Mateus 23
Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NVT
1 Iki de nuha nna tti ra Jesús‑ni ka benne se'e niha lhe ka benne rudhetinieha lhe:
1 Então Jesus disse às multidões e a seus discípulos:
2 ―Ka nu rule'ekinna ka benne nu ra lo bia bennabi‑ni lhe ka fariseo‑ni lhe, lakana nuná daa lokani ula'akana nu bodha'an Moisés‑ni lo bia bennabi‑na.
2 “Os mestres da lei e os fariseus ocuparam o lugar de intérpretes oficiais da lei de Moisés.
3 Laxkala lebi'i, gwaludo tisa gekani lhe gwaluin iyá nu innákana lhe. Deba nna bittu uinle tti ruinkana, kumu lakana nu subi rákana nna nu subila ruinkana.
3 Portanto, pratiquem tudo que eles dizem e obedeçam-lhes, mas não sigam seu exemplo, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Ttiba ttu yua idi'i nuná rudelhakana kwe'e ka benne tti rudo doelhakana ke ki udoke tisa ge iyá nu rákana, ttaka lakana niba ttu latti a raka lekani udokana tisa ge nu rule'ekana.
4 Oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
5 Yalhá ru'u lekani rodixenkana ka yetsi ka nu ruxxika lhe'e nákani lhe rutá lo xeakani. Lo ka yetsiha dia ttu chupa ka tisa ge Tata Do Yebáha. Lhe anágaba ru'ugaba lekani ukukana ka xalho daa xxatta xuda ro'okani. Ruinkana iyá nuní uka diba ki iláni ka benne deki yalhaba tse ruinkana.
5 “Tudo que fazem é para se exibir. Usam nos braços filactérios mais largos que de costume e vestem mantos com franjas mais longas.
6 Anágaba ruinkana ata tee ttu elha go, yalhá ru'u lekani kwiakana lo ka xxila tseru. Nuha‑gaba ruinkana lhe'e ka yo'o ata rudhetiri'i ka tisa ge Tata Do Yebáha, yalhá ladeakakana kwiakana lo ka xxila tseru.
6 Gostam de sentar-se à cabeceira da mesa nos banquetes e de ocupar os lugares de honra nas sinagogas.
7 Lhe ru'u lekani tti eti'a benne kana lo ka neda‑na, latsiru inneke gake kana padiuxi lhe anágaba lhe ru'ugaba lekani gake kana: “Maestru.”
7 Gostam de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças e de ser chamados de ‘Rabi’.
8 ’Ttaka lebi'i bittu dhielhale gákana le: “Maestru”, kumu sunruba ttu benne doe anke Maestru gele, [delába benne anke Cristuha]. Lebi'i turo'oba ankale, lanú benne ra xxeniru lebie do. Iyábale ttisidiba betsibale raka.
8 “Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Rabi’, pois vocês têm somente um mestre, e todos vocês são irmãos.
9 Lhe anágaba anuttu nuxa gale: “Tata” yiesi lo yu‑ni, kumu sunruba ttu Tata geri'i do, nna yebáha‑ba do benneha.
9 Não se dirijam a pessoa alguma aqui na terra como ‘Pai’, pois somente Deus no céu é seu Pai.
10 Bittugaba dhielhale gákana le: “Lebi'i ankale nu loni”, kumu sunruba ttu benne do anke nu loni gele; delába benne anke Cristuha.
10 Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Mestre’, pois vocês têm somente um mestre, o Cristo.
11 Laxkala benne raka lebie inná xxeniru lebie arlo adíle, benneha‑la nuha daa loe ixúe ute nábie len lebi'i.
11 O mais importante entre vocês deve ser servo dos outros,
12 Kumu ganna ttixka ttu benne titúbe unie deki ra xxeni lebie, la'ania nna elhida gaala Tata Do Yebáha le benne ruin aníha, nna benne elhida gaa le titúbe, benneha‑la nuha uin Tata Do Yebáha kini inná xxeni lebie.
12 pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados.
13 ’Ttaka lebi'i ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse. ¡Gwalíchiru lele, kumu lebi'i rudheale lo ka benne raka leke ga'ake udaxxuke neda ge Tata Do Yebáha ata rinnabieha! Ttaka nigaba lebi'i a ra'ale lo neda geeha, lhe nigaba a rugwelhale ga'a ka benne raka leke ga'ake lhe.
13 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Fecham a porta do reino dos céus na cara das pessoas. Vocês mesmos não entram e não permitem que os outros entrem.
14 [Lebi'i, ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse. ¡Gwalíchiru lele, kumu riguale ka yo'o ge ka nuila bidabi‑na, nianna delo tisaba rise'ele isá rilhapile tisa len Tata Do Yebáha! De nu ruinleha nna lebi'i ralhabale dhírule elha disa tsitsi.]
14 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados.
15 ’¡Lebi'i ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse! ¡Gwalíchiru lele, kumu doelha tsitsiba ruinle kini riri'a lenle raxile kwadiba ttu benne ki tsia lebie tti ria lele! Nianna ganna chi biri'a lenle uxile benneha, la'ania nna lebi'i ruinle kini raka benneha nu ruin satsaru. De nuha nna adírula elha disa tsitsi ralha benneha dhie lo giha attichula lebi'i.
15 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Atravessam terra e mar para converter alguém e depois o tornam um filho do inferno, duas vezes pior que vocês.
16 ’¡Aalexa nu lo xua! Gwealaba rinerule lo adí ka benne. Gwalíchiru lele rale: “Tti innári'i uinri'i ttu bixa, meskiba udettiri'i yotu‑na, labí teeki daa lori'i uinri'i nu chi rari'iha, ttaka ganna chi bedettiri'i ka oru sia lhe'e yotu‑na, la'anialigaba nna teeki uinri'i nu chi rari'iha.”
16 “Que aflição os espera, guias cegos! Vocês dizem não haver importância se alguém jura ‘pelo templo de Deus’, mas se jurar ‘pelo ouro do templo’ será obrigado a cumprir o juramento.
17 ¡Aalexa nu lo xua lhe nu akaa elha rieni ikini lhe! ¿Si lagwa gwa yule deki yotu‑nala dakaru attichula ka oru sia lhe'en‑na? Kumu yotu‑nala nuná ruinna kini ka oru sia lhe'en‑na rakakana le'a.
17 Tolos cegos! O que é mais importante: o ouro ou o templo, que torna o ouro sagrado?
18 Anágaba lhe, rágabale: “Ganna udettiri'i bekú daa ro'o yotu‑na, la'ania nna labí teeki daa lori'i uinri'i nu chi rari'iha. Ttaka ganna udettiri'i úna sia lo bekú‑na, la'anialigaba nna teeki uinri'i nu chi rari'iha.”
18 Dizem também não haver importância se alguém jura ‘pelo altar’, mas se jurar ‘pelas ofertas sobre o altar’ será obrigado a cumprir o juramento.
19 ¡Aalexa nu lo xua! ¿Si lagwa gwa yule deki bekú‑nala nuná dakaru attichula úna sia loin‑na? Kumu bekú‑nala nuná ruinna kini úna sia loin‑na rakana le'a.
19 Cegos! O que é mais importante: a oferta sobre o altar ou o altar, que torna a oferta sagrada?
20 Laxkala benne rudettie bekú‑na tti ree unie ttu bixa, alaa sunruga bekú‑na nuná rudettie, iyágaba úna sia loin‑na nuná rudettie.
20 Quando juram ‘pelo altar’, juram por ele e por tudo que está sobre ele.
21 Nna benne rudettie yotu‑na tti ree unie ttu bixa, laa sunruga yotu‑na nuná rudettie, iyágaba benne do lhe'e yotu‑na nuná rudettie, delába Tata Do Yebáha.
21 Quando juram ‘pelo templo’, juram por ele e por Deus, que nele habita.
22 Nna benne rudettie yebáha tti ree deki unie ttu bixa, iyágaba xxila ata rido Tata Do Yebáha nuha rudettie lhe rudettigabe Tata Do Yebáha lhe, kumu lee nuha ridoe lo xxilaha.
22 Quando juram ‘pelo céu’, juram pelo trono de Deus e por Deus, que se senta no trono.
23 ’Lebi'i ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Tata Do Yebáha len Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse. ¡Gwalíchiru lele, kumu ruinle doelha rutele len Tata Do Yebáha ttu tsii (10) por ciento ge ka kuana rexú gele, ttibanka rutele ttu latti ge ka gwadhi bela lhe ge ka comino lhe ge ka anís lhe! Ttaka rixulhabinle ge nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni, nu rakarula doelha udole tisa geni, delába akale benne ratua lasi lhe uinle latsiru attiba ankaba geni, lhe anágaba udole tisa ge Tata Do Yebáha lhe. Nunonna nu rakaru doelha uinle nna bittugaba udhanle a utele nu rutele‑na.
23 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas negligenciam os aspectos mais importantes da lei: justiça, misericórdia e fé. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
24 ¡Aalexa nu lo xua! Gwealaba rinerule lo adí ka benne. Lebi'i doelhaba ruinle kini rudole tisa ge nu ra ka tisa dia lo bia bennabi‑na, meskiba ankana ttu tisa chika'a to, ttaka nna rixulhabinle udole tisa ge nu rakaru doelha. Ruinbale attiba runi ttu nu ruyú tsitsibana kini abittu gabina ttu be'eya to nna labí rite denna tti rabina ttu camellu.
24 Guias cegos! Coam a água para não engolir um mosquito, mas engolem um camelo!
25 ’Lebi'i ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse. ¡Gwalíchiru lele, kumu lebi'i ankabale attiba ka xiga lhe ka ye'ena rixuinle‑na! Ka nuná rigí xúbale latikani, ttaka lhi'u lhe'ekani nna tsiga ya'aba anka. Aníha‑ba nuná ankale. Lo liaruba nuná nari xúba rule'ele, ttaka lhi'u lhe'e lastole nna saa tíba nu satsa ruinle lhe nu rilanale ge ka benne lhe.
25 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de limpar a parte exterior do copo e do prato, enquanto o interior está imundo, cheio de ganância e falta de domínio próprio.
26 ¡Fariseo lo xua! Gwalocharixa lhi'u lhe'e xiga‑na lhe lhe'e ye'ena‑na lhe, kini anáchu nna eyarigaba latikani.
26 Fariseus cegos! Lavem primeiro o interior do copo e do prato, e o exterior também ficará limpo.
27 ’¡Lebi'i ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse! ¡Gwalíchiru lele, kumu lebi'i ankale ttiba ttu baa, yalhá lhe'e rula'a lo lia! Ttaka lhi'u lhe'eni nna saa tíba sitta ge ka nu yattiha lhe iyába nu yusu lhe.
27 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! São como túmulos pintados de branco: bonitos por fora, mas cheios de ossos e de toda espécie de impureza por dentro.
28 Anágaba lebi'i, lo liaruba nuná rule'ele deki ankale benne ruin tse, ttaka lhi'u lhe'e lastole nna saa tíba nu satsa ruinle lhe delo tisaba ruinle deki ankale benne tse lhe.
28 Por fora parecem justos, mas por dentro seu coração está cheio de hipocrisia e maldade.
29 ’Lebi'i ka nu rule'enle ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni lhe lebi'i ka fariseo lhe, delo tisaba ruinle deki ankale benne tse. ¡Gwalíchiru lele, kumu rusiale ka baa ge ka profeta betti ka benneola geleha lhe ruingabale latsiru ka yo'o to kini rusiale iki ka baa ge ka benne benke nu dika ixú!
29 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Constroem túmulos para os profetas, enfeitam os monumentos dos justos
30 Nianna tti rise'ele, rale: “Ganna ttixka ri'itu chi se'etu tti use'e ka benneola geri'iha, la'ania nna labí tulapa ugíatu ka benneha bettitu ka profetaha ganna ttixka.”
30 e depois dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo de nossos antepassados, não teríamos participado com eles do derramamento de sangue dos profetas’.
31 Ukare'aba nu chi rale‑na chi runna liina deki gwalíba datiale ka benneola bettikana ka profetaha.
31 “Ao dizer isso, porém, testemunham contra si mesmos que são, de fato, descendentes dos que assassinaram os profetas.
32 ¡De nuha nna tsa ttela gwalulhuxa loo nu udulo ka benneola geleha benke!
32 Vão e terminem o que seus antepassados começaram.
33 ’¡Aalexa nu ruin satsa! Lebi'i ankale ttiba ka belha‑na. ¿Gasina uinle ki lhaale kini abittu tsiale lo giha?
33 Serpentes! Raça de víboras! Como escaparão do julgamento do inferno?
34 Laxkala gwaludo nagale, neti idhelhaa ka profetaha ata se'ele‑na lhe idhelhaa ka benne yuu lhe ka benne ula'akanie le lhe. Ttaka lebi'i nna utálale ttu chupa ka benneha lo ya kurusi kini gattike, adíke nna gayalale ke lhe'e ka yo'o ata rudhetiri'i ka tisa ge Tata Do Yebáha, lhe anágaba kua suba lhe'e iyába ka yiesi‑na sanalhale ke nna urio lále ke.
34 “Por isso eu lhes envio profetas, homens sábios e mestres da lei. Vocês crucificarão alguns e açoitarão outros nas sinagogas, perseguindo-os de cidade em cidade.
35 Laxkala kwe'ebale tsia reni ge iyába ka benne abittu bixa benke nna kwentaba bettikana ke yiesi lo yu‑ni. Dhulo tsia kwe'ele reni ge Abel benne benie nu dika ixú arlo Tata Do Yebáha nna axtaba reni ge Zacarías xi'in Berequías, delába Zacarías benne bettile ata daa bekú lali'a ro'o yotuha.
35 Como resultado, serão responsabilizados pelo assassinato de todos os justos de todos os tempos, desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram no templo, entre o santuário e o altar.
36 Netiru ria, iyá nuní tsiana kwe'e ka benne se'e nnanna.
36 Eu lhes digo a verdade: esse julgamento cairá sobre a presente geração.”
37 ’¡Eru geni xa benne ge Jerusalén! Lebi'i ruttile ka profeta lhe rusiale íyya ka benne ridhelha Tata Do Yebáha lhe'esi gele‑ni kini rigixxi'ake ka tisa geeha. Ixe lidú benia ottupaa le ttiba runi beraha rottupana ka xi'inniha regu'u lhe'e xxilani kana, ttaka lebi'i nna labí uka lele.
37 “Jerusalém, Jerusalém, cidade que mata profetas e apedreja os mensageiros de Deus! Quantas vezes eu quis juntar seus filhos como a galinha protege os pintinhos sob as asas, mas você não deixou.
38 Gwaluyúruga, lhe'esi gele‑ni a suna ttúbana eya'anna, lanúru benne tse'e lhe'eni.
38 E, agora, sua casa foi abandonada e está deserta.
39 Neti xpeya le, debá nnanna labíru ilenle neti axtaliba ganna chi isia sá tti innále: “¡Karubárulu dedálu kwenta ge Tata Xisiha!” La'anialiba tti elenle neti attu libe.
39 Pois eu lhe digo: você nunca mais me verá, até que diga: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor!’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.