Lucas 2
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beem ding dim bakate, Ulom abiw mutuk fian em emisik kamok fian Ogastus e kitil weng mak dukuko, bokolomele: “Aneng aneng angom kakabiliw kunum waneng alik alik i ikalem am dim elo uneko, ka kel im wiin duku kem unoliwka!”, angse kale.
1 Nati ana veya, sabuw iyab Roman gawan babanamaim hima’am wabih bukamaim kirum isan Caesar Augustus iuwih.
2 Angse weng beem ding bakate, Kuilinius e Silia aneng fian em kamok kunum kese kale. Kawtiw im wiin dukusiliw be Kuilinius em kamok kesele ding beem mikmik ding ete kale.
2 Sabuw baiyab isan marasika i men hiyab, baise Quirinius tafaram Syria isan bigawan ana veya imaibo hibusuruf sabuw hiyab wabih bukamaim hikirum.
3 Keko beli, kawtiw alik alik i ikalem abiw dim abiw dim elo uneko, ka kel ikalem wiin dukukem unsiliw kale.
3 Nati baiyab ana veya’amaim sabuw etei hin hai bar merar gagamihimaim hitit wabih bukamaim hikirum.
4 Keko beli, mak kunum mak akal wiin duku kem unse kale. Em wiin e Yosew ete kale. E emisik kamok fian Debit em mulkis kumel kese kasike, e Galili aneng fian em abiw fong gel Nasalet be koleweko, Sudia aneng fian elo uneko, akalem kunum mongom Debit em abiw mutuk fian Betelekem kalo unse kale.
4 Joseph auman tafaram Galilee wanawanan bar merar ta wabin Nazareth imaim ma’am yen na Judea wanawanan bar merar ta wabin Bethlehem imaim tit, aiwob orot David ana tutufuw efan. Joseph na nati’imaim tit, anayabin i David uwan ta.
5 Unesomi, akalem tonol kule kule kelomin keumbe aul kumun so waneng Malia uso makuw kalo unse kale.
5 Naatu Joseph nati’imaim in titit ana’an ta i Mary hairi tabin isan hi’omatanih hima’am, imih hairi wabih bukamaim kirumin isan hiyen hin. Nati ana veya Mary i yan auman,
6 Ka talsiliw ding dim bakate, Malia um aul dukulomin ding kese kasike, aul wemei,
6 hiyen hina Bethlehem hima’am, Mary ana toub ana veya na tit.
7 u emisik seiw men kunum aul dukusu kale. Dukusomi, ilim mak falulu tabil koleweko, siwsiw im wanin dayemkabiliw dim ka kel kolewsu kale. Nimtew angom? Am am angom beem biliw kawtiw ikalem ete gek yak yak kesomeliwi, abin e banimse kasike.
7 Naatu toub ana kek orot ain yai, faifuw ta bai e’armetan for hai bay te’aau ana efanamaim i’inuw in, anayabin nanawan bar etei sabuw hirun hibai karam.
8 Beem kutiliw ding dim bakate, mali siwsiw yetebin kawtiw mak imikel kuw kut kel moko, siwsiw yetemsomi, alenaliw kale.|alt="Shepherds at night" src="LB00013B.tif" size="col" ref="Iluk 2:8"
8 Nati gugumin bobaituw kaifenayah afa Bethlehem sisibinamaim hima hai bobaituw hikakaifen,
9 Ka bomeliwi, Kamok Fian em dabalakamin finik mak teleko, im mit mewso mobelei, i elo atemsiliw kale. Im atemsiliw ding dim bakate, Sunbin-Got em ailbin fian mak ilo falal mutuk da koyemeko, ailei, i finganin fian fian mak kesiliw kale.
9 basit Regah ana tounamatar isah irerereb, naatu Regah ana marakaw tafahimaim kusisiar re biyah etei marakaw hi’itin hai bir ra’at.
10 Kemiwi, e ilo weng kal mak bokoyemomele: “Wee! Yu kanelom finganemokoliw te! Yu kililina! Ne weng ken mak deeko, bakayem telbi kasike. Weng beelo kililokoliw kunum waneng demdem i beem dulum elote kalfong fian mak kulokoliw te.
10 Baise tounamatar iuwih eo, “Men kwanabir! Ayu tur gewasin abai a tur owenamih ana, iti tur gewasin sabuw hinanonowar boro etei hiniyasisir.
11 Nimtew angom? Kamoki Debit em aneng fong gel kabalak kae, kame kuw waneng mak kunum aul mak duku kembu kasike. Kunum aul be Mesaya, yom dokoyemoke kunum Kamok Fian ete te. E yulo iti Sunbin-Got em mit mewso da koyemoke te.
11 Anayabin iti boun gugumin David ana bar meraramaim, kwa a baiyawasenayan Regah Keriso i tufuw.
12 Yu kililina! Yu kalo unesomi, atebamoliwka! Auk mak um aul beliw elo ilim falulu tabil koleweko, siwsiw im wanin dayemkabiliw dim ka kel akal kolewbului, atmiw tewe, yu nem yangbi weng kaleelo ‘Fein kai!’, nangboliwka!”, yangse kale.
12 Naatu ana i’inan, i boro iti na’atube kwana’itin, kwananan kek boro faifuw boubunamaim hisum bobaituw hai bay te’aa ana efanamaim hi’inuw inu’in kwana’itin.”
13 Yangeko, em weng banimse ding dim bakate, Sunbin-Got em yemdakamin finik banso banso demdem fok abiil tikin ete koleweko, kawin dim elo siwsiw yetebin kunum im mit mewso malak malak teleko, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, bokoyemomeliw:
13 Iti na’at eo marta’imon, maramaim tounamatar hai kou’ay gagamin na’in hitit, ana merar hiyi hibora’ara’ah hio,
14 “Abiil tikin alakabe auk so kitil so Sunbin-Got em wiin fian daolewoliwka!
14 “Marakaw bonamanamarin etei God auyomtoro’ot
15 Yangesomi, iti kawin dim kale koleweko, ikalem teliw yan tem abiil tikin elo unsiliw kale. Uniwi, siwsiw yetebin kawtiw bi kanese beem dulum elote weng bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Kae! Kame nu Betelekem abiw mutuk fian kalo uneko, Kamok Fian em nulo bokoyem kembe mesesem mesesem eisneng beelo atebam unuma!”, ange ange kesiliw kale.
15 Tounamatar himatabir maiye hin mar wanawanan hirur ufunamaim, bobaituw kaifenayah himisir hio, “It boro tanan Bethlehem tanatit, sawar abisa himatar Regah eo tanonowar i tana’itah.”
16 Kesomi, fongate akate yako uneko, Betelekem abiw mutuk fian kalo Yosew Malia yemkal so, biim aul beliw beso yetebam unsiliw kale. Uneko, atemiwete: Yemkal i aul beliw be siwsiw im wanin duyemkabiliw dim kawtem dukubiliwi, i yetemsiliw kale.
16 Basit matah kabiy himisir hin Mary Joseph hairi hinuwihih hinan hitita’urih, naatu kek bobaituw hai bay te’aa hai efanamaim hi’inuw inu’in hi’itin.
17 Yetemsomi, yemdakamin finik im kikis aul beliw sang yangsiliw weng be deeko, bakayem tem bakayem tem unsiliw kale.
17 Bobaituw kaifenayah kek hi’i’itin ufunamaim, kek isan tounamatar mi’itube hio hinonowar hai tur hi’owen.
18 Bakayem tem uniwi, alik alik kunum waneng i siwsiw yetebin kawtiw biim weng be kiliko, yol angeko, ibolow fukunin banso banso kesiliw kale.
18 Sabuw iyabowat nati’imaim hima’am bobaituw kaifenayah iti kek isan hio hinonowar hifofofor men kafaita.
19 Kate, Malia ukalem ute im angsiliw weng be kuluko, ukalem ibolow tem kel da kolewsu kale.
19 Baise Mary iti tur nonowar i dogoronamaim ya hima inotanot.
20 Keko beli, siwsiw yetebin kawtiw i yemdakamin finik biim yangsiliw weng be kiliko, atemeko, “Fein kai!”, angesomi, ikalem teliw yan tem elo iti unbomi, Sunbin-Got em wiin fian be daolew kem diliko, unsiliw kale.
20 Bobaituw kaifenayah himatabir hinan efamaim, abisa tounamatar hio hinonowar na’atube hi’i’itin isan, God ana merar hiyi hibora’ara’ah auman hin.
21 Sua kel akate, Sunbin-Got em dabalakamin finik be aul beliw beem wiin e “Yesus danoliwka!”, angse kasike kame, Malia um aul dukuko, sului, ben kel ding banimse ding dim kabalak e, i kunum aul beem kal okilewomin teleko, em wiin e Yesus dangsiliw kale.
21 Fur ta’imon sasawar ufunamaim, Kek hibai hina ana ar kanabin hi’afuw, wabin Jesu hiwab. Wabin marasika Mary yan matara’e ma’am ana veya, tounamatar na eo na’atube.
22 Keko beli, sua kel akate, Moses e kukuyemin weng kitil mak dukuko, bokolomele: “Nimin waneng ite mak kunum aul mak dukuliw tewe, i 40 ding kel am kawtem kuw teinboliwka! Beem ding banimoke ding dim kabalak e, i Sunbin-Got em kiin dim e iti ninik banim kesomi, akalem kiin dim elo tolomin keloliwka!”, angse kale. Angse kasike kame, yemkal bi Moses em kukuyemin weng be geleweko, iti 32 ding feneko, biliwi, em banimse ding kabalak e, i Selusalem abiw mutuk fian katem elo kunum aul be Sunbin-Got em mit mewso dabalale unsilw kale.
22 Kousouwih isan Moses ana ofafaramaim bi’obaiyih na’atube, ana veya na tit hibisawar ufunamaim, Mary Joseph hairi Jesu hibai hina Jerusalem hitit, Tafaror Bar hirun Regah ana siwaramih hitin.
23 Nimtew angom? Moses em sawa weng bokolomele: “Nimin auk kumel ite mak kunum aul seiw men dukuliw tewe, i elo debeleko, Sunbin-Got akalem elo delew unemoliwka!”, angse kasike.
23 Anayabin Regah ana ofafaramaim eo na’atube, “Kek orot ain i kwanaya’asair Regah kwanitin.”
24 Keko beli, yemkal bi fein uneko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem ilo awon alew mak duyemomin unsiliw kale. Nimtew angom? I Moses em yangse kukuyemin weng be gelewsiliw kale. E bokolomele: “Awon alew abim gel akatetew yake, nanew awon alew akatetew yake, mesesem be Sunbin-Got elo dukalewboliwka!”, angse kale.
24 Naatu Regah ana ofafaramaim eo na’atube sibor ya’inamih auman hin, mamu imak rou’ab naatu ma’ufor rou’ab hibow auman hina hitit.
25 Keko beli, yemkal im Selusalem abiw mutuk fian kawtem unsiliw ding dim bakate, mak kunum mak em wiin e Simeon ka alenale kale. Kunum be Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kunum kesomelei, Sunbin-Finik e akalem ibolow tem elo weneko, gekse kale. Keko beli, e Sunbin-Got em Isalael kawtiw menew ibolow keyemboke ding fenbe kunum ete kale.
25 nati ana veya’amaim, regah ta wabin Simeon i Jerusalem ma’am, iti regah ana yawas i mutufurin naatu yoyoban wairafin. God Anunin tar gabuw ana ofafar eo na’atube ma bow God ana sabuw Israel baiyawasih isan eomatanih i ma kakaif.
26 Bomelei, Sunbin-Finik e elo bokolewomele: “Ku fongate akate nam kuanew te. Kate, ku Kamok Fian em Mesaya em toloke ding fein atemokelew te.”, dangse kale.
26 Anun Kakafiyin God ana buriburih isan irerereb eo, “O boro yawas inama’am Regah God ana Roubininenayan natufuw ina’itin imaibo inamorob.”
27 Dangei, kaem ding dim bakate, Sunbin-Finik e Simeon elo dabalalei, e uneko, Sunbin-Got em am yol aneng kawtem elo talse kale. Em kalo talse ding dim bakate, Yosew yelimel ikati teleko, Moses em “Yu kanemina!”, angse kukuyemin weng beelo gelew talsiliw kale.
27 Nati ana veya’amaim Jesu hinah tamah hibai hina hirun, hai binanakwaramaim ofafar eo na’atube sinaf isan. Naatu God Anun Kakafiyin auman Simeon bonawiy na Tafaror Bar run.
28 Teliwi, Simeon e ilo yetemeko, aul beliw Yesus beelo auk um teing dim kuluumeko, auleweko, Sunbin-Got em wiin fian daolewko, bokolomele:
28 Simeon kek bai irurubun hiyaf God ana merar yi eo,
29 “Kamok Fian kutaka! Kame, kom weng geleweko, kukalem weng afak kunum neelo ibolow menew so kenemew kasike, ne kawin dim kal kale kolewoki te.
29 “Regah i’o na’atube a’omatanen ikaif,
30 — ausente —
30 Taiyuwu matau’umaim a baiyawasenayan tafaramamaim ibiyafar aitin.
31 — ausente —
31 Iti baiyawasenayan i ibogaigiwas sabuw etei matahimaim kubitih boro hina’itin.
32 Aul kale ailbin so aul kesomi, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw mali ilo ikati Sunbin-Got em sang deeko, bakayem tem bakayem tem de kakamoke te. De kakamsomi, Isalael kawtiw nukalem wiin akal fian keyemboke te.”, angse kale.
32 Naatu yawas ana marakaw boro nab natit Ufun Sabuw isah nirerereb hina’itin, naatu Israel sabuw nahimaim o ayawas ana marakaw boro nama.”
33 Em angse ding dim bakate, aul beliw beem alew so auk so, yemkal i em angse weng be kiliko, ibolow fukunin tiaktiak kesiliw kale.
33 Kek hinah tamah Simeon kek isan abisa eo hinonowar i hifofofor men kafaita.
34 Kemiwi, Simeon e bamki weng mak ilo duyemeko, auk Malia ulo bokoumomele:
34 Simeon baigegewasin itih sawar, basit kek hinah Mary isan eo “Iti kek i God rubin sabuw moumurih na’in Israel wanawanan boro nagurusih naatu moumurih na’in boro niyawasih. Hai kirikirifot etei boro niwa’an hinirerereb, ina’i’inan nati isan sabuw boro ana tur hinakwahir.
35 Keko beli, kunum waneng banso im ibolow tem kel okmobe eisneng be kaim dim fitewoke te. Kate kukalem dim ete, sakam dang atul nam eisneng atew mak kom ibolow mutuk be kalat angin atew kekemoke te.”,
35 Naatu yababan o dogor wanawanan boro ahay na’atube nay.”
36 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin waneng mak um wiin e Ana ukati ka alenalu kale. Um kunum mongom em wiin e Asel ete kale. Um alew em wiin e Fanuel ete kale. Um seiw ke alenalu ding dim kabalak e, u kunum mak kuluko, bului, ben kel itol kuw kelei, imok be kuanse kale. Imok e kuanei, u kalun waneng kebomelui, fasel keko,
36 Nati’imaim dinab babine ta Asher ana bigane ma’am, wabin Anna Fanuel natun, Anna tabin kwamur etei seven ma naatu aawan morob.
37 iti kunum mak kulinba kesu kale. Kame um itol e 84 kel keumse kale. U Sunbin-Got em am yol aneng be kolewinba kesomi, diwkuw diwkuw Sunbin-Got em aluwbamin kuw kesomi, kutiliw banim, taw banim, wanin waninba keko, Sunbin-Got eso weng bakamelu waneng ute kale.
37 Kwamur etei 84 i kwafur ma naatu Tafaror Bar men kafa’imo ihamiy. Fai mar i yohar, ma yoyoban God bobora’ara’ah.
38 Kaem ding dim bakate, u Yosew yelimel biim mit mewso teleko, Sunbin-Got em wiin fian daolewsomi, Sunbin-Got em dokoyemoke ding fenkabiliw kunum waneng alik alik ilo aul beliw beem sang bokoyemsu kale.
38 Nati ana veya’amaim babine na run God ana merar yi. Jerusalem wanawanan sabuw iyab baiyawasenayan isan hima hikakaif hai tur eowen eo, “Roubininenayan natit.”
39 Beem ding dim bakate, Yosew yelimel i Moses em sua kel kukuyemse weng “Seiw men kunum aul dukuliw tewe, yu kanemoliwka!”, angse weng be alik alik ki kesiliw kasike, i ikalem Galili aneng fian em abiw fong gel Nasalet kalo iti unsiliw kale.
39 Joseph, Mary hairi Regah ana ofafaramaim abisa eo na’atube hisisinaf ufunamaim, himatabir maiye hin hai bar merar wabin Nazareth imaim hitit, tafaram Galilee wanawananamaim.
40 Uneko, bomeliwi, kunum aul be tanbeleko, kitil kesomi, akalem kal fukunin akal fian kesomelei, Sunbin-Got em folok ibolow e em dim kel alenale kale.
40 Naatu God ana bosiyasiyar wanawananamaim Kek ra’at yen ana fair bai fudirin rerekab naatu ana not ra’at taseseb.
41 Beli, Abanggayemse Ding kele ding dim kabalak e, aul beem auk so alew so i Suda kawtiw im kukuw geleweko, diwkuw diwkuw Selusalem abiw mutuk fian katem elo unsiliw kale.
41 Kwamur ta ta wanawanahimaim Jesu hinah tamah mar etei Tar Nowaten Hiyuw isan au Jerusalem tenan.
42 Iti kaem ding dim kese ding mak bakate, Yesus em itol e kalun kel itol kese kasike, yelimel i Isalael kawtiw ikalem kukuw geleweko, eso makuw Selusalem abiw mutuk fian katem unsiliw kale.
42 Ana veya ta Jesu ana kwamur 12 na’atube basit hiyen hin hiyuw ta isan hai binanakwar eo na’atube.
43 Unesomi, ka bomi, ikalem kukuw be ki kelewsomi, iti ikalem am dim elo unsiliw kale. Kate, ikalem min Yesus e emikel kuw Selusalem abiw mutuk fian ka belei, i elo kolew akokow keko, unsiliw kale.
43 Hiyuw ufunamaim hai ubar himatabir maiye, baise kek Jesu i Jerusalem ma. Hinah tamah men kafa’imo hiso’ob.
44 Nimtew angom? Yemkal i ibolow fukuniwete: “Min e mali kawtiw iso makuw unbe kai!”, angomi, makmak ding unbomi, elo deiwkim kel fensiliw kale. Fensomi, ikalem angin so, akunum kumel iso, alik alik ilo aul beem dulum dakalasiliw kate,
44 Hinotanot kek i nati sabuw wanawanamaim bairi hinan hirouw, imih nati veya ta’imon i nuhih fot hiremor hin, baise veya re birabirab, hibusuruf kek hinuwih, hai ofonah naatu taituwah hibabatiyih hinunuwet,
45 yemkal i min beelo ateminba kesiliw kale. Kasike, i fongate akate iti Selusalem abiw mutuk fian elo min elo fenem unsiliw kale.
45 men hitita’ur, basit himatabir maiye hin Jerusalem hitit hinuwih.
46 Unesomi, fen kolew fen kolew kesomi, yemamas kel ding mak elo ateminba kesiliw kale. Kesomi, afam ete, i atemiwete: E Sunbin-Got em am yol aneng kawtem uneko, Sunbin-Got em kukyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso teinbomi, im weng be kiliko, ilo dakalakabelei, i elo atemsiliw kale.
46 Veya baitounin Tafaror Bar wanawanan Ofafar Bai’obaiyenayah wanawanah mare tur hi’o nowar ma bibabatiyih hitita’ur.
47 Kunum angom bi so, kawtiw ka biliw iso, alik alik i aul beem bakabe weng be kiliko, yol angsiliw kale. Nimtew angom? I akalem kal fukunin fian so, akalem kiol kuw bakayemkabe yan weng be so, kili atemsiliw kasike.
47 Sabuw etei Jesu tur buriburih eo, naatu iyafutih hinonowar isan, hifofofor men kafaita.
48 Kaneko beli, yemkal i elo atemeko, yol yol angesomeliwi, auk Malia u bokolewomelu: “Min kutaka! Nimtew angom ete kauk so kalew so nulo ibolow ilum duyembelew a? Nu kulo fian ding mak fenbiko, kateminba kebuluw kasike.”, dangsu kale.
48 Hinah tamah kek hitita’ur ana veya hiororsa’irih Mary Natun iu, “Aro aisim iti na’atube isinaf? Tamat airi ai yababan ra’at, o anuwihi men kikimin ta.”
49 Dangui, e auk ulo yan weng bokoumomele: “Nimtew angom ete yemkal yu nelo fenkabiliw a? Nakalem ete nakalem Aatim em am ka kel bi kale eli! Yemkal yu akokow kebiliw sako?”, wangse kale.
49 Iyafutih eo, “Aisim ayu kwanunuwuhu? Kwa men kwaso’ob ayu i Tamai ana baremaim ama’am?”
50 Wangei, yemkal i em wange weng beem mongom e dolon kelinba kesiliw kate,
50 Baise Kek abisa eo hinah tamah ana tur naniyan men hibai.
51 Malia ukalem ete kanele eisneng alik alik be ukalem ibolow tem kuw da kolewemalu kale. Keko beli, aul beso yemkal biso yelimel bi makuw Selusalem abiw mutuk fian be iti koleweko, ikalem am dim Nasalet elo unsiliw kale. Uneko, bomeliwi, aul be auk yemkal im weng be kilele kiliko, diwkuw diwkuw im afak ke alenale kale.
51 Basit Jesu misir bairi himatabir maiye hire hin Nazareth hitit, imaim hinah tamah fanah bosiyasiyar bairi hima naatu hinah iti sawar etei ana notamaim ya ma inotanot.
52 Beli, Yesus e tanbeleko, em kal fukunin elo gekeko, wenei, Sunbin-Got so, kunum waneng iso, alik alik im kiin dim e ken ati kuw kelei, i elo ibolow so kelewsiliw kale.
52 Jesu ra’at yen orot matar ana not auman ra’at yen God itin yan sisir na’atube sabuw auman.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.