Mateus 9
Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NTLH
1 Nianna tti beyapi Jesús‑ni lo barcuha nna deyye betebie lo indatooha nna besine lhe'esi geeha.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Niha bisin lenkana ttu benne daa yatti latie ata du Jesús‑ni, xuakinna benneha lo ttu breta. Tti bilani Jesús‑ni deki gwa riaba lekani gebie, nianna tti ree benne raniha:
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Ttu chupa ka nu rule'ekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni nna belaba lhi'u lekani rákana: “Nubiyú du nii, Tata Do Yebáha nuná rilhida gaana tti rinnena aná.”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Ttaka kumu Jesús‑ni rite dábanie nu rulaba lhi'u lekaniha, nianna tti ree kana:
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Gwalinnáchu, ¿bí nuha nu sattiru innári'i? ¿Si innári'i: “Chiba bixú elha xen lasi ge ka tulha gelu‑na” ak? o ¿innári'i: “Beyadha nna bedá”?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Ttaka nnanna ule'enia le kini uyú lole deki neti benne daya yebáha, yiesi lo yu‑ni gwa teeba lo neda kia ki dhia elha xen lasi ge ka tulha ruin ka benne.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Benne biyúha nna beyadha ttebe deyye lisieha.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Ka benne saa niha, nna uka tébakanie tti bilákanie nu ukaha, nianna tti ráke:
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Tti chi bedá Jesús‑ni ata dueha, deyu'ube neda deyye. Nianna bilánie ttu nubiyú lána Mateo dona ata rukixana belhiu nu daa lo ka benne rigixake ge Roma‑ni. Nianna tti ree Mateo‑ni:
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Tti chi do Jesús‑ni go yetta lhe'e lisi Mateo‑ni, ixeba ka gwekixa lhe adíru ka nu tekinna lákani deki ankakana ka nu ruin satsa, bisinkana nna use'ekana ro'o mexaha ro lenkane yetta. Niha‑gaba se'e ka benne rudhetinieha lhe.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Tti bilákin fariseo‑ni doe len ka nuha, nianna tti rákana ka benne rudhetinieha:
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Ttaka labie tti biyieninie nu ra ka nuha, nianna tti bekabie gekani, ree:
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Gwaleyya nna gwalutte daa bí diani nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha tti ree: “Neti raka lasia satua lele ka benne, laa rakaga lasia uttile ttu nimala nna utele na úna kia.” Laxkala neti labí daya raxia ka nu runi nu dika ixú; neti dalaa raxia ka nu ruin satsa kini odúna kana nna odaxxukana neda ge Tata Do Yebáha.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Ka benne rudhetini Juan benne rugadi indaha, ubigake ata du Jesús‑ni nna ráke bie:
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
15 Jesus respondeu:
16 ’Anágaba nna lanú ttu benne do rotábie ttu ro'o lari kubi ro'o xo yaxxu geeha, kumu ganna otábie nuha, la'ania nna galhiba lari kubiha ro'o lari yaxxuha, la'ania nna adíla satsa ireda xoeha.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Nigaba labí riga'akana vinu kubi lhe'e ka yieti yaxxu, kumu ganna aníha uinkana, la'ania nna ganna chi gala vinu kubiha nna itsúbana ka yieti yaxxuha, nna ilaliba vinuha lhe tse'e loogaba ka yietiha lhe. Laxkala teeki ita'a vinu kubiha lhe'e ka yieti kubi, kini aníha nna abittu tse'e loo ixpakana.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Laka du Jesús‑ni rigixxi'anie ka benneha iyá nuha, nianna bisin ttu nu loni ge ka nu Israel‑ni, bedú xibini arloe nna rane:
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Jesús‑ni nna udú lii ttebe die len nubiyúha lhe diagaba ka benne rudhetinieha lhe.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Laka yu'uke neda diake nna ttu benne nuila chi uka tsi'inu (12) ida ridoe reni, nianna tti ubige daka kwe'e Jesús‑ni nna gwattáne ro'o lari nuku benneha,
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 kumu belaba lebie, rakanie: “Kwadiba ro'o lari nuku Jesús‑ni dhaaya sattánaa, la'ania nna gweyakabaa.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Jesús‑ni nna bodeki loe nna ree benne nuilaha:
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Tti bisin Jesús‑ni lhe'e lisi nu ankana nu loni ge ka nu Israel‑ni, niha bilánie ka benne se'e gwekwesi lhe ka benne se'e ribesi xxattake lhe.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Nianna tti ree ka benneha:
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Iki de chi bebeabie ka benne saa niha, nianna tti uta'abie nna bedaxxue ná nuila toha. Nuila toha nna beyadha tteba bi'iniha.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Nianna itúba ka daka niha ugwadhi tisa ge nu benieha.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Tti chi bedá Jesús‑ni niha, chupa ka benne a raka ilákanie danalhake bie, ribesi'abake ráke:
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Tti chi uta'abie lhe'e yo'oha nna ubiga tteba ka benne xua lokeha ata dueha, nianna tti unnaba tise ka benneha, ree ke:
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Nianna tti utane ka iyya lo ka benneha nna ree ke:
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Nianna beyali tteba lo ka benneha. Jesús‑ni nna bodha'an tsitsie len ka benneha, ree:
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Ttaka ka benneha nna tti bedáke niha, nna utixxi'a ttebakanie ka benne se'e itúba ka daka niha ge nu ben Jesús‑ni.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Si bedá gaaba ka benne beyali lokeha lhe'e yo'oha, nianna tti bisin lenkana ttu benne anke biría, yu'u ttu espíritu xxegwi latie.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Tti chi bebea Jesús‑ni espíritu xxegwiha lati benne anka biríaha nna udulo tteba benneha unnee. Ka benne se'e niha, nna bebanabakanie nna ráke:
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Ttaka ka fariseo‑ni nna rákana:
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Lhe'e iyába ka yiesi xeni‑na lhe lhe'e iyába ka yiesi xka'a to‑na lhe, lhe'e ka nuná ata sia ka yo'o ata rudheti ka benne ka tisa ge Tata Do Yebáha reki Jesús‑ni rule'enie ka benne, lhe anágaba rigixxi'agabe ka tisa tse, delába rigixxi'e gasina innabia Tata Do Yebáha ka benne, lhe anágaba nna reyoingabe iyá looba ka isagwe lhe ata rilhen latike lhe.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Tti bilani Jesús‑ni ixe juisiru ka benne se'e niha, nianna gwatua lebie ke kumu si'iba du leke lhe sun labake se'e, lanú tee ki edí edenna ke. Ankabake attiba ka neru to anú xxanakani tee ki uyúna kana.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Nianna rabie ka benne rudhetinieha:
37 Então disse aos discípulos:
38 De nuha nna gwalinnaba len Tata Do Yebáha, delába benne anke Xxana ka benne riyasakanie iyienkanie ka tisaha, kini idhelharue ka benne kixxi'akanie ke.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.