Lucas 23
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Angesomi, Yesus elo yetebin kamok Failat em fukun debele unsiliw kale.
1 Kou’ay tutufin etei himisir Jesu hibai hina Pilate nanamaim hitit.
2 Debele uneko, Failat elo boktak weng bokolewomeliw: “Kunum kale Suda kawtiw num ibolow teifulusomi, kukuyemomele: ‘Ulom em emisik kak kunum beem aluwbamin tum win e yu kanelom elo dukalewbokoliw te!’, yangeko, iti bokolomele: ‘Ne Mesaya nete te! Ne Suda kawtiw im emisik kamok fian nete te!’, yangakabe te!”, dangsiliw kale.
2 Nati’imaim ubar hitin hio, “Iti orot i ma kakaf bai na ai sabuw nawiyih tafaram hiti’afiyimih aki atita’ur, naatu sabuw eo’otanih Caesar isan kabay men hinibaiyan, naatu i taiyuwin isan eo, ‘Ayu i Keriso aiwob orot.’”
3 Dangiwi, Failat e Yesus elo dakalalomele: “Kute fein Suda kawtiw im emisik kamok fian kute sako?”, dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Kukalem ete kuw bokolew besike.”, dangse kale.
3 Imaibo Pilate Jesu ibatiy, “O Jew sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo, “Nati kuo.”
4 Dangei, e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, ka biliw kawtiw banban iso, alik alik biilo bokoyemomele: “Ne atemite: Kunum kale sen gel so mak banim te!”, yangse kale.
4 Pilate firis ukwarih naatu sabuw hiru’ay hibatabat iuwih eo, “Iti orot baimakiyin isan anunuwet men ana kakafin ta atita’urimih.”
5 Kate, i weng kitil keko, bokolewomeliw: “Babo! Kunum kale Galili aneng fian koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kale teleko, kunum waneng nulo kukuyemsomi, Suda kawtiw num ibolow teifulu koyemkabe kunum ete te!”, dangsiliw kale.
5 Baise abisa hio i hiukikin. “Iti orot i kougeyageyayan, ana bai’obaiyenamaim Galilee wanawanan busuruf sabuw etei hai ma bi’a’afiy boun na Judea wanawanan sabuw etei kugiyigiyih hai ma eafe’af.”
6 Keko beli, Failat e im angiw weng be kiliko, ilo dakalalomele: “Kunum kale Galili aneng fian beem kayak sako?”, yangei,
6 Pilate iti na’atube hio nonowar ufunamaim, ibatiyih eo, “Iti orot i Galilee matuwan?”
7 i yan weng bokolewomelei: “No, kunum be Galili aneng fian em kayak ete te!”, dangsiliw kale.
7 Pilate nati ana veya’amaim so’ob Jesu i Herod ana aiwob babanamaim ma’am, imih Herod isan iyafar hibai hin. Anayabin nati ana veya Herod auman i na Jerusalem ma’am.
8 Tiak ding mak, Kelot e Yesus em sang kilikabe kate, e elo kiin so ateminba kese kasike kame, im Yesus em dim elo dabalase ding dim bakate, e kalfong fian kese kale. Nimtew angom? E ibolow fukunomele: “Yesus e Sunbin-Got em auk so kitil so eisneng mak aluwbabelei, ne atemoki te!”, angse kasike.
8 Herod Jesu i’itin ana maramaim yansisir gagamin maiyow, anayabin ana tur marasika nowar naatu kok kwanekwan Jesu taitin, ina’inan auman ta tiwa’an ta’itin.
9 Angko, Yesus elo weng dakalakamin tiak tiak mak dakalase kate, Yesus e elo yan weng gel mak bokolewinba kese kale.
9 Imih Herod tur moumurih maiyow Jesu ibabatiy, baise Jesu men iya’afut tur ta eomih.
10 Kelei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi em dim mewso teleko, kaisuw fian kuw keleweko, gaanomeliw: “Yesus e nukalem sawa weng elo sakalaw keko, weng bo bo kelewse te!”, angsiliw kale.
10 Firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hitit tur fokarin maiyow hio ubar hitin hiu kwanikwaniy.
11 Angeko, geelewsiliw ding dim bakate, Kelot so, akalem wonuk so kunum iso, alik alik i Yesus elo desi weng kelewsomi, tong mileweko, kamok em ilim atite ati mak minggilesomi, elo Failat em mit elo iti dabalasiliw kale.
11 Imaibo Herod ana baiyowayah bairi Jesu hi’iyab hiu kwanikwaniy. Naatu faifuw gewasin hibai hi’us hiyafar maiye matabir in Pilate biyan tit.
12 Keko beli, sua kel akate, Kelot so Failat so, aso i ikalem maka alew keko, alenaliw kate kame, aso ikalem ibolow ken kelew kelew kesiliw kale.
12 Nati ana veya’amaim Herod Pilate hairi hitounuw, baise marasika i hairi rakit na’atube nanabih hima’am.
13 Beli, Failat e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Suda im kak kunum iso, ka biliw kawtiw iso, alik alik biilo gaayemei, i teliwi,
13 Firis ukwarih naatu bonawiyenayah, sabuw ukwarih etei’imak Pilate e’af ayuwih hina
14 e ilo bokoyemomele: “Nem mit elo debele teliw kunum beem dulum elote yu bokonemomeliw: ‘Kunum kale Isalael kawtiw num ibolow silikomyemkabe kunum ete kai!’, nangiwi, ne elo yom kiin dim kel beem dulum elo dakalasi kate, ne yom angiw weng beem mongom mak ateminba kesi te.
14 iuwih eo, “Iti orot kwabai kwana biyou kwatit sabuw nawiyih kakaf kwarouw kwa’o, naatu ayu kwa etei namaim ai babatiy kwa’itin, baise ana kakafin kwao anonowar na’atube men ta atita’urimih.
15 Emisik kamok fian Kelot em fukunin akati nem fukunin bakatetew kasike, e Yesus elo iti num mit elo dabalase te. Kunum kaleem dulum elote elo alomin em mongom mak banim kasike, ne ‘Kenka! Yu elo alina!’, nam yangi te.
15 Na’atube Herod nunuwet ana kakafin men tatita’ur, imih iyafar maiye matabir na. Anayabin men abisa kakafin ta sinaf boro namorob.
16 — ausente —
16 Isan imih ayu boro anarab naatu anabotait natit nan.”
17 — ausente —
17 Matan fufur Tar Nowaten hiyuw ana veya, Pilate mar etei dibur orot ta’imon sabuw isah ebobotait.
18 Yangse ding dim bakate, ka kel wensansiliw kawtiw banban i maku kuw fian kuw gaaneko, bokolewomeliw: “Yesus bete alina! Elo alina! Kate, Balabas ete kuw sak sok sileleko, kut elo dala! Elo kut dala!”, dangsiliw kale.
18 Baise sabuw rou’ay gagamin na’in hibatabat hiwow hio, “Nati orot i na morob! Aki akokok Barabas inabotait natit!”
19 Dangsiliw kate, angbiliw kunum Balabas be kunum atul nam ete kale. Sua kel e, e Selusalem abiw mutuk fian ka kel mali kunum mak bonggu koyemsomelei, i Ulom abiw mutuk im wonuk so kunum iso ganeko, mali ilo yesomi, ilo yenbakalalomin ibolow kemaliw kale. Kebisiliw kasike, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum bi kunum beelo sok am tem da kolewsiliw kale.
19 (Barabas i Jerusalemamaim kukugeyagey, naatu orot babin ta easabun momorob isan dibur hiyai ma’am.)
20 Beem ding dim bakate, Failat e ibolow tem tem kesomi, “Ne Yesus elo sak kut elo dalomin ibolow kebi te.”, angse kasike, iti weng mak bokoyemomin ibolow kese kate,
20 Pilate kok kwanekwan i Jesu tabotait tatit, imih fanan aumetawat na’in eafare maiye sabuw ifefeyanih.
21 i gaaneko, bokolewomeliw: “Bayo! Yesus ete kuw sil bikiko, ais dim alina! Elo alina!”, dangsiliw kale.
21 Baise sabuw fah sib hinow hi’af ra’at hio, “Ku’onaf! Ku’onaf!”
22 Dangiwi, e yemamas kel ding ilo bokoyemomele: “Nimtew angom? E nomin mamtel kese ye? Ne elo alomin mongom mak fenbi kate, mongom mak ateminba keli kasike, ne elo sak debet kuw feiw kolewii, e kut elo unoke kasike!”, yangse kale.
22 Pilate iban mar baitounin ibatiyih maiye, “Abisa kakafin sinaf? Ayu ana kakafin men ta a’itin boro namorob, imih ayu boro anarab naatu anabotait.”
23 Yangse kate i sakalaw fian keko, fian kuw gaanomeliw: “Bayo! Yesus ete kuw ais dim sil bikiko, alina! Elo alina!”, ange ange kesiliw kale.
23 Baise sabuw fanah sib Jesu morobomih hiwow hio hinan yomaninamaim hai kok na yabin matar.
24 Kesomeliwi, Failat e im dange weng be kiliko, geleweko, bokoyemomele: “Kenka! Yesus elo alina!”, yangko,
24 Basit sabuw hio na’atube hai kokomaim Pilate sinaf, Jesu morob isan ibasit.
25 kawtiw im gaaneko, bokoliw weng be fein gelewse kale. Geleweko, mali kawtiw mak bonggu koyemeko, Ulom abiw mutuk im wonuk so kunum biso ganeko, mali ilo yese kunum Balabas beelo sak kut dase kale. Kate, e Yesus elo dabalako, ikalem teing dim da kolewse kale.
25 Naatu orot kougeyageyayan naatu asbunuwayan dibur ma’am isan hibifefeyan i botait, naatu Jesu isan abisa sinafumih hikokok na’atube bai itih.
26 Beli, wonuk so kunum im Yesus elo debele unsiliw ding dim bakate, mak kunum mak talbelei, i atemsiliw kale. Kunum beem wiin e Saimon ete kale. E Sailini abiw mutuk fian kayak kesomi, akalem musun dim koleweko, abiw mutuk fian kalo unbelei, i atemsiliw kale. Atemsiliw ding dim bakate, i kunum beelo bokolewomeliw: “Ku Yesus em dim alokoluw ais be daoko, aluwa!”, dangeko, ais be kunum beem king kun dim dukulewiwi, e fein kingtiko, Yesus em alomin dim elo de unse kale.
26 Roman baiyowayah Jesu onafinamih hibai hitit hinan efamaim, Sairini orot wabin Simon ana barene na au Jerusalem rur bairi hitar. Naatu hikwarar tatab, onaf hibai hitin e’abar Jesu ufun bairi hin.
27 Unse ding dim bakate, kawtiw banban mak elo anggelew talsiliw kale. Anggelew teliwi, Yesus e mali amneng foluwbiliw wanggel mak
27 Sabuw rou’ay gagamin na’in Jesu hi’ufunun bairi hinan wanawanahimaim baibin afa Jesu hi’itin yah baban hirerey.
28 im dulum elo famdes angeko, bokoyemomele: “Selusalem abiw mutuk fian em wanggel yutaka! Yu kanelom nem dulum elo sakikeko, amemokoliw te! Yu yukalem delim so, yukalem aul im delim so, bete kuw amemoliwka!
28 Jesu tatabir itih eo, “Jerusalem baibin ayu isau men kwanarerey, baise kwa taiyuw isa naatu natunat isah kwaniyababan kwanarerey.
29 Yu kililina! Deiw mak ding mak kabalak e, yu inkalso fian eisneng mak kale kel atemokoliw kasike, kawtiw i bokolomeliw: ‘Fium kesomi, aul mak ilo non diyeminba kebiliw wanggel i kalfongeko, kakatemoliwka!’, yangokoliw te.
29 Anayabin mar boro enan sabuw boro hinao, ‘Baibin iyab a’arih, taubu’e tema’am naatu kek men tibitotomanen boro hiniyasisir.’
30 Beem ding dim bakate, i bokolomeliw:
30 Nati ana veya’amaim sabuw boro oyaw isah hinao,
31 Yu fakam weng kale kilele ibolow fukunemoliwka! Sunbin-Got e ais feis ok so atew beelo ilum mak beemdiw kelewe tewe, ais get atew im kulukoliw ilum be atin kuw fian kuw kelewoke kasike!”, yangse kale.
31 Anayabin sawar iti na’atube ai biyan ahiy ana veya’amaim tisisinaf, baise ai nakekerer ana veya’amaim hinasisinaf boro mi’itube?”
32 Beem ding dim bakate, wonuk so kunum bi mamtel kunum alew mak ikati eso makuw yenomin yemde unsiliw kale.
32 Nati ana veya’amaim orot kakafih rou’ab auman Jesu bairi morobomih hinawiyih hitit hin.
33 Yemde uneko, im Golgota amgu dim kalo unsiliw ding dim bakate, i Yesus elo ais dim kel sil bikisiliw kale. Keko beli, mamtel kunum alew bikati mak Yesus em yuk teing dulum elote kolewsomi, mak e Yesus em awan teing dulum elote kolewsomi, ka kel ikalem ais dim kel sil bikiko, yesiliw kale.
33 Hitit hina efan wabin Gifow imaim hitit naatu Jesu hi’onaf orot kakafih rou’ab auman, orot ta ana asukwafune, orot ta ana beyawane. Jesu orot kakafih ro’ab bairi koros afe’en|alt="Jesus and thieves on the cross" src="CN01836B.TIF" size="col" loc="Luk 23.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.33-35"
34 Yesomeliwi, ka biliw wonuk so kunum bi Yesus em ilim fan beem dulum elote bonge bonge keko, tum takak so kikinin mak kikinsomi, Yesus em ilim fan be ikalem amen amen kuw kesiliw kale.
34 Imaibo Jesu eo, “Tamai hai bowabow kakafih kunotawiyen men hiso’ob abisa tisisinaf.” Naatu ana faifuw hibosairen arowamaim hifaram hibow.
35 Kanese eisneng beem ding dim bakate, mali kawtiw i sak ka kel moko, kanese eisneng be atemsiliw kate, Suda kawtiw im kak kunum i Yesus elo minin weng mak bokolewomeliw: “Sunbin-Got e kulo akalem wiin so amkoko, kulo akalem Mesaya kekeme tewe, ku mali kawtiw ilo dokoyem kemelew beemdiw, kame kukalem akal dokokemoka!”, dangsiliw kale.
35 Sabuw nati’imaim hibat hi’i’itin ana maramaim, bonawiyenayah orot ukwarih Jesu hi’iyab hio, “Sabuw afa iyawasih bo i Keriso God narurubin na’at taiyuwin niyawasiban tana’itin.”
36 Dangiwi, mali wonuk so kunum mak ikati teleko, wain ok atul nam demeneko, minin weng mak bokolew bokolew kelewomeliw:
36 Roman baiyowayah auman hi’iyab, naatu wine tenakuyakuy tomamih hitin
37 “Ku Suda kawtiw im emisik kamok fian kemew tewe, ku kukalem akate dokokemoka!”, dangsiliw kale.
37 hio, “O Jew sabuw hai aiwob na’at taiyuw kwiyawasi!”
38 Dangiwi, Failat e ais kok dim mak fut be bolomele: “Kunum be Suda kasel im emisik kamok fian ete te!”, angeko, Yesus kak ful dim be kulfilisomi, sil bikise kale.
38 Naatu ukwarinamaim hikirum hio, “Iti I Jew Sabuw Hai Aiwob.”
39 Beli, ais dim sil bikisiliw mamtel kunum biim mak akati minin weng mak Yesus elo bokolewomele: “Ku Mesaya kute sako? Kemew tewe, ku aso nuso makuw dokoyemolewka!”, dangse kale.
39 Orot kakafin ta hi’onaf inu’in Jesu isan eafabon tur kakafih eo. “O Keriso na’at kwiyawas kure naatu aki auman kwiyawasi.”
40 — ausente —
40 Baise orot ta rounane inu’in turan kwarar iu, “O God isan kubirubir ai en? It etei i baimakiy ta’imon tabaib.
41 — ausente —
41 It airit biyababan tabaib i ana efamaim tabaib, anayabin atasisinaf kwanekwanemaim wan tama ra’at biyat ebababan. Baise iti orot i men kafa’imo kakafin ta sinaf, asir biyababan ebaib.”
42 Dangeko, Yesus elo bokolewomele: “Yesus kutaka! Kom gawman keloke ding dim kabalak e, ku nem ibolow elo fukunemolewka!”, dangse kale.
42 Naatu Jesu isan eafabon eo, “Jesu a aiwobomaim inarur ayu inanuhu.”
43 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Feinka! Kame kuw kaso nu makuw abiil tikin em Baladais kalo unokoluw te!”, dangse kale.
43 Jesu iya’afut eo, “Ao’omatani, boun ayu Paradise imaim ana rur o boro airit tanarun.”
44 — ausente —
44 Veya yen na i’ouyit, veya rararan matan gugum tafaram etei fobe inu’in veya re three korok na’atube bai.
45 — ausente —
45 Basit faifuw gagamin Tafaror Bar wanawan hitaiy re efan kakafiyin, kakafiyin hirafut inu’in taseb rou’ab himatar.
46 Finggelse sing dim bakate, Yesus e gaanin fian gaaneko, bokolomele: “Aatim kutaka! Ne kuani kasike, nem finik e kom teing dim elo dukulii, ku nem finik beelo kulolewka!”, dangeko, fein, atin kuw kuanse kale.
46 Imaibo Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Tamai umamaim ayubu abit inab.” Iti na’atube eo basit morob.
47 Keko beli, wonuk so kunum im kak kunum be kanele eisneng be kilele atemeko, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomele: “Feinka! Kunum kale atin kuw kiol kuw kunum ete te!”, angse kale.
47 Baiyowayah hai ukwarin nati’imaim bat abisa mamatar itin, God wabin bora’ara’ah eo, “Turobe iti orot i gewasin.”
48 Angei, ka biliw kawtiw i kanele eiseng be atemeko, yol yol angeko, ibolow tileleko, sakik ibolow tiaktiak kesomi, ikalem am elo unsiliw kale.
48 Sabuw nati’imaim hiru’ay hibat abisa mamatar hi’itin, dogoroh hirab yababan auman hai ubar himatabitabir hin.
49 Alik alik beem kanese ding dim bakate, akalem angin so, mali Galili aneng fian koleweko, elo gelew talsiliw wanggel iso, alik alik bi singam tew kel moko, kanese eisneng alik alik be kilele atemsiliw kale.
49 Sabuw afa Jesu hisusu’ub, naatu baibin afa Galilee ine hi’ufunun bairi hina hibibais, nabinamaim hibat Jesu momorob hi’itin.
52 Keko beli, kaem ding dim bakate, e Failat em mit mewso uneko, bokolewomele: “Ne ki keko, Yesus em fom kuloki ya?”, dangse kale.
52 Na Pilate nanamaim tit Jesu biyan bai na ya’in isan ifefeyan naatu aiwob orot ibasit.
53 Dangei, Failat e “Kenka!”, dangse kasike, e uneko, Yesus em fom be ais dim mit kulu teleko, em fom be ilim fian mak so falal kelewsomi, elo fomkamin dim mak elo debele unse kale. Debele unse fomkamin tum tem be kikis kese kasike, mali kawtiw im fom e ka kel dukulinba kemaliw kale.
53 Joseph na Jesu biyan onaf afe’en inu’in bosair bai re faifuw boubunamaim sum bai in hub boubun to naiwanamaim tar numin inu’in imaim yai.
54 Kanese ding dim bakate, finengdakamin ding dim Sabat em memen kemin ding kese kate, Sabat ding e mewso kelomin kese kale.
54 Naatu nati veya i Friday, Baiyarir busurufin isan ana veya nakabom.
55 Beli, Galili aneng fian koleweko, Yesus elo gelewkakabiliw wanggel bi Yosew elo gelewsiliw kasike, i “Yosew e Yesus em fom be tum tem ka kel dukule kai!”, angeko, atemsiliw kale.
55 Baibin Galilee ine Jesu hi’ufunun bairi hinan i Joseph bairi hin hubemaim hitit, Jesu biyan mi’itube ya’iyai i hi’itin.
56 Atemsomi, iti ikalem am elo uneko, kamge eisneng mali mak memen keko, “Ibik ete Yesus em fom kal dim elo kamge eisneng so dolok dolok kelokoluwka!”, angsiliw kale. Angeko, Suda kawtiw im kukuw geleweko, Sabat em ding dim be finengdasiliw kale.
56 Naatu himatabir hin bar hitit Jesu biyan yabuna’in isan ana raiy hibogaigiwas naatu mar to Baiyarir Ana Veya i hima hiyarir hai ofafar eo na’atube.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.