Lucas 23
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Angesomi, Yesus elo yetebin kamok Failat em fukun debele unsiliw kale.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Debele uneko, Failat elo boktak weng bokolewomeliw: “Kunum kale Suda kawtiw num ibolow teifulusomi, kukuyemomele: ‘Ulom em emisik kak kunum beem aluwbamin tum win e yu kanelom elo dukalewbokoliw te!’, yangeko, iti bokolomele: ‘Ne Mesaya nete te! Ne Suda kawtiw im emisik kamok fian nete te!’, yangakabe te!”, dangsiliw kale.
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Dangiwi, Failat e Yesus elo dakalalomele: “Kute fein Suda kawtiw im emisik kamok fian kute sako?”, dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Kukalem ete kuw bokolew besike.”, dangse kale.
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Dangei, e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, ka biliw kawtiw banban iso, alik alik biilo bokoyemomele: “Ne atemite: Kunum kale sen gel so mak banim te!”, yangse kale.
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Kate, i weng kitil keko, bokolewomeliw: “Babo! Kunum kale Galili aneng fian koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kale teleko, kunum waneng nulo kukuyemsomi, Suda kawtiw num ibolow teifulu koyemkabe kunum ete te!”, dangsiliw kale.
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Keko beli, Failat e im angiw weng be kiliko, ilo dakalalomele: “Kunum kale Galili aneng fian beem kayak sako?”, yangei,
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 i yan weng bokolewomelei: “No, kunum be Galili aneng fian em kayak ete te!”, dangsiliw kale.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Tiak ding mak, Kelot e Yesus em sang kilikabe kate, e elo kiin so ateminba kese kasike kame, im Yesus em dim elo dabalase ding dim bakate, e kalfong fian kese kale. Nimtew angom? E ibolow fukunomele: “Yesus e Sunbin-Got em auk so kitil so eisneng mak aluwbabelei, ne atemoki te!”, angse kasike.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Angko, Yesus elo weng dakalakamin tiak tiak mak dakalase kate, Yesus e elo yan weng gel mak bokolewinba kese kale.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Kelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi em dim mewso teleko, kaisuw fian kuw keleweko, gaanomeliw: “Yesus e nukalem sawa weng elo sakalaw keko, weng bo bo kelewse te!”, angsiliw kale.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Angeko, geelewsiliw ding dim bakate, Kelot so, akalem wonuk so kunum iso, alik alik i Yesus elo desi weng kelewsomi, tong mileweko, kamok em ilim atite ati mak minggilesomi, elo Failat em mit elo iti dabalasiliw kale.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Keko beli, sua kel akate, Kelot so Failat so, aso i ikalem maka alew keko, alenaliw kate kame, aso ikalem ibolow ken kelew kelew kesiliw kale.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Beli, Failat e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Suda im kak kunum iso, ka biliw kawtiw iso, alik alik biilo gaayemei, i teliwi,
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 e ilo bokoyemomele: “Nem mit elo debele teliw kunum beem dulum elote yu bokonemomeliw: ‘Kunum kale Isalael kawtiw num ibolow silikomyemkabe kunum ete kai!’, nangiwi, ne elo yom kiin dim kel beem dulum elo dakalasi kate, ne yom angiw weng beem mongom mak ateminba kesi te.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Emisik kamok fian Kelot em fukunin akati nem fukunin bakatetew kasike, e Yesus elo iti num mit elo dabalase te. Kunum kaleem dulum elote elo alomin em mongom mak banim kasike, ne ‘Kenka! Yu elo alina!’, nam yangi te.
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 — ausente —
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 — ausente —
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 Yangse ding dim bakate, ka kel wensansiliw kawtiw banban i maku kuw fian kuw gaaneko, bokolewomeliw: “Yesus bete alina! Elo alina! Kate, Balabas ete kuw sak sok sileleko, kut elo dala! Elo kut dala!”, dangsiliw kale.
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 Dangsiliw kate, angbiliw kunum Balabas be kunum atul nam ete kale. Sua kel e, e Selusalem abiw mutuk fian ka kel mali kunum mak bonggu koyemsomelei, i Ulom abiw mutuk im wonuk so kunum iso ganeko, mali ilo yesomi, ilo yenbakalalomin ibolow kemaliw kale. Kebisiliw kasike, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum bi kunum beelo sok am tem da kolewsiliw kale.
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Beem ding dim bakate, Failat e ibolow tem tem kesomi, “Ne Yesus elo sak kut elo dalomin ibolow kebi te.”, angse kasike, iti weng mak bokoyemomin ibolow kese kate,
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 i gaaneko, bokolewomeliw: “Bayo! Yesus ete kuw sil bikiko, ais dim alina! Elo alina!”, dangsiliw kale.
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Dangiwi, e yemamas kel ding ilo bokoyemomele: “Nimtew angom? E nomin mamtel kese ye? Ne elo alomin mongom mak fenbi kate, mongom mak ateminba keli kasike, ne elo sak debet kuw feiw kolewii, e kut elo unoke kasike!”, yangse kale.
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Yangse kate i sakalaw fian keko, fian kuw gaanomeliw: “Bayo! Yesus ete kuw ais dim sil bikiko, alina! Elo alina!”, ange ange kesiliw kale.
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Kesomeliwi, Failat e im dange weng be kiliko, geleweko, bokoyemomele: “Kenka! Yesus elo alina!”, yangko,
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 kawtiw im gaaneko, bokoliw weng be fein gelewse kale. Geleweko, mali kawtiw mak bonggu koyemeko, Ulom abiw mutuk im wonuk so kunum biso ganeko, mali ilo yese kunum Balabas beelo sak kut dase kale. Kate, e Yesus elo dabalako, ikalem teing dim da kolewse kale.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Beli, wonuk so kunum im Yesus elo debele unsiliw ding dim bakate, mak kunum mak talbelei, i atemsiliw kale. Kunum beem wiin e Saimon ete kale. E Sailini abiw mutuk fian kayak kesomi, akalem musun dim koleweko, abiw mutuk fian kalo unbelei, i atemsiliw kale. Atemsiliw ding dim bakate, i kunum beelo bokolewomeliw: “Ku Yesus em dim alokoluw ais be daoko, aluwa!”, dangeko, ais be kunum beem king kun dim dukulewiwi, e fein kingtiko, Yesus em alomin dim elo de unse kale.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Unse ding dim bakate, kawtiw banban mak elo anggelew talsiliw kale. Anggelew teliwi, Yesus e mali amneng foluwbiliw wanggel mak
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 im dulum elo famdes angeko, bokoyemomele: “Selusalem abiw mutuk fian em wanggel yutaka! Yu kanelom nem dulum elo sakikeko, amemokoliw te! Yu yukalem delim so, yukalem aul im delim so, bete kuw amemoliwka!
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Yu kililina! Deiw mak ding mak kabalak e, yu inkalso fian eisneng mak kale kel atemokoliw kasike, kawtiw i bokolomeliw: ‘Fium kesomi, aul mak ilo non diyeminba kebiliw wanggel i kalfongeko, kakatemoliwka!’, yangokoliw te.
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Beem ding dim bakate, i bokolomeliw:
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Yu fakam weng kale kilele ibolow fukunemoliwka! Sunbin-Got e ais feis ok so atew beelo ilum mak beemdiw kelewe tewe, ais get atew im kulukoliw ilum be atin kuw fian kuw kelewoke kasike!”, yangse kale.
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Beem ding dim bakate, wonuk so kunum bi mamtel kunum alew mak ikati eso makuw yenomin yemde unsiliw kale.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Yemde uneko, im Golgota amgu dim kalo unsiliw ding dim bakate, i Yesus elo ais dim kel sil bikisiliw kale. Keko beli, mamtel kunum alew bikati mak Yesus em yuk teing dulum elote kolewsomi, mak e Yesus em awan teing dulum elote kolewsomi, ka kel ikalem ais dim kel sil bikiko, yesiliw kale.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Yesomeliwi, ka biliw wonuk so kunum bi Yesus em ilim fan beem dulum elote bonge bonge keko, tum takak so kikinin mak kikinsomi, Yesus em ilim fan be ikalem amen amen kuw kesiliw kale.
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Kanese eisneng beem ding dim bakate, mali kawtiw i sak ka kel moko, kanese eisneng be atemsiliw kate, Suda kawtiw im kak kunum i Yesus elo minin weng mak bokolewomeliw: “Sunbin-Got e kulo akalem wiin so amkoko, kulo akalem Mesaya kekeme tewe, ku mali kawtiw ilo dokoyem kemelew beemdiw, kame kukalem akal dokokemoka!”, dangsiliw kale.
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Dangiwi, mali wonuk so kunum mak ikati teleko, wain ok atul nam demeneko, minin weng mak bokolew bokolew kelewomeliw:
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 “Ku Suda kawtiw im emisik kamok fian kemew tewe, ku kukalem akate dokokemoka!”, dangsiliw kale.
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Dangiwi, Failat e ais kok dim mak fut be bolomele: “Kunum be Suda kasel im emisik kamok fian ete te!”, angeko, Yesus kak ful dim be kulfilisomi, sil bikise kale.
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Beli, ais dim sil bikisiliw mamtel kunum biim mak akati minin weng mak Yesus elo bokolewomele: “Ku Mesaya kute sako? Kemew tewe, ku aso nuso makuw dokoyemolewka!”, dangse kale.
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 — ausente —
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 — ausente —
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Dangeko, Yesus elo bokolewomele: “Yesus kutaka! Kom gawman keloke ding dim kabalak e, ku nem ibolow elo fukunemolewka!”, dangse kale.
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Feinka! Kame kuw kaso nu makuw abiil tikin em Baladais kalo unokoluw te!”, dangse kale.
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 — ausente —
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 — ausente —
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Finggelse sing dim bakate, Yesus e gaanin fian gaaneko, bokolomele: “Aatim kutaka! Ne kuani kasike, nem finik e kom teing dim elo dukulii, ku nem finik beelo kulolewka!”, dangeko, fein, atin kuw kuanse kale.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Keko beli, wonuk so kunum im kak kunum be kanele eisneng be kilele atemeko, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomele: “Feinka! Kunum kale atin kuw kiol kuw kunum ete te!”, angse kale.
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Angei, ka biliw kawtiw i kanele eiseng be atemeko, yol yol angeko, ibolow tileleko, sakik ibolow tiaktiak kesomi, ikalem am elo unsiliw kale.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Alik alik beem kanese ding dim bakate, akalem angin so, mali Galili aneng fian koleweko, elo gelew talsiliw wanggel iso, alik alik bi singam tew kel moko, kanese eisneng alik alik be kilele atemsiliw kale.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 — ausente —
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 — ausente —
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Keko beli, kaem ding dim bakate, e Failat em mit mewso uneko, bokolewomele: “Ne ki keko, Yesus em fom kuloki ya?”, dangse kale.
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Dangei, Failat e “Kenka!”, dangse kasike, e uneko, Yesus em fom be ais dim mit kulu teleko, em fom be ilim fian mak so falal kelewsomi, elo fomkamin dim mak elo debele unse kale. Debele unse fomkamin tum tem be kikis kese kasike, mali kawtiw im fom e ka kel dukulinba kemaliw kale.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Kanese ding dim bakate, finengdakamin ding dim Sabat em memen kemin ding kese kate, Sabat ding e mewso kelomin kese kale.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Beli, Galili aneng fian koleweko, Yesus elo gelewkakabiliw wanggel bi Yosew elo gelewsiliw kasike, i “Yosew e Yesus em fom be tum tem ka kel dukule kai!”, angeko, atemsiliw kale.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Atemsomi, iti ikalem am elo uneko, kamge eisneng mali mak memen keko, “Ibik ete Yesus em fom kal dim elo kamge eisneng so dolok dolok kelokoluwka!”, angsiliw kale. Angeko, Suda kawtiw im kukuw geleweko, Sabat em ding dim be finengdasiliw kale.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.