Mateus 21
Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NAA
1 Tti chi dabiga Jesús‑ni len ka benne rudhetinieha lhe'esi Jerusalén‑ni, nianna bisinke lhe'esi Betfagé ata do i'iya ata daa ka ya olivuha. Nianna tti udhelhe chupa ka benne rudhetinieha,
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 nna ree ka benneha:
2 dizendo-lhes:
3 Ganna nuxa gana le bixa, gwaligasi na: “Jesús benne anke Xxanari'iha‑ba riyasanie ka nuní nna gweteka'an ttebe kana.”
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Aníha uka ki gwado tisa ge nu unne benne uke profeta ge Tata Do Yebáha, tti ree:
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 Gwaligasi ka benne lhe'esi Sión‑ni:
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Ka benne rudhetinieha nna ugíake lhe'esiha nna benbake atti tteba ra Jesús‑ni ke.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Gwaxxíbake burruha lenna xi'inniha, nianna tti uxxuake ka xokeha kwe'e ka nuha, nianna tti udoe.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Ixe juisiru ka benne ribeake ka xokeha nna ritsilake lo nedaha kini ritebie, adíke nna lo ka yaga daa niha‑ba rigitsake nna ritsilake lo nedaha.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Ka benne danalhaha lhe ka benne daneruha lhe ribesi'abake ráke:
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Tti chi uta'a Jesús‑ni lhe'esi Jerusalén‑ni nna bisatsa tteba iyába ka benne lhe'esiha nna rinnaba tisa luesike, ráke:
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Ka benne danalhake bieha nna ráke:
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Atti uta'a Jesús‑ni lali'a yotu ge Tata Do Yebáha, bochesue ka nu se'e gwetto'o lali'a ge yotuha lhe ka nu yu'u ugo'oha lhe. Nianna berixxi loe ka mexa ge ka nu se'e gwetsea belhuha lhe ka xxila rise'e ka nu rutto'o ka bechaha lhe.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Labie nna ree kana:
13 E disse-lhes:
14 Ro'o yotuha ubiga ka benne xua loke lhe ka benne ridá natsa lhe, ubigake ata do Jesús‑ni. Lee nna gwa beyoinbe ke.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Ttaka ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka nu rule'ekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Moisés‑ni, yalhá bisa'akinna tti bilákinna ka nu rebaninri'i geni ruin Jesús‑ni lhe tti biyienkinna ge ka nuto yu'u ro'o yotuha ribesi'akana, rákana: “¡Xxeniba ra le Benne datie David‑ni!”
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Nianna tti rákane:
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Niha‑ba bese'e Jesús‑ni kana nna bedábie lhe'esi Jerusalén‑ni nna die bisine lhe'esi Betania. Lhe'esi Betania‑ba beya'ane loolhaha.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Ugwani dilaha tti beyeki Jesús‑ni deyu'e neda deyye lhe'esi Jerusalén‑ni, nianna tti ugwetti bitunie.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ro'o nedaha bilánie du ttu ya higu. Nianna ubige ata du nuha, ttaka labí gwaxxake higu loni, sunruba lhaga geni sia. Nianna tti belise ya higuha, ree na:
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Ka benne rudhetinieha nna tti bilákanie nu ukaha nna bebanabakanie. Nianna tti ráke:
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Jesús‑ni nna bekabie ree:
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Laxkala iyába nu innabale atti innele len Tata Do Yebáha, ganna gwalíga ruxxen tsitsi lele ge benneha deki gwadíbale nu rinnabaleha, la'ania nna gwadíbale nuha.
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Jesús‑ni bisine ro'o yotuha nna laka due rule'enie ka benne, nianna tti bisin ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka benneola ge ka nu Israel‑ni lhe, nianna rákane:
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Jesús‑ni nna bekabie, ree kana:
24 Jesus respondeu:
25 Gwalinná sanga, ¿nú iki biria ki begadi Juan‑ni ka benne inda? ¿Si iki Tata Do Yebáha ak? ¿Iki ka benne se'e yiesi lo yu‑ni ak?
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Nna ganna innári'i: Ka benne se'e yiesi lo yu‑niba udhelhake benneha, ttaka rasibinri'i ka ebi'i noo ka benne ri'i, kumu iyábake ráke deki Juan‑ni uke ttu profeta ge Tata Do Yebáha.
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Nianna tti bekabikana ge Jesús‑ni, rákana:
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 Rágaba Jesús‑ni ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka benneola ge ka nu Israel‑ni lhe:
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Nu kwitiha nna bekabina rana: “Labí tsia neti.” Ttaka delola nna beleninna nna gwa ugíabana.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 Nianna tti ubiga xxudiha nna nuha‑gaba redeana attu xi'in biyúniha. Nuha nna bekabina rana: “Gwaya'abaa xa tata.” Ttaka labí ugíana.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Nianna tti redea Jesús‑ni ka bixxudiha lhe ka benneolaha lhe:
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Aná ria, kumu Juan benne begadi indaha gwa bitaba benneha bele'enie le ttu neda tse, ttaka lebi'i nna labí ugía lele gebie. Ka gwekixa‑na lhe ka nuila rutto'o latikinna nna gwa ugíaba lekani gebie. Lebi'i nna meskiba gwa bilenle iyá nu ben benneha nna labí bodúna le ge nu ruinle kini tsia lele gebie.
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 ’Gwaludoruga nagale kixxi'aya attu nu raka lasia unale ge ttu benne beyade ka ya uva lo yu geeha. Nianna bedheabie abi'iba ro'o yuha nna tti ulekie ttu xieru lagwi ge yuha ata idhie uvaha. Bedogabe ttu yo'o ttu nu yadha kini dho benne ulatsie ki anuttu nu salhidana uvaha. Nianna bete ganne yuha len ka nu kwenkana nuha, nna tti biriabie diabie idittu.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Tti chi bisia sá exú uvaha nna udhelha ttebe ka benne riben lo sina geeha, udhelhe ke ata se'e ka nu riben lo yu geeha kini utekana nu ralhe dhie ge yuha.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Ttaka ka nu riben lo yuha nna bedaxxulakana ka benne udhelheha: ttu ka benneha benkane gwe, attue nna tsa ttela bettikane nna benne beyonnaha nna besiakane íyya.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Iki de nuha nna benne anka xxana yuha udhelharue adí ka benne riben lo sina geeha. Adírula ixeke udhelhe attichula ka benne udhelhe sisi'a tteha, ttaka ka nu riben lo yuha nna aníha‑gaba bododhakakana ka benneha.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 ’Iki deliba nuha nna tti udhelhe kwinaga xi'in biyúeha, kumu rakanie: “Xi'inia‑niligaba nna gweyya lekanie.”
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 Ttaka tti bilákin nu riben lo yuha xi'in biyúeha, nianna ra luesikani: “Lana nuná eya'anna lo yu‑ni. Uttiri'i na kini eya'anri'i len yu‑ni.”
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Nianna tti bedaxxukana benne kwitiha, uleakane ro'o yuha nna bettikane.
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Nianna tti ra Jesús‑ni ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka benneola ge ka nu Israel‑ni lhe:
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Lakana nna rákana:
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Jesús‑ni nna ree kana:
42 Então Jesus perguntou:
43 De nuha nna neti ria le, Tata Do Yebáha kuabe lo neda gele kini abitturu akale ka nu innabie. Ka benne uinke nu tsu'u lebie, ka benneha nuha gwa ralhake akake ka benne innabie.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Laxkala nuxaba benne ganna ibixxie iki íyya nu ulu'u ni'akaniha, tuttíruba iyuya benneha lhe anágaba ganna ttixka íyyaha iginnina iki ttu benne, utsutsa tábana benneha.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Tti biyienin ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka fariseo‑ni lhe nu ra Jesús‑ni, nianna tti ute dákinna deki labakana nuha rutanie nu reeha.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Nianna benkana deki udaxxukane, ttaka usibakinna ge ka benne, kumu iyába ka benne rakakanie deki Jesús‑ni anke ttu profeta ge Tata Do Yebáha.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.