Mateus 10
Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NTLH
1 Jesús‑ni bottupe ka benne tsi'inu (12) rudhetinieha nna begwebie ke lo neda kini ebeake ka espíritu satsa yu'u lati ka benne lhe ebeake iyá looba isagwe lhe anágaba nna eyoingabake iyába ata rilhen lati ka benne lhe.
1 Jesus chamou os seus doze discípulos e lhes deu autoridade para expulsar espíritos maus e curar todas as enfermidades e doenças graves.
2 Nii dia lá tsi'inu (12) ka benne ukake apóstol geeha: Lade'a tte Simón benne tegaba labie Pedro, lhe betsie Andrés‑ni lhe. Nianna tti dia Jacobo‑ni lhe betsie Juan‑ni lhe. Ixpa ka benne‑ni ankake xi'in Zebedeo.
2 São estes os nomes dos doze apóstolos : primeiro, Simão, chamado Pedro, e o seu irmão André; Tiago e o seu irmão João, filhos de Zebedeu;
3 Nianna tti dia Felipe‑ni lhe Bartolomé‑ni lhe. Iki de nuha nna tti dia Tomás‑ni lhe Mateo benne uka gwekixaha lhe. Nianna tti dia Jacobo xi'ini Alfeo, nianna tti dia Tadeo.
3 Filipe, Bartolomeu, Tomé e Mateus, o cobrador de impostos; Tiago, filho de Alfeu; Tadeu
4 Iki de nuha nna tti dia Simón benne rákana Zelote. Nialiba nna tti dia Judas Iscariote nu betena Jesús‑ni lasi ná ka nu bettikaneha.
4 e Simão, o nacionalista; e Judas Iscariotes, que traiu Jesus.
5 Jesús‑ni udhelhe iyába tsi'inu (12) ka benneha, nianna tti ree ke:
5 Jesus enviou esses doze homens, dando-lhes a seguinte ordem:
6 Sinuki gwaltsiala ata se'e ka benne Israel, kumu lake ankake attiba ka neru chi biganna.
6 Pelo contrário, procurem as ovelhas perdidas do povo de Israel.
7 Gwaltsia nna gwalikixxi'a deki chiba dabigana innabia Tata Do Yebáha.
7 Vão e anunciem isto: “O
8 Gwaleyoin ka benne rani lhe ka benne raka latike yiesu lepra nna gwalikua yiesuha latike, lhe anágaba gwaluin kini eyaka ben ka benne chi uttiha lhe gwalebeagaba ka espíritu xxegwi yu'u lati ka benne lhe. Lebi'i bittu ukixale ge nu uinleha, kumu kwentaba betea lo neda gele kini uinle iyá nuní. De nuha nna kwentagaba gwalute nu chi uxíleha.
8 Curem os leprosos e outros doentes, ressuscitem os mortos e expulsem os demônios. Vocês receberam sem pagar; portanto, deem sem cobrar.
9 ’Bittu ichele yieti belhiu gele.
9 Não levem guardados no cinto nem ouro, nem prata, nem moedas de cobre.
10 Nigaba ichele chuba gele, nigaba ichele chupa kwe xole ki otseale o ujale attu kwe gwaracha gele. Anágaba lhe bittugaba iche garroti gele. Kumu ttu nu riben sina ralhaba nuha ugokana na.
10 Nesta viagem não levem sacola, nem uma
11 ’Gaxaba lhe'e yiesi ga'ale, gwalegila gaxa do ttu benne, ttu benne nu dika uxxen lele gebie. Lisi benneha gwaleya'ana, axtaliba ganna chi edále niha, la'anialiba nna eriale lhe'e lisi benneha.
11 — Quando entrarem numa cidade ou povoado, procurem alguém que queira recebê-los e fiquem hospedados na casa dessa pessoa até irem embora daquele lugar.
12 Ganna chi ga'ale lhe'e yo'o ata isinleha, gwalinnaba ki aka len Tata Do Yebáha ka benne se'e lhe'e yo'oha.
12 Quando entrarem numa casa, digam: “Que a paz esteja nesta casa!”
13 Ganna ka benne se'e lhe'e yo'oha gulabibake le, la'ania nna gwa ralhabake aka len Tata Do Yebáha ke, ttaka ganna ka benneha abittuba ralhake dhike nu unnabale len Tata Do Yebáha, la'ania nna nu unnabaleha eyekiba nuha lenle.
13 Se as pessoas daquela casa receberem vocês bem, que a saudação de paz fique com elas. Mas, se não os receberem bem, retirem a saudação.
14 Ganna se'e ka nu abittu ulabikana le o abittu udo nagakani ge nu innále, la'ania nna gwaleria lhe'e yo'o gekaniha o si lhe'e yiesiha, nna gwalukubi ni'ale biste, kini nuha unna liina deki Tata Do Yebáha labí uyu'u lebie nu benkanaha.
14 E, se em alguma casa ou cidade as pessoas não quiserem recebê-los, nem ouvi-los, saiam daquele lugar. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
15 Netiru ria, la sá atti uin Tata Do Yebáha elhuxtisi ge ka benne se'e yiesi lo yu‑ni, la'ania gwa xea ttela elha disa tsitsi ugwebie ka benne se'e lhe'esi Sodoma lhe Gomorra lhe attichula elha disa ugwebie ka benne se'e lhe'e ka yiesi ata abittu belabike leha.
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: no Dia do Juízo, Deus terá mais pena das cidades de Sodoma e de Gomorra do que daquela cidade.
16 ’Neti ridhelhaa le attiba ttu nu ridhelhana ka neru to diakana lagwi ge ka sageo. De nuha nna jeru tte gwalotsi'inu lele, gwaluin tti runi ka belha‑na ankakana kedha, lhe anágaba nna bittugaba inná xxeni lele; gwaluin tana tti ruin ka becha‑na.
16 — Escutem! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos. Sejam espertos como as cobras e sem maldade como as pombas.
17 Gwaluyú gele len ka benne kumu udaxxukana le nna saga'akana le lo ka uxtisi. Anágaba nna ukulhakana le lhe'e ka yo'o ata rudhetiri'i ka tisa ge Tata Do Yebáha.
17 Tenham cuidado, pois vocês serão presos, e levados ao tribunal, e serão chicoteados nas
18 Kumu delo ni'a kia nna axtala taga'akana le arlo ka nu rinnabia xeni‑na. Aníha kini gapale lo neda kixxi'enle kana kia lhe anágaba kixxi'agabinle ka nu abittu ankakana nu Israel lhe.
18 Por serem meus seguidores, vocês serão levados aos governadores e reis para serem julgados e falarão a eles e aos não judeus sobre o
19 Ttaka ganna chi taga'akana le lo iyá ka nuní, la'ania nna abittu uchacha ikile ge nu ekabile lhe ge nu innále lhe, kumu loora tti inneleha nna guteba Tata Do Yebáha ka tisa len lebi'i kini ekabile gekani.
19 Quando levarem vocês para serem julgados, não fiquem preocupados com o que deverão dizer ou como irão falar. Quando chegar o momento, Deus dará a vocês o que devem falar.
20 Kumu laa lebi'iga nuha innele, sinuki Espíritu ge Tata gele do yebáha‑ba nuha innee.
20 Porque as palavras que disserem não serão de vocês mesmos, mas virão do Espírito do Pai de vocês, que fala por meio de vocês.
21 ’La'ania ka nu raka betsikaniha utekana ka betsikaniha lasi ná ka nu uttikana ka nuha, lhe aníha‑gaba uin ka xxudiha len ka xi'inkaniha. Ka xi'inkaniha nna eyekikana ebi'i nookana ka xxudikaniha nna uinkana kini gatti ka benneha.
21 — Muitos entregarão os seus próprios irmãos para serem mortos, e os pais entregarão os filhos. Os filhos ficarão contra os pais e os matarão.
22 Lebi'i nna iyába ka benne utía di lekani le de ria lele neti. Ttaka benne dhaabie dhu tsitsie lo neda kia‑ni axtaliba ganna chi uluxa iyá nu akaha, benneha gwalábe.
22 Todos odiarão vocês por serem meus seguidores. Mas quem ficar firme até o fim será salvo.
23 Lebi'i tti dhu nookana le lhe'e ttu yiesi, gwaluxunni nna gwaltsia lhe'e attu yiesi. Netiru ria, lebi'i labí chi uluxinle tsekile lhe'e iyá ka yiesi se'e itúba lo yu ge Israel‑ni atti chi esiaya neti benne daya yebáha.
23 Quando vocês forem perseguidos numa cidade, fujam para outra. Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês não acabarão o seu trabalho em todas as cidades de Israel antes que venha o
24 ’Ttibanka ttu benne rudhetie nu rule'e ttu maestru, labí rakarula ge benneha tti maestru geeha. Nigaba ttu benne riben lo xxane, labí xxenirula ra lebie tti benne anka xxaneha.
24 — Nenhum aluno é mais importante do que o seu professor, e nenhum empregado é mais importante do que o seu patrão.
25 Benne rudhetiha ukare'aba isine ake attiba maestru geeha nna benne riben lo xxaneha nna ukare'agaba isine ake attiba xxaneha. Ganna neti tekinna láya nu xxegwi, ¿titiala innekana gele, lebi'i ka nu ankale kia?
25 Portanto, o aluno deve ficar satisfeito em ser como o seu professor, e o empregado, em ser como o seu patrão. Se o chefe da família é chamado de
26 ’Laxkala abittu gasinle gekani. Kumu labí tee ttu nu igatsi abittu eselana; nigaba ttu nu aka sigá nna abittu una benne geni.
26 — Portanto, não tenham medo de ninguém. Tudo o que está coberto vai ser descoberto; e tudo o que está escondido será conhecido.
27 Nu rigixxi'ania le sigáha, gwaliria gwalikixxi'a na lo benne nna nu rinnea ro'o nagaleha nna gwaliria gwalinne na idisa ki iyienkin benne.
27 O que estou dizendo a vocês na escuridão repitam na luz do dia. E o que vocês ouviram em segredo anunciem abertamente.
28 Bittu gasinle ge ka nu uttikana le yiesi lo yu‑ni, kumu ka nuná, sunruba bela latile‑na gwadaakana uttikana, labí aka ge ka nuná uttikana alma gele. Gwaligasilinle ge benne gwaka gebie utse'e looe alma gele‑na lhe bela latile‑na lo giha ata uyú ka benne elha disa ttu dia lii, ge benneha‑la gwaligasini.
28 Não tenham medo daqueles que matam o corpo, mas não podem matar a alma. Porém tenham medo de Deus, que pode destruir no inferno tanto a alma como o corpo.
29 ’Ttibanka ka binni to‑na, ¿laaba ganna ukare'aba len ttu latti belhiu nna chiba rito'o chupakaba? Ttaka ni ttú ka bia toha, labí iginnikaba lo yu ganna Tata gele do yebáha abíba aka lebie.
29 Por acaso não é verdade que dois passarinhos são vendidos por algumas moedinhas? Porém nenhum deles cai no chão se o Pai de vocês não deixar que isso aconteça.
30 Anágaba lebi'i axtala ka itsa ikile‑na babanie.
30 Quanto a vocês, até os fios dos seus cabelos estão todos contados.
31 Laxkala bittu gasinle kumu lebi'i dakarulale attichula ixe ka binni to‑na.
31 Portanto, não tenham medo, pois vocês valem mais do que muitos passarinhos.
32 ’Nuxaba benne ganna dhi ro'e arlo ka benne deki gwa riaba lebie neti, anágaba neti arlo Tata kia do yebáha gwadígaba ro'a deki gwalíbanie ria lebie neti,
32 — Se uma pessoa afirmar publicamente que pertence a mim, eu também, no Dia do Juízo, afirmarei diante do meu Pai, que está no céu, que ela pertence a mim.
33 ttaka nu abittuba dhi ro'oni arlo ka benne deki ria leni neti, anágaba neti abittugaba dhi ro'a arlo Tata kia do yebáha deki ria leni neti.
33 Mas, se uma pessoa disser publicamente que não pertence a mim, eu também, no Dia do Juízo, direi diante do meu Pai, que está no céu, que ela não pertence a mim.
34 ’Laa rakaginle deki bisiaya yiesi lo yu‑ni ki tse'e tse len luesi ka benne. ¡Ko'o! Labí daya ki tse'e tse len luesike, sinuki dalaa kini delo ni'a kia nna ttilha len luesike.
34 — Não pensem que eu vim trazer paz ao mundo. Não vim trazer a paz, mas a espada.
35 Kumu neti dalaa yiesi lo yu‑ni kini uttilhaa ka benne. Nu kwitiha ebi'i noona tata geniha nna xi'iniunnáha nna ebi'i noona nan geniha. Xolisiha nna ebi'i noona nan ge nubiyú geniha.
35 Eu vim para pôr os filhos contra os pais, as filhas contra as mães e as noras contra as sogras.
36 Laxkala la ka nu se'e lhe'e yo'o geleha‑ba abittu aka uyúkana le.
36 E assim os piores inimigos de uma pessoa serão os seus próprios parentes.
37 ’Nuxaba ttu benne ganna rakarulanie ge tata geeha lhe ge nan geeha lhe attichula neti, benne uni aníha labí ralha benneha ake kia. Lhe ttixka ttu benne ganna rakarulanie ge xi'in biyúeha lhe ge xi'iniunneha attichula neti, benne uni aníha labí ralha benneha ake kia,
37 — Quem ama o seu pai ou a sua mãe mais do que ama a mim não merece ser meu seguidor. Quem ama o seu filho ou a sua filha mais do que ama a mim não merece ser meu seguidor.
38 nna ganna benne abíba uje kurusi gee etenalhe neti, delába ganna abíba eria iki eria lebie, meskila bixa udhakakane de etenalhe neti, benne uni aníha labí ralhe ake benne kia;
38 Não serve para ser meu seguidor quem não estiver pronto para morrer como eu vou morrer e me acompanhar.
39 nna benne labí raka lebie bixa satebie de etenalhe neti, benneha nnittilee, delába labí aka ben benneha arlo Tata Do Yebáha ttu dia lii. Ttaka benne eria iki eria lebie etenalhe neti meskila bixa satebie delo ni'a kia, benneha gwalálee arlo Tata Do Yebáha.
39 Quem procura os seus próprios interesses nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo, porque é meu seguidor, terá a vida verdadeira.
40 ’Nu ulabina leha, neti nuha ulabina, nna nu ulabina netiha nna benne udhelhe netiha nuha ulabina,
40 — Quem recebe vocês está recebendo a mim; e quem me recebe está recebendo aquele que me enviou.
41 nna nu ulabina ttu profeta kumu de anka benne ulabinaha profeta, de nuha nna gwadíbana luesi nu tse ralha profetaha dhie nna nu ulabina ttu benne ruin latsiru, kumu de anka benne ulabinaha benne ruin latsiru, de nuha nna gwadíbana luesi nu tse ralha benneha dhie.
41 Quem receber um
42 Lhe nuxaba benne ganna ttixka utebie kwadiba ttu xiga inda idilha i'iya ttu ka benne abittu ra xxeni leke se'e nii, kumu de ankake benne danalhake neti, de nuha nna netiru ria, benne uni aníha chiba ralha benneha dhie nu tse ute Tata Do Yebáha.
42 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem, apenas por ser meu seguidor, der ainda que seja um copo de água fria ao menor dos meus seguidores, certamente receberá a sua recompensa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.