Mateus 26

Yombe: Biblica® Open Nkanda wu Moyo, Nguizani Yimona ayi Minkunga 2002 (Bible) (YOM_BIB) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Yesu bu kamana tuba mambu mama, wukamba minlonguki miandi :
1 — ausente —
2 —Luzebi ti bilumbu biodi bisiedi muingi nyengo Pasika wutona ; buna bosi Muana Mutu wela yekolo mu vondo va dikulusi !
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Buna bapfumu banganga Nzambi ayi bakulutu ba batu bakutakana ku nzo Kayife, pfumu yi banganga Nzambi ;
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 bawizana buevi bafueti kangila Yesu mu luvunu muingi bamvonda.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Vayi batuba : —Tubika vanga buawu mu thangu yi nyengo muingi khindu yibika bua mu batu.
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Yesu bu kaba ku Betani ku nzo Simoni, mutu wowo wuba kimbevo ki buazi,
6 — ausente —
7 nketo wumosi wuyiza ayi bungu ki malasi ma thalu, wudukula mawu ku ntu wu Yesu mu thangu kaba va meza.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Vayi minlonguki mifuema bu mimona bobo ayi mituba : —Bila mbi mbebosolo yi phila yoyo e ?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Nganu mboti mu sumbisa malasi beni mu thalu yiwombo ayi vana zimbongo beni kuidi minsukami.
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Yesu bu kazaba mayindu mawu, wuba kamba : —A mbi lulembo monisina nketo wawu phasi e ? Diambu kaphangidi didi diambu dimboti.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Minsukami mikala kuandi yeno mu zithangu zioso, vayi minu ndisi kuiza kalanga yeno ko.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Enati nketo wawu wundukudidi malasi mama mu nituꞌama, didi mu diambu di kubika nzikuluꞌama.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Bukiedika ndikulukamba ti muamo muela longo Nsamu Wumboti wawu va nza yimvimba, diambu divengi nketo wawu diela yolokolongo mu kuntebukilanga moyo.
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Bosi wumosi mu kumi mimvuala miandi miodi, dizina diandi Yuda Isikalioti, wuyenda kuidi bapfumu zi zinganga Nzambi,
14 — ausente —
15 wuba yuvula : —Mbi lulenda kuphana enati ndilusumbisidi Yesu e ? Buna bantangila makumatatu ma bivanzi.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Tona muna thangu beni Yuda wutomba diluaku di kuba yekudila Yesu.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Mu lumbu kitheti ki nyengo wu mapha makambu tulu luviminlonguki miyiza kuidi Yesu ayi minyuvula : —A kuevi tidi tuenda kubikila ndiwulu yi Pasika e ?
17 — ausente —
18 Wuba vutudila : —Yendanu ku divula kuidi kingandi, buna lunkamba : “Nlongi kakembi : thanguꞌama yifikimini, ku nzoꞌaku ndindila Pasika ayi minlonguki miama.”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Minlonguki mivanga phila yi kambila Yesu. Mikubika Pasika.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Mu thangu masika, Yesu wuvuanda va meza ayi kumi mimvuala miandi miodi.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Mu thangu baba ndia, Yesu wuba kamba : —Bukiedika ndikulukamba : buna luididi vava mutu wumosi mu beno maka phakusa !
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Baboso beka mona kiadi, wumosi-wumosi weka kunyuvula : —Pfumu, buna minu e ?
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Yesu wuba vutudila : —Mutu wowo wumbuika koko kuandi va kimosi ayi minu mu dilonga buna niandi wukuphakusa.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Bila Muana Mutu wulembo yendi banga busonimina mu Masonoko mu diambu diandi. Vayi nga mabienga kuidi mutu wowo wumvakusa ! Nganu bufueni kuidi mutu beni mu kambu kuandi butuka !
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Yuda, mutu wowo wukumvakusa, wuyuvula : —A Nlongi ! Bati minu e ! Bosi Yesu wumvutudila : —Nyinga, ngeyo tubidi buawu.
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Thangu baba ndia, Yesu wubonga dipha, wuvutula matondo, wudibukuna bosi wuvana minlonguki miandi, wuba kamba : —Bonganu ludia, bila yayi yawu nituꞌama !
26 — ausente —
27 Bosi wubonga mbungu, wuvutula matondo, wuba vana ayi wutuba : —Bika lunuanu beno boso
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 bila mama mawu menga mama ma Nguizani madukulu mu diambu di ndemvokolo yi masumu ma batu bawombo.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Vayi ndikulukamba, kadi khumbu ndiela buela nua vinu tona buabu nate lumbu kioki ndiela nua vinu kimona va kimosi ayi beno mu Kipfumu ki Dise diama.
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Buna bayimbila nkunga. Bosi bayenda ku mongo minti mi olive.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Buna Yesu wuba kamba ti : —Va builu buabu beno boso ma lumana zimbisa minu mu diambu diama. Bila disonama :
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Vayi bu ndiela fuluka, ndiela kulutuamina ku Ngalili !
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Piela wunkamba : —A Pfumu ! Ka diambu ko baboso bela zimbisa minu mu diambu diaku, vayi minu ndilendi ko !
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Yesu wuvutula : —Tala, bukiedika ndikukamba : buabu kuandi va builu, simbu tsusu yikokula, buna zikhumbu zitatu si wuthunukina.
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Piela wunkamba : —Ka diambu ko fua ndifua yaku vayi ndilendi kutunuka ko ! Minlonguki mioso phila yimosi mitubila.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Yesu wuyenda ayi minlonguki miandi ku buangu bantedilanga Ngetesemani. Wuba kamba : —Lukala vava, minu bu ndiedi ku sambila kuna !
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Wunata Piela ayi bana buadi ba Zebede. Wutona mona kiadi ayi ntima phasi.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Bosi wuba kamba : —Muelꞌama weka kiaki nate nduka mu fua. Lusiala vava vayi luleka nkielo va kimosi ayi minu.
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Niandi wuyenda thama fioti, wufukama ayi wusambila. —A Dise diama ! Enati baka bubela, bika kopo yayi yithatukila. Vayi bika bobo nzodidi vayi bobo ngeyo zodidi.
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Bu kavutuka vaba minlonguki, wuyiza babata balembo leki tulu. Buna wukamba Piela : —Buna lulendi nunga mu sambila yama va kimosi banza mu thangu yimosi ko e ?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Luleka nkielo ayi lusambila muingi luedi bua mu phukumunu. Bila pheve yidi ayi luzolo lu mboti vayi nitu yidi yilebakana.
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Wuyenda diaka mu khumbu yinzole ayi wusambila : —A Dise diama ! Enati kadi baka bubela ti kopo yayi yithatukila, vayi enati mfueti kuyinua buna bika luzolo luaku luvangama !
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Bu kavutuka diaka ; wuyiza buela bata buna balekidi, bila meso matulu maba yawu.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Buna wusia babika ayi wuyenda sambila mu khumbu yintatu, ayi mambu mo mawu katuba.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Bu kavutuka vaba minlonguki ; buna wuba kamba : —Lukidi leki ayi lulembo vundi e ? Thangu yifikimini ayi Muana Mutu yekolo mu mioko mi bankua masumu.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Telamanu, tuendanu Tala mutu wowo wukuphakula fikimini.
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Buna kamanisini ko yoluka, tala Yuda, wumosi mu kumi mimvuala miodi, wuyiza va kimosi ayi nkangu wu batu banata bisabala ayi zimbondo zi minti, batumu kuidi bapfumu zinganga Nzambi ayi kuidi bakulutu ba Bayuda.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Mutu wowo wuvakula Yesu, wuba vana dimbu kiaki : —Woso mutu ndikuiza fifi besi, buna niandi lufueti kanga.
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Buna niandi wufikama vaba Yesu ayi wutuba : —Mboti nlongi. Bosi wumfifa besi.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Yesu wunkamba : —A nkundi ama ! Vanga diwizidi ! Bosi bankaka bafikama, babuila Yesu ayi bankanga.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Vayi mutu wumosi mu bobo baba ayi Yesu wunonuna koko kuandi, wutotula sabala kiandi, wuzuba kisadi ki Pfumu yi banganga Nzambi ayi wunzenga dikutu.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Vayi Yesu wunkamba : —Vutula sabala kiaku va buangu kiandi bila batu bantotulanga sabala, mu sabala bela vondolo.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Ngeyo wumbanza ti ndilendi lomba kuidi Dise diama ayi vana vawu niandi kalendi ko kumfidisila zimbasi viokila kumi ayi lengiobiodi ko e ?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Vayi buna buevi bulenda dedikinina mambu masonama mu Minkanda meti tuba ti buawu bobo mambu beni mafueti vangimina e ?
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Muna thangu yina Yesu wutuba kuidi nkangu wu batu : —Ndieka dovula muingi luiza khangi ayi zimbedi ayi zimbondo zi minti mu mioko ? Keti bilumbu bioso ndibedi longanga mu Nzo Nzambi vayi lusi kukhanga ko.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Vayi mambu moso mama mavangimini mu diambu di dedikisa masonoko ma mimbikudi.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Batu bobo bakanga Yesu, bannata kuidi Kayife, pfumu banganga Nzambi. Kuna ku kutakana minlongi mi Mina ayi bakulutu ba batu.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Vayi Piela wunlandakana kuna manina nate ku luphangu lu pfumu banganga Nzambi, wukota ku khati luphangu ayi wuvuanda va kimosi ayi minsungi mu diambu kamona kani buevi bukuiza manisina mambu beni.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Bapfumu banganga Nzambi ayi batu boso ba lukutukunu lu minyadi batomba kimbangi ki luvunu mu diambu di Yesu muingi babaka bila ki kumvondisila.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Ka diambu ko bambangi ba luvunu bawombo bayiza, vayi zisia kumbaka bila ko. Ku nzimunina kuyiza batu buadi,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 bakamba : —Mutu wawu niandi wukamba ti : “Minu ndenda tiolumuna Nzo Nzambi ayi kuyitungila mu bilumbu bitatu !”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Buna Pfumu yi banganga Nzambi wutelama, wuyuvula Yesu : —Kadi diambu wukadi vutula e ? Kimbangi mbi kioki batu baba balembo kutelimina e ?
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Yesu kasia vutula kadi diambu ko. Pfumu banganga Nzambi wunkamba : —Ndikulomba mu dizina di Nzambi yi moyo, wutukambi ti ngeyo klisto, Muana Nzambi.
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Yesu wumvutudila : —Nyinga ! Banga kuandi butubidi. Buela diaka ndikulukamba : tona buabu luela mona Muana Mutu vuendi va koko ku lubakala lu mutu wowo lutidi lulendo ayi wunkuizila va matuti ma diyilu.
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Buna Pfumu banganga Nzambi wukanzuna minledi ayi wukamba : —vuezidi Nzambi ! Bila mbi tufueti buela tombila diaka bambangi ? Luwilu beno veka phila kavuezidi Nzambi.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Beno buevi lumbanzila e ? Bavutula : —Fueni kuandi mu vondo !
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Mbadi banlobudila madita ku busu ayi banzuba zikhomi. Bankaka banzuba zimbata ayi bankamba :
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 —A Klisto, wutubikudila ayi wutukambi nani wubetidi e ?
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Piela wuba wuvuanda ku nganda, mu khati luphangu, kisadi kimosi ki nketo kiyiza ayi kinkamba : —Mamvaku bedingi ayi Yesu, muisi Ngalili !
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Vayi Piela wutunuka kuandi va meso ma batu boso : —Ndisi zaba ko mambu momo wuntuba !
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Bu kaba kuenda ku ndambu muelo wu luphangu, kuna nketo wunkaka wummona ayi wukamba batu bobo baba vana : —E e beno, lutala mutu wowo bedingi ayi Yesu muisi Nazaleti !
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Piela wubuela tunuka diaka ayi wuleva ndefi ti : —Bukiedika ndisi zaba ko mutu wowo !
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Buela kala fioti batu bobo baba vana bayiza vaba Piela ayi bankamba : —Bukiedika ti ngeyo widi wumosi mu batu bobo bila thubulu aku yilembo fundi.
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Piela wutona leva ndefi ayi wu kitombila tsingulu : —Ndisi zaba ko mutu wowo ! Muna thangu beni tsusu yikokudi.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Buna Piela wutebukila mambu momo Yesu kakamba ti : “Simbu tsusu yinkokula, buna ngeyo si wuthunukina mu zikhumbu zitatu.” Buna wutotuka ku nganda ayi wudila buwombo.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.