Romanos 11
Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs ARIB
1 De nuha nna rinnaba tisaa, ria: ¿Si bedhába iki Tata Do Yebáha ka benne geeha ganna? ¡Ko'o, labí! Kumu neti ankagabaa benne Israel, datiaya Abraham‑ni nna Benjamín‑ni uke xuttoa.
1 Pergunto, pois: Acaso rejeitou Deus ao seu povo? De modo nenhum; por que eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Tata Do Yebáha labí chi bedhá iki benneha ka benne gebie, delába ka benne bekwebie ttuha‑li kini akake gebie. Lebi'i gwa yu xeabale ge nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha ata rinne Elías‑ni rulisane tti rinne lhana ge nu ruin ka nu Israel‑ni, rana:
2 Deus não rejeitou ao seu povo que antes conheceu. Ou não sabeis o que a Escritura diz de Elias, como ele fala a Deus contra Israel, dizendo:
3 “¡Tata Xisi to, biyúruga! Chiba bettikana adí ka profeta geluha lhe chigaba betse'e lookana ka bekú geluha lhe. A sunruba neti chi beya'anaa. Anágaba nna ruingabakana uttikana neti.”
3 Senhor, mataram os teus profetas, e derribaram os teus altares; e só eu fiquei, e procuraram tirar-me a vida?
4 Ttaka Tata Do Yebáha bekabie ge Elías‑ni ree na: “Neti chiba ulesia gasi mili ka benne kia, ka benne labí chi bedú xibike arlo Baal‑ni, delába nu ra adíkana deki ankana diosi gekani.”
4 Mas que lhe diz a resposta divina? Reservei para mim sete mil varões que não dobraram os joelhos diante de Baal.
5 Aníha‑gaba raka nnanna, gwa se'erugaba attu chupa ka benne chi bedá le Tata Do Yebáha bekwebie.
5 Assim, pois, também no tempo presente ficou um remanescente segundo a eleição da graça.
6 Kumu ganna ttixka rukwebe ka benne de ruin tseke, ganna runie aníha, la'ania nna labíru rukwebie ka benneha de redá lebie.
6 Mas se é pela graça, já não é pelas obras; de outra maneira, a graça já não é graça.
7 Nianna, ¿bíla uka len ka nu Israel‑ni ganna? Ka nu Israel‑ni benbakana deki itua yua ge ka tulha ruinkanaha kwe'ekani, ttaka labí udaakana. Ka benne bekwe Tata Do Yebáha nna gwa bituaba yuaha kwe'eke. Adíkana nna ben tsitsibe lastokani, abittuba ugía lekanie.
7 Pois quê? O que Israel busca, isso não o alcançou; mas os eleitos alcançaram; e os outros foram endurecidos,
8 Ukaba attiba raba lo ka yetsi geeha ata dia ra: “Tata Do Yebáha bechulhabe lekani lhe bechulhabe lokani kini abittu bilákinna, lhe anágaba attisidiba bedheabe nagakani kini abittu biyienkinna. Aníha‑ba sa ankakana axtaba nnanna.”
8 como está escrito: Deus lhes deu um espírito entorpecido, olhos para não verem, e ouvidos para não ouvirem, até o dia de hoje.
9 Anágaba David‑ni unnegabana rana:
9 E Davi diz: Torne-se-lhes a sua mesa em laço, e em armadilha, e em tropeço, e em retribuição;
10 Anágaba nna attisidiba echulhaba ka iyya lokani kini abittu ilákinna,
10 escureçam-se-lhes os olhos para não verem, e tu encurva-lhes sempre as costas.
11 Nianna redennaba tisaa, ria: Ka nu Israel‑ni, ¿si tsaba chi binittikana lo neda ge Tata Do Yebáha? ¿Si abíruga eyekikana ganna? ¡Ko'o! Gweyeki galákana lo neda geeha! Ttaka lakana de binittikana, de nuha nna odilá Tata Do Yebáha ka benne abittu ankake nu Israel. Aníha kini utía di le ka nu Israel‑ni ka benneha nna eyekikana lo neda geeha.
11 Logo, pergunto: Porventura tropeçaram de modo que caíssem? De maneira nenhuma, antes pelo seu tropeço veio a salvação aos gentios, para os incitar à emulação.
12 Nianna, ganna de binittikana abittu ben tsekana, ganna de nuha beni kini bisia elha tse ge yiesi lo yu‑ni, delába elha tse ge ka benne abittu ankake nu Israel, ¿laaba ganna adírula tse aka ganna ttixka iyába ka nu Israel‑ni eyekikana lo neda ge Tata Do Yebáha?
12 Ora se o tropeço deles é a riqueza do mundo, e a sua diminuição a riqueza dos gentios, quanto mais a sua plenitude!
13 Lebi'i ka nu abittu ankale nu Israel, lebi'i nuná rulisaa le. Neti de ankaa apóstol udhelha Tata Do Yebáha ge ka benne abittu ankake nu Israel, de nuha nna rugwea lidhaka sina runia‑ni.
13 Mas é a vós, gentios, que falo; e, porquanto sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério,
14 Rugwea lidhakani kumu de rakati ni kina gaa gutía diiba le ka benne kiaha le, delába ka nu Israel‑ni, nna ebigakana lo neda ge Tata Do Yebáha kini aníha nna kwadiba ttu chupakana odilábie.
14 para ver se de algum modo posso incitar à emulação os da minha raça e salvar alguns deles.
15 Kumu ganna de ulhida gaa Tata Do Yebáha ka nu Israel‑ni, ganna nuha bixúna kini bese'e tse lenie adí ka benne se'e yiesi lo yu‑ni, adírula tse aka ganna chi olábie ka nu Israel‑ni attu libe. La'ania nna ttiba ttu nu kubi chi eyakakana, attisidiba eyaka benbakana lo elhuttiha.
15 Porque, se a sua rejeição é a reconciliação do mundo, qual será a sua admissão, senão a vida dentre os mortos?
16 Kumu ganna kua nu raka ka yettaxtila ruinke sisi'a tteha, ganna kuaha chi ankana ge Tata Do Yebáha, anágaba kua nu rexxaha chigaba anka nuha gebie lhe ganna chunku ge ttu yaga chi ankana ge Tata Do Yebáha, anágaba ka nániha chigaba anka ka nuha gebie. Aníha‑gaba nuha ka benne chi bekwe Tata Do Yebáha sisi'a tteha, ganna ka benneha chi ankake gebie, aníha‑gaba adí ka benne datiake ka benneha chigaba ankake gebie.
16 Se as primícias são santas, também a massa o é; e se a raiz é santa, também os ramos o são.
17 Anágaba ka nu Israel‑ni, lakana nuha ankakana attisiba kwinaga ka ná ya olivu tseha. Attisidiba birekubakana lo ná ya olivuha, kini lebi'i ka nu abittu ankale nu Israel, meskiba ankale ka ná ya olivu nu anka ge lhe'exxiha, ttaka benoole lo ná ya olivu tseha ata bitua ka nu Israel‑ni. La'ania nna lebi'i chiba bisinle ukale ge kwinaga yaga ata benooleha lhe anágaba nna edí baagabale elha tse nu ute yagaha.
17 E se alguns dos ramos foram quebrados, e tu, sendo zambujeiro, foste enxertado no lugar deles e feito participante da raiz e da seiva da oliveira,
18 Lebi'i bittu uxisile ge ka nu birekukana lo ná yagaha, abittu akinle deki lebi'i dakarulale tti ka nuha. Kumu ganna aníha rakinle, gwaludhá lele laa lebi'iga nuha rugole chunku ge yagaha, chunkuha‑la nuha rugona le.
18 não te glories contra os ramos; e, se contra eles te gloriares, não és tu que sustentas a raiz, mas a raiz a ti.
19 Ttaka ganna lebi'i innále: “¿Laaba ganna de nuha‑la birekukana kini ri'itu benootu lo ná yaga‑ni?”
19 Dirás então: Os ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado.
20 Neti nna ekabia gele innía: Gwalí galá, lakana bituakana lo ná yagaha de abittu ugía lekani Tata Do Yebáha, lebi'i nna de ria lele gebie, de nuha nna gwa benoobale lo ná yaga tseha. Laxkala abittu uxisile ge ka nuná, sinuki gelale gwalugía.
20 Está bem; pela sua incredulidade foram quebrados, e tu pela tua fé estás firme. Não te ensoberbeças, mas teme;
21 Kumu ganna Tata Do Yebáha abittu uxíe elha xen lasi ge ka nu gwalíga ukakana ná yaga tseha de abittu ugía lekani, anágaba lebi'i abittugaba dhie elha xen lasi gele ganna udhanle abitturu tsia lele gebie.
21 porque, se Deus não poupou os ramos naturais, não te poupará a ti.
22 Gwaluyúruga, Tata Do Yebáha benne tseba anka benneha, ttaka anágaba nna idisagaba runie. Idisa runie len ka nu chi binittikana lo neda geeha, ttaka len lebi'i, benne tseba anke ganna si anába tse'ele ugwele lidhaka nu tse runieha, kumu ganna abíba ugwele lidhaka nu tse runieha nna kuagabe le lo yaga ata sialeha.
22 Considera pois a bondade e a severidade de Deus: para com os que caíram, severidade; para contigo, a bondade de Deus, se permaneceres nessa bondade; do contrário também tu serás cortado.
23 Ganna ka nu Israel‑ni edulokana eyya lekani gebie, la'ania nna godo adakabe kana ata bituakanaha, kumu tsitsi ra le benneha gwa daabe odobie kana lo ná yagaha attu libe.
23 E ainda eles, se não permanecerem na incredulidade, serão enxertados; porque poderoso é Deus para os enxertar novamente.
24 Kumu lebi'i ka nu abittu ankale nu Israel, ankabale ka ná ya olivu ge lhe'exxiha, nianna birekule ata sialeha nna benoole lo ná ya olivu tseha ata labí dika kwialeha, ¿titiala ka nu Israel‑ni, lakana ukakana kwinaga ná ya olivu tseha, gwebiaba ka nuha attu libe ata bituakanaha?
24 Pois se tu foste cortado do natural zambujeiro, e contra a natureza enxertado em oliveira legítima, quanto mais não serão enxertados na sua própria oliveira esses que são ramos naturais!
25 Betsi to kia, raka lasia unale ttu nu labí chi yule, delába labí chi yule deki Tata Do Yebáha chiba ga'ananie deki ttu chupa ka nu Israel‑ni uin tsitsi lastokani labí tsia lekanie axtaliba ganna chi beda'a ka nu abittu ankakana nu Israel ibigakana udaxxukana neda gebie, la'anialiba nna edulo ka nu Israel‑ni eyya lekani. Raka lasia unale nuní kini abittu tse'ele akinle deki yalhaba chi yule.
25 Porque não quero, irmãos, que ignoreis este mistério {para que não presumais de vós mesmos}: que o endurecimento veio em parte sobre Israel, até que a plenitude dos gentios haja entrado;
26 Iki deliba nuha nna iyába ka nu Israel‑ni odilá Tata Do Yebáha kana, uinbe attiba raba lo ka yetsi geeha ata dia ra:
26 e assim todo o Israel será salvo, como está escrito: Virá de Sião o Libertador, e desviará de Jacó as impiedades;
27 Lhe rágabe:
27 e este será o meu pacto com eles, quando eu tirar os seus pecados.
28 Ka nu Israel‑ni, de labí ugía lekani ka tisa tse ka nu rigixxi'a ge Jesucristuha, de nuha nna labí se'e tsekana len Tata Do Yebáha. Uka aníha kini lebi'i ka nu abittu ankale nu Israel saría tsena le. Ttaka Tata Do Yebáha gwa rakabanie gekani de chi bekwebie ka benne uka xuttokaniha.
28 Quanto ao evangelho, eles na verdade, são inimigos por causa de vós; mas, quanto à eleição, amados por causa dos pais.
29 Kumu benneha tsaba rinnebie. Ganna chi raxie ttu benne lo neda gebie, tsaba raxie benneha lhe ganna chi redá lebie rutebie bixaba nu tse len ttu benne, tsagaba rutebie nuha.
29 Porque os dons e a vocação de Deus são irretratáveis.
30 Lebi'i ka nu abittu ankale nu Israel, itú ttuha labí bedole tisa ge Tata Do Yebáha, ttaka nnanna de ka nu Israel‑ni abittu rudokana tisa gebie, de nuha nna lebi'ila chi ratua lebie.
30 Pois, assim como vós outrora fostes desobedientes a Deus, mas agora alcançastes misericórdia pela desobediência deles,
31 Nnanna ka nu Israel‑ni labí rudokana tisa gebie kini aníha nna lebi'i gwatua le Tata Do Yebáha le. Anágaba attiba gwatua lebie le, anágaba lakana gwasatuagaba lebie kana.
31 assim também estes agora foram desobedientes, para também alcançarem misericórdia pela misericórdia a vós demonstrada.
32 Kumu iyábari'i begwelhaba Tata Do Yebáha ri'i kini abittu bedori'i tisa gebie. Aníha benie kini delo nna iyágabari'i satua lebie.
32 Porque Deus encerrou a todos debaixo da desobediência, a fim de usar de misericórdia para com todos.
33 ¡Ka tiparuba xxeni anka ka elha tse ge Tata Do Yebáha lhe ka tiparuba xxeni anka elha yuu geeha lhe elha rieni geeha lhe! Lanú nu dhaana kixxi'ana bixa re le benneha unie lhe lanú nu dhaana tte denna bixa runie lhe.
33 Ó profundidade das riquezas, tanto da sabedoria, como da ciência de Deus! Quão insondáveis são os seus juízos, e quão inescrutáveis os seus caminhos!
34 Kumu “¡lanú nu rite denna bixa rulaba le Tata Xisiha lhe lanú aka geni gana benneha gasina unie!”
34 Pois, quem jamais conheceu a mente do Senhor? ou quem se fez seu conselheiro?
35 Lhe anágaba, “¡lanú nu chi begwena benneha ttu bixa kini delo nna odo doelhane odekie nu chi begweneha!”
35 Ou quem lhe deu primeiro a ele, para que lhe seja recompensado?
36 Kumu Tata Do Yebáha‑ba benie iyá tte nu se'e lhe de labie nna gwa se'e ka nu benieha, lhe anágaba nna gegabe ankakana. ¡Benneha ra xxeni lebie ttu dia lii! Amén.
36 Porque dele, e por ele, e para ele, são todas as coisas; glória, pois, a ele eternamente. Amém.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.