, Sunbin-Got em yemdakamin finik banso banso demdem fok abiil tikin ete koleweko, kawin dim elo siwsiw yetebin kunum im mit mewso malak malak teleko, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, bokoyemomeliw:
13 De repente, juntou-se ao anjo uma grande multidão do exército celestial, louvando a Deus e dizendo:
14 “Abiil tikin alakabe auk so kitil so Sunbin-Got em wiin fian daolewoliwka!
14 “Glória a Deus nos mais altos céus, e paz na terra àqueles de que Deus se agrada!”.
15 Yangesomi, iti kawin dim kale koleweko, ikalem teliw yan tem abiil tikin elo unsiliw kale. Uniwi, siwsiw yetebin kawtiw bi kanese beem dulum elote weng bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Kae! Kame nu Betelekem abiw mutuk fian kalo uneko, Kamok Fian em nulo bokoyem kembe mesesem mesesem eisneng beelo atebam unuma!”, ange ange kesiliw kale.
15 Quando os anjos voltaram para o céu, os pastores disseram uns aos outros: “Vamos a Belém para ver esse acontecimento que o Senhor nos anunciou”.
16 Kesomi, fongate akate yako uneko, Betelekem abiw mutuk fian kalo Yosew Malia yemkal so, biim aul beliw beso yetebam unsiliw kale. Uneko, atemiwete: Yemkal i aul beliw be siwsiw im wanin duyemkabiliw dim kawtem dukubiliwi, i yetemsiliw kale.
16 Indo depressa ao povoado, encontraram Maria e José, e lá estava o bebê, deitado na manjedoura.
17 Yetemsomi, yemdakamin finik im kikis aul beliw sang yangsiliw weng be deeko, bakayem tem bakayem tem unsiliw kale.
17 Depois de o verem, os pastores contaram a todos o que o anjo tinha dito a respeito da criança,
18 Bakayem tem uniwi, alik alik kunum waneng i siwsiw yetebin kawtiw biim weng be kiliko, yol angeko, ibolow fukunin banso banso kesiliw kale.
18 e todos que ouviam a história dos pastores ficavam admirados.
19 Kate, Malia ukalem ute im angsiliw weng be kuluko, ukalem ibolow tem kel da kolewsu kale.
19 Maria, porém, guardava todas essas coisas no coração e refletia sobre elas.
20 Keko beli, siwsiw yetebin kawtiw i yemdakamin finik biim yangsiliw weng be kiliko, atemeko, “Fein kai!”, angesomi, ikalem teliw yan tem elo iti unbomi, Sunbin-Got em wiin fian be daolew kem diliko, unsiliw kale.
20 Os pastores voltaram, glorificando e louvando a Deus por tudo que tinham visto e ouvido. Tudo aconteceu como o anjo lhes havia anunciado.
21 Sua kel akate, Sunbin-Got em dabalakamin finik be aul beliw beem wiin e “Yesus danoliwka!”, angse kasike kame, Malia um aul dukuko, sului, ben kel ding banimse ding dim kabalak e, i kunum aul beem kal okilewomin teleko, em wiin e Yesus dangsiliw kale.
21 Oito dias depois, quando o bebê foi circuncidado, chamaram-no Jesus, o nome que o anjo lhe tinha dado antes mesmo de ele ser concebido.
22 Keko beli, sua kel akate, Moses e kukuyemin weng kitil mak dukuko, bokolomele: “Nimin waneng ite mak kunum aul mak dukuliw tewe, i 40 ding kel am kawtem kuw teinboliwka! Beem ding banimoke ding dim kabalak e, i Sunbin-Got em kiin dim e iti ninik banim kesomi, akalem kiin dim elo tolomin keloliwka!”, angse kale. Angse kasike kame, yemkal bi Moses em kukuyemin weng be geleweko, iti 32 ding feneko, biliwi, em banimse ding kabalak e, i Selusalem abiw mutuk fian katem elo kunum aul be Sunbin-Got em mit mewso dabalale unsilw kale.
22 Então chegou o tempo da oferta de purificação, como era a exigência da lei de Moisés. Seus pais o levaram a Jerusalém para apresentá-lo ao Senhor,
23 Nimtew angom? Moses em sawa weng bokolomele: “Nimin auk kumel ite mak kunum aul seiw men dukuliw tewe, i elo debeleko, Sunbin-Got akalem elo delew unemoliwka!”, angse kasike.
23 pois a lei do Senhor dizia: “Se o primeiro filho for menino, será consagrado ao Senhor”.
24 Keko beli, yemkal bi fein uneko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem ilo awon alew mak duyemomin unsiliw kale. Nimtew angom? I Moses em yangse kukuyemin weng be gelewsiliw kale. E bokolomele: “Awon alew abim gel akatetew yake, nanew awon alew akatetew yake, mesesem be Sunbin-Got elo dukalewboliwka!”, angse kale.
24 Assim, ofereceram o sacrifício exigido pela lei do Senhor: “duas rolinhas ou dois pombinhos”.
25 Keko beli, yemkal im Selusalem abiw mutuk fian kawtem unsiliw ding dim bakate, mak kunum mak em wiin e Simeon ka alenale kale. Kunum be Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kunum kesomelei, Sunbin-Finik e akalem ibolow tem elo weneko, gekse kale. Keko beli, e Sunbin-Got em Isalael kawtiw menew ibolow keyemboke ding fenbe kunum ete kale.
25 Naquela época, vivia em Jerusalém um homem chamado Simeão. Ele era justo e devoto, e esperava ansiosamente pela restauração de Israel. O Espírito Santo estava sobre ele
26 Bomelei, Sunbin-Finik e elo bokolewomele: “Ku fongate akate nam kuanew te. Kate, ku Kamok Fian em Mesaya em toloke ding fein atemokelew te.”, dangse kale.
26 e lhe havia revelado que ele não morreria enquanto não visse o Cristo enviado pelo Senhor.
27 Dangei, kaem ding dim bakate, Sunbin-Finik e Simeon elo dabalalei, e uneko, Sunbin-Got em am yol aneng kawtem elo talse kale. Em kalo talse ding dim bakate, Yosew yelimel ikati teleko, Moses em “Yu kanemina!”, angse kukuyemin weng beelo gelew talsiliw kale.
27 Nesse dia, o Espírito o conduziu ao templo. Assim, quando Maria e José chegaram para apresentar o menino Jesus ao Senhor, como a lei exigia,
28 Teliwi, Simeon e ilo yetemeko, aul beliw Yesus beelo auk um teing dim kuluumeko, auleweko, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, bokolomele:
28 Simeão tomou a criança nos braços e louvou a Deus, dizendo:
29 “Kamok Fian kutaka! Kame, kom weng geleweko, kukalem weng afak kunum neelo ibolow menew so kenemew kasike, ne kawin dim kal kale kolewoki te.
29 “Soberano Deus, agora podes levar em paz o teu servo, como prometeste.
30 — ausente —
30 Vi a tua salvação,
31 — ausente —
31 que preparaste para todos os povos.
32 Aul kale ailbin so aul kesomi, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw mali ilo ikati Sunbin-Got em sang deeko, bakayem tem bakayem tem de kakamoke te. De kakamsomi, Isalael kawtiw nukalem wiin akal fian keyemboke te.”, angse kale.
32 Ele é uma luz de revelação às nações e é a glória do teu povo, Israel!”.
33 Em angse ding dim bakate, aul beliw beem alew so auk so, yemkal i em angse weng be kiliko, ibolow fukunin tiaktiak kesiliw kale.
33 Os pais de Jesus ficaram admirados com o que se dizia a respeito dele.
34 Kemiwi, Simeon e bamki weng mak ilo duyemeko, auk Malia ulo bokoumomele:
34 Então Simeão os abençoou e disse a Maria, a mãe do bebê: “Este menino está destinado a provocar a queda de muitos em Israel, mas também a ascensão de tantos outros. Foi enviado como sinal de Deus, mas muitos resistirão a ele.
35 Keko beli, kunum waneng banso im ibolow tem kel okmobe eisneng be kaim dim fitewoke te. Kate kukalem dim ete, sakam dang atul nam eisneng atew mak kom ibolow mutuk be kalat angin atew kekemoke te.”,
35 Como resultado, serão revelados os pensamentos mais profundos de muitos corações, e você sentirá como se uma espada lhe atravessasse a alma”.
36 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin waneng mak um wiin e Ana ukati ka alenalu kale. Um kunum mongom em wiin e Asel ete kale. Um alew em wiin e Fanuel ete kale. Um seiw ke alenalu ding dim kabalak e, u kunum mak kuluko, bului, ben kel itol kuw kelei, imok be kuanse kale. Imok e kuanei, u kalun waneng kebomelui, fasel keko,
36 A profetisa Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser, também estava no templo. Era muito idosa e havia perdido o marido depois de sete anos de casados
37 iti kunum mak kulinba kesu kale. Kame um itol e 84 kel keumse kale. U Sunbin-Got em am yol aneng be kolewinba kesomi, diwkuw diwkuw Sunbin-Got em aluwbamin kuw kesomi, kutiliw banim, taw banim, wanin waninba keko, Sunbin-Got eso weng bakamelu waneng ute kale.
37 e vivido como viúva até os 84 anos. Nunca deixava o templo, adorando a Deus dia e noite, em jejum e oração.
38 Kaem ding dim bakate, u Yosew yelimel biim mit mewso teleko, Sunbin-Got em wiin fian daolewsomi, Sunbin-Got em dokoyemoke ding fenkabiliw kunum waneng alik alik ilo aul beliw beem sang bokoyemsu kale.
38 Chegou ali naquele momento e começou a louvar a Deus. Falava a respeito da criança a todos que esperavam a redenção de Jerusalém.
39 Beem ding dim bakate, Yosew yelimel i Moses em sua kel kukuyemse weng “Seiw men kunum aul dukuliw tewe, yu kanemoliwka!”, angse weng be alik alik ki kesiliw kasike, i ikalem Galili aneng fian em abiw fong gel Nasalet kalo iti unsiliw kale.
39 Após cumprirem todas as exigências da lei do Senhor, os pais de Jesus voltaram para casa em Nazaré, na Galileia.
40 Uneko, bomeliwi, kunum aul be tanbeleko, kitil kesomi, akalem kal fukunin akal fian kesomelei, Sunbin-Got em folok ibolow e em dim kel alenale kale.
40 Ali o menino foi crescendo, saudável e forte. Era cheio de sabedoria, e o favor de Deus estava sobre ele.
41 Beli, Abanggayemse Ding kele ding dim kabalak e, aul beem auk so alew so i Suda kawtiw im kukuw geleweko, diwkuw diwkuw Selusalem abiw mutuk fian katem elo unsiliw kale.
41 Todos os anos, os pais de Jesus iam a Jerusalém para a festa da Páscoa.
42 Iti kaem ding dim kese ding mak bakate, Yesus em itol e kalun kel itol kese kasike, yelimel i Isalael kawtiw ikalem kukuw geleweko, eso makuw Selusalem abiw mutuk fian katem unsiliw kale.
42 Quando Jesus completou doze anos, foram à festa, como de costume.
43 Unesomi, ka bomi, ikalem kukuw be ki kelewsomi, iti ikalem am dim elo unsiliw kale. Kate, ikalem min Yesus e emikel kuw Selusalem abiw mutuk fian ka belei, i elo kolew akokow keko, unsiliw kale.
43 Terminada a celebração, partiram de volta para Nazaré, mas Jesus ficou para trás, em Jerusalém, sem que seus pais notassem sua falta.
44 Nimtew angom? Yemkal i ibolow fukuniwete: “Min e mali kawtiw iso makuw unbe kai!”, angomi, makmak ding unbomi, elo deiwkim kel fensiliw kale. Fensomi, ikalem angin so, akunum kumel iso, alik alik ilo aul beem dulum dakalasiliw kate,
44 Pensaram que ele estivesse entre os demais viajantes, mas depois de caminharem um dia inteiro começaram a procurá-lo entre os parentes e amigos.
45 yemkal i min beelo ateminba kesiliw kale. Kasike, i fongate akate iti Selusalem abiw mutuk fian elo min elo fenem unsiliw kale.
45 Como não o encontravam, voltaram a Jerusalém para procurá-lo.
46 Unesomi, fen kolew fen kolew kesomi, yemamas kel ding mak elo ateminba kesiliw kale. Kesomi, afam ete, i atemiwete: E Sunbin-Got em am yol aneng kawtem uneko, Sunbin-Got em kukyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso teinbomi, im weng be kiliko, ilo dakalakabelei, i elo atemsiliw kale.
46 Por fim, depois de três dias, acharam Jesus no templo, sentado entre os mestres da lei, ouvindo-os e fazendo perguntas.
47 Kunum angom bi so, kawtiw ka biliw iso, alik alik i aul beem bakabe weng be kiliko, yol angsiliw kale. Nimtew angom? I akalem kal fukunin fian so, akalem kiol kuw bakayemkabe yan weng be so, kili atemsiliw kasike.
47 Todos que o ouviam se admiravam de seu entendimento e de suas respostas.
48 Kaneko beli, yemkal i elo atemeko, yol yol angesomeliwi, auk Malia u bokolewomelu: “Min kutaka! Nimtew angom ete kauk so kalew so nulo ibolow ilum duyembelew a? Nu kulo fian ding mak fenbiko, kateminba kebuluw kasike.”, dangsu kale.
48 Quando o viram, seus pais ficaram perplexos. Sua mãe lhe disse: “Filho, por que você fez isso conosco? Seu pai e eu estávamos aflitos, procurando você por toda parte”.
49 Dangui, e auk ulo yan weng bokoumomele: “Nimtew angom ete yemkal yu nelo fenkabiliw a? Nakalem ete nakalem Aatim em am ka kel bi kale eli! Yemkal yu akokow kebiliw sako?”, wangse kale.
49 “Mas por que me procuravam?”, perguntou ele. “Não sabiam que eu devia estar na casa de meu Pai?”
50 Wangei, yemkal i em wange weng beem mongom e dolon kelinba kesiliw kate,
50 Não entenderam, porém, o que ele quis dizer.
51 Malia ukalem ete kanele eisneng alik alik be ukalem ibolow tem kuw da kolewemalu kale. Keko beli, aul beso yemkal biso yelimel bi makuw Selusalem abiw mutuk fian be iti koleweko, ikalem am dim Nasalet elo unsiliw kale. Uneko, bomeliwi, aul be auk yemkal im weng be kilele kiliko, diwkuw diwkuw im afak ke alenale kale.
51 Então voltou com os pais para Nazaré, e lhes era obediente. Sua mãe guardava todas essas coisas no coração.
52 Beli, Yesus e tanbeleko, em kal fukunin elo gekeko, wenei, Sunbin-Got so, kunum waneng iso, alik alik im kiin dim e ken ati kuw kelei, i elo ibolow so kelewsiliw kale.
52 Jesus crescia em sabedoria, em estatura e no favor de Deus e das pessoas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.