Lucas 15
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARA
1 Beli, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum banban so, sili sili kekabiliw kawtiw iso, alik alik kawtiw bi ‘Yesus em mit mewso uneko, em weng kililuma!’, angeko, em mit talsiliw kale.
1 Aproximavam-se de Jesus todos os publicanos e pecadores para o ouvir.
2 Teliwi, Falisi so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum biso, alik alik i weng nutnut keko, Yesus em dulum elo ibik weng bokolomeliw: “Kunum be sili sili nam kawtiw ilo kalfong keyemsomi, iso makuw wanin wanakabe kai!”, angsiliw kale.
2 E murmuravam os fariseus e os escribas, dizendo: Este recebe pecadores e come com eles.
3 Angsiliw kasike, Yesus e ilo fakam weng mak bokoyemomele:
3 Então, lhes propôs Jesus esta parábola:
4 “Mew ka biliw kawtiw yom mutuk e mak kunum mak siwsiw 100 kel mak be kate, mak e iti telinba kele tewe, kunum be wanin wanbiliw siwsiw 99 bi sak ka koyemsomi, mak telinba kese siwsiw beelo fenem unoke, bani ba? Feinka! E makmak beelo fein fenem unoke te.
4 Qual, dentre vós, é o homem que, possuindo cem ovelhas e perdendo uma delas, não deixa no deserto as noventa e nove e vai em busca da que se perdeu, até encontrá-la?
5 Fenem uneko, ateme tewe, e kalfong fian kelewsomi, elo galu king kun dim dukuko,
5 Achando-a, põe-na sobre os ombros, cheio de júbilo.
6 am de unoke te. De uneko, am toloke ding dim bakate, e awkunum kumel so, akalem abiw kasel iso, alik alik biilo gaayemsomi, bokoyemomele: ‘Yu teleko, neso kalfong keloliwka! Ne nakalem telinba kese siwsiw makmak beelo fenem uneko, atemeko, galu de teli kasike!’, yangoke te.
6 E, indo para casa, reúne os amigos e vizinhos, dizendo-lhes: Alegrai-vos comigo, porque já achei a minha ovelha perdida.
7 Ne yulo fein weng bakayembite: Abiil tikin katem em kasel ikati 99 sen banim so kunum waneng im dulum elo kalfongyembiliw kate, sili sili kekabe kunum mak ibolow famdeko, sili sili kukuw be kole tewe, i kunum makmak beem dulum elo kalfong atin kuw fian fian kuw kelewbokoliw te.
7 Digo-vos que, assim, haverá maior júbilo no céu por um pecador que se arrepende do que por noventa e nove justos que não necessitam de arrependimento.
8 Yu fakam weng makso kililina!
8 Ou qual é a mulher que, tendo dez dracmas, se perder uma, não acende a candeia, varre a casa e a procura diligentemente até encontrá-la?
9 u awkolon kumel so, ukalem abiw kasel iso, alik alik ilo gaayemsomi, bokoyemomelu: ‘Alik yu teleko, neso kalfongoliwka! Nem tum win kom mak kuminemse kate kame, ne elo iti atem kembi kasike!’, yangoku te.
9 E, tendo-a achado, reúne as amigas e vizinhas, dizendo: Alegrai-vos comigo, porque achei a dracma que eu tinha perdido.
10 Ne yulo fein weng bakayembite: Sunbin-Got em yemdakamin finik sili sili nam kukuw kolewse kunum makmak em dulum elo atin kuw kalfong fian fian mak kelewbokoliw te.”,
10 Eu vos afirmo que, de igual modo, há júbilo diante dos anjos de Deus por um pecador que se arrepende.
11 Yangeko, Yesus e iti fakam weng mak bokoyemomele:
11 Continuou: Certo homem tinha dois filhos;
12 Keko beli, alew em kitil keko, fasel kelinba kese ding dim bakate, afung aul e alew elo bokolewomele: ‘Aatim kutaka! Kom fan e kame akate nelo dunema!’, dangse kasike, alew e akalem on kisol be muluwel alew ilo amen amen keyemse kale.
12 o mais moço deles disse ao pai: Pai, dá-me a parte dos bens que me cabe. E ele lhes repartiu os haveres.
13 Kaneyemse beem ding mewso kese ding dim bakate, min afung be akalem kuluse fan on kisol alik alik be kuluko, singam kel aneng fian mak elo uneko, ka kel akalem on kisol be sak tutkuw dako, dolo kelewse kale.|alt="son leaving the father" src="IB04145.tif" size="col" ref="Iluk 15:13"
13 Passados não muitos dias, o filho mais moço, ajuntando tudo o que era seu, partiu para uma terra distante e lá dissipou todos os seus bens, vivendo dissolutamente.
14 Kelewei, akalem on kisol alik alik be tutkuw banimse ding dim bakate, ka bise aneng fian ka kel olfut fian mak talse kale. Telei, em wanin wenomin on kisol be atin kuw sukumei, e sak yemen tew teinse kale.
14 Depois de ter consumido tudo, sobreveio àquele país uma grande fome, e ele começou a passar necessidade.
15 Em yemen tew teinse ding dim bakate, e aneng kawin so kunum mak em fukun uneko, wanin kulomin beem dulum elote e baluw sel kunum kesomi, kunum beem kaing atelebin kunum kese kale.
15 Então, ele foi e se agregou a um dos cidadãos daquela terra, e este o mandou para os seus campos a guardar porcos.
16 Keko beli, e kaing im kal a, tabol a, wanbiliw be atemeko, yemen tewso kelewale kasike, e iso makuw wanin wanomin ibolow kelewale kate, kawtiw i elo ‘Ayem!’, dangsiliw te.
16 Ali, desejava ele fartar-se das alfarrobas que os porcos comiam; mas ninguém lhe dava nada.
17 Kaneko beli, e ibolow fukunin tiaktiak kuluko, bokolomele: ‘Aatim em weng afak kunum i ikalem aluwbamin beem yan kuluko, wanin banso wanakabiliw kate, nakalem ete kale kel yemen tewso kuanomin kis kekabi te.
17 Então, caindo em si, disse: Quantos trabalhadores de meu pai têm pão com fartura, e eu aqui morro de fome!
18 Kasike kame, ne aatim akalem fukun uneko, bokolewomeli: ‘Aatim kutaka! Ne Sunbin-Got so, kom kiin dim so, kaso yom dulum elo sili sili nam kukuw kebisi te!
18 Levantar-me-ei, e irei ter com o meu pai, e lhe direi: Pai, pequei contra o céu e diante de ti;
19 Ne kunum ken kate, ku kanelom ‘Nem min kute te!’, nangokolew te! Ku nelo sak kuluko, kom weng afak kunum atew kenema!’, dangoki te.’, angeko, ibolow fukunse te.
19 já não sou digno de ser chamado teu filho; trata-me como um dos teus trabalhadores.
20 Fukunsomi, fein akalem alew em mit mewso unse te.
20 E, levantando-se, foi para seu pai. Vinha ele ainda longe, quando seu pai o avistou, e, compadecido dele, correndo, o abraçou, e beijou.
21 Kolewei, min e alew elo bokolewomele: ‘Aatim kutaka! Ne Sunbin-Got so, kom kiin dim so, kaso yom dulum elo sili sili nam kukuw kebisi te! Ne kunum ken kate, ku kanelom ‘Nem min kute te!’, nongokolew te!’, dangse kale.
21 E o filho lhe disse: Pai, pequei contra o céu e diante de ti; já não sou digno de ser chamado teu filho.
22 Dangse kate, alew e akalem weng afak kunum ilo gaayemeko, bokoyemomele: ‘Nakalem min iti tele kasike, yu fongate akate uneko, nakalem ilim ken ati mak kuluko, min elo minggilewina! Minggileweko, teing tabum wiin so eisneng bakati de teleko, teing dim minggilewina! Keko beli, yan aum akati kilis kelewina!
22 O pai, porém, disse aos seus servos: Trazei depressa a melhor roupa, vesti-o, ponde-lhe um anel no dedo e sandálias nos pés;
23 Alik alik be kelewbiliw ding dim bakate, yu uneko, tugul aliw bulmakao men kikis beelo aneko, wanin wanbin mak memen keko, kalfongsomi, eso makuw wanboluwka!
23 trazei também e matai o novilho cevado. Comamos e regozijemo-nos,
24 Nimtew angom? Nakalem min be kuanse kate, e iti finik so kele kasike! Ne elo fen kolewsi kate kame, e iti telei, ne elo iti atemkabi kasike!’, yangse kale. Yangei, alik alik i kalfong fian kesomi, wanin wansiliw te.
24 porque este meu filho estava morto e reviveu, estava perdido e foi achado. E começaram a regozijar-se.
25 Beem ding dim bakate, kunum beem musun kel aluwbabise seiw men akati am dim mewso teleko, kililomete: ‘Os weng dakamsomi, sim bokoko, wibiliw kai!’, angeko, kilise te.
25 Ora, o filho mais velho estivera no campo; e, quando voltava, ao aproximar-se da casa, ouviu a música e as danças.
26 Em kilise ding dim bakate, e weng afak kunum mak elo dakalalomele: ‘Be nono kebiliw a?’, dangeko, dakalase te.
26 Chamou um dos criados e perguntou-lhe que era aquilo.
27 Dakalalei, weng afak kunum be yan weng bokolewomele: ‘Kom ning afung e iti telei, kalew e ‘Min e ken kuw biko, tele kai!’, angomi, ‘Bulmakao men tugul aliw be anoliwka!’, yangei, alik nu kame kalfongsomi, wibuluw te.’, dangse te.
27 E ele informou: Veio teu irmão, e teu pai mandou matar o novilho cevado, porque o recuperou com saúde.
28 Dangei, fik e em dange weng be kiliko, kaisuw fian mak kesomi, am kawtem elo unomin ibolow kelinba kese te. Kelei, alew e kut elote teleko, menew weng mak bokolewse te.
28 Ele se indignou e não queria entrar; saindo, porém, o pai, procurava conciliá-lo.
29 Bokolewei, min e alew elo yan weng bokolewomele: ‘Itol banban kuw ne diwkuw diwkuw kom aluwbamin be aluwkemsomi, kom weng gel mak sakalaw keko, weng bo bo kekeminba kekabi te. Kate, ku meme men gel mak sak aneko, nelo dunemeko, ‘Nakalem nakunum kumel iso kalfongeko, kakatemina!’, nanginba kekabelew te.
29 Mas ele respondeu a seu pai: Há tantos anos que te sirvo sem jamais transgredir uma ordem tua, e nunca me deste um cabrito sequer para alegrar-me com os meus amigos;
30 Kate, kom afung min be kom on kisol be kuluko, sak deiwkim waneng iso tutkuw dako, kame iti telei, kusik elo kalfongdeweko, bulmakao men tugul aliw be alewselew te.’, dangse te.
30 vindo, porém, esse teu filho, que desperdiçou os teus bens com meretrizes, tu mandaste matar para ele o novilho cevado.
31 Dangei, alew be min elo bokolewomele: ‘Min kutaka! Kusik diwkuw diwkuw neso bomi, nulum nukalem alakabuluw te. Nem mesesem mesesem eisneng alik alik be kukalem kuw kekabelew eli.
31 Então, lhe respondeu o pai: Meu filho, tu sempre estás comigo; tudo o que é meu é teu.
32 Kate kame, nu kalfong fian kesomi, ibolow kakat kemoluwka! Nimtew angom? Kawkunum e kuanse kate kame, e iti finik so tele kasike. Ne elo fen kolewsi kate kame, e iti telei, ne elo iti atemkabi kasike!’, dangse te.”,
32 Entretanto, era preciso que nos regozijássemos e nos alegrássemos, porque esse teu irmão estava morto e reviveu, estava perdido e foi achado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.