Lucas 18

Yakan Bible (YKA_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Manjari inakahan weˈ si Isa meˈ tindegnen dambuwaˈ dalilan pamintangande supaya siye luwal ngampun si Tuhan duk gaˈi jumuˈ.
1 Jesus contou a seus discípulos uma parábola para mostrar-lhes que deviam orar sempre e nunca desanimar.
2 Paˈinne, “Si dambuwaˈ lahat niyaˈ hukum gaˈi tinalew si Tuhan duk gaˈi magaddat si pagkasine manusiyaˈ.
2 Disse ele: “Havia numa cidade um juiz que não temia a Deus nem se importava com as pessoas.
3 Niyaˈ isab si lahat miyaˈan dende balu taga palkalaˈ. Dende inin luwal pī si hukum miyaˈan māku tabang si iye duk pabuyuˈ-buyuˈ duk tapakitene kabennalannen. Paˈinne, ‘Tabanganun be ku duk gaˈi ngandaˈag kuntarakun.’
3 Uma viúva daquela cidade vinha a ele com frequência e dizia: ‘Faça-me justiça contra meu adversário’.
4 Tagnaˈ gaˈi ngatu hukum miyaˈan nabangan dendehin saguwaˈ pagtiggel-tiggel ne, paˈinne si dine, ‘Aku inin gaˈi talew si Tuhan duk gaˈi magaddat si manusiyaˈ,
4 Por algum tempo, o juiz não lhe deu atenção, mas, por fim, disse a si mesmo: ‘Não temo a Deus e não me importo com as pessoas,
5 saguwaˈ peggeˈ tiyaˈ makasasew aku balu inin, tabanganku iye. Jumuˈ ne ku luwal papituhanne.’”
5 mas essa viúva está me irritando. Vou lhe fazer justiça, pois assim deixará de me importunar’”.
6 Manjari paˈin si Isa, “Na, pakalehun bi pinaˈin hukum manggaˈi mabentel miyaˈan. Tinabangan du weˈ ne dendehin.
6 Então o Senhor disse: “Aprendam uma lição com o juiz injusto.
7 Na, gaˈi ke isab tabangan Tuhanin meˈ aˈa tapeneˈnen, mamāku-māku si iye ellew-sangemin? Magdayan-dayan pe ke iye nabangan siye?
7 Acaso Deus não fará justiça a seus escolhidos que clamam a ele dia e noite? Continuará a adiar sua resposta?
8 Akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “asal palakkes Tuhanin nabangan siye. Saguwaˈ si pasōngan bang aku, Anak Manusiyaˈin, balik pitu si dunya, ngasuwaˈ enteˈ ku meˈ aˈa sandel si aku?”
8 Eu afirmo que ele lhes fará justiça, e rápido! Mas, quando o Filho do Homem voltar, quantas pessoas com fé ele encontrará na terra?”.
9 Niyaˈ isab dalilan inaka weˈ si Isa si meˈ aˈa pangimmatde si diden weˈ bentel siye duk diniyawaˈan weˈ de meˈ aˈa sinduwehin.
9 Em seguida, Jesus contou a seguinte parábola àqueles que confiavam em sua própria justiça e desprezavam os demais:
10 Paˈinne, “Niyaˈ duwangan aˈa pataked pī si langgal hadje ngampun. Dambuwaˈin Pariseo duk dambuwaˈin aˈa magpāku-pāku sukey.
10 “Dois homens foram ao templo orar. Um deles era fariseu, e o outro, cobrador de impostos.
11 Paglaˈi ne siye dem langgal, nengge Pariseohin duk ngampun iye diyalem ateyne. Paˈinne, ‘O Tuhan, magpasalamat ku si kaˈu weˈ dumaˈin ku kuweˈ meˈ aˈa sinduwehin napsuhan duk ngaliba duk magjina. Duk magpasalamat ku isab weˈ dumaˈin ku kuweˈ aˈa magpāku-pāku sukey miyaˈan.
11 O fariseu, em pé, fazia esta oração: ‘Eu te agradeço, Deus, porque não sou como as demais pessoas: desonestas, pecadoras, adúlteras. E, com certeza, não sou como aquele cobrador de impostos.
12 Kahabaˈ simana minduwe ku magpuwase duk jakatanku kēmon usahakun.’
12 Jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo que ganho’.
13 Saguwaˈ aˈa magpāku-pāku sukeyin, nengge patala-tala duk gaˈi bisan mayam padiyataˈ saguwaˈ patondok hadja iye. Tineppak-teppak weˈ ne dākannen hawal susenen duk paˈinne, ‘O Tuhan, maˈaseˈ kew si aku, dusehan ku.’
13 “Mas o cobrador de impostos ficou a distância e não tinha coragem nem de levantar os olhos para o céu enquanto orava. Em vez disso, batia no peito e dizia: ‘Deus, tem misericórdia de mim, pois sou pecador’.
14 Akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “weˈ aˈa inin hap lumaˈ kinimmatan ne bentel weˈ Tuhanin duk dumaˈin Pariseohin mabentelin. Peggeˈ sine-sine mahadje dine, pinadiyawaˈ du, duk sine-sine madiyawaˈ dine, pinahadje du.”
14 Eu lhes digo que foi o cobrador de impostos, e não o fariseu, quem voltou para casa justificado diante de Deus. Pois aqueles que se exaltam serão humilhados, e aqueles que se humilham serão exaltados”.
15 Na, niyaˈ meˈ aˈa moˈo meˈ anakde dikiˈ pī pu si Isa supaya siye antananne. Pagkite inin weˈ meˈ tindegnen, pinagamāhan siye weˈ de.
15 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas. Ao ver isso, os discípulos repreenderam aqueles que as traziam.
16 Saguwaˈ ilinganan weˈ si Isa meˈ mākanakin duk paˈinne si meˈ tindegnen, “Ambat pitu si aku meˈ mākanakin duk daˈa siye saggaˈun bi. Peggeˈ aˈa kuweˈ meˈ mākanakin ngatu du pinagbayaˈan weˈ Tuhanin.
16 Jesus, porém, chamou as crianças para junto de si e disse aos discípulos: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino de Deus pertence aos que são como elas.
17 Sabennal akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “bang pangandel aˈa si Tuhanin dumaˈin kuweˈ pangandel mākanakin, na, aˈa iyan asal gaˈi sumakup dem pagbayaˈan Tuhanin.”
17 Eu lhes digo a verdade: quem não receber o reino de Deus como uma criança de modo algum entrará nele”.
18 Dambuwaˈ ellew niyaˈ Yahudi bangsahan pī pu si Isa nilew iye, paˈinne, “Tuwan, aˈa hāp kew. Ine subey hinangku duk ku pinasukuˈan umul salama-lama?”
18 Certa vez, um homem de alta posição perguntou a Jesus: “Bom mestre, que devo fazer para herdar a vida eterna?”.
19 Sambungan si Isa iye, paˈinne, “Weˈey paˈinnu weˈ hāp ku? Gaˈ niyaˈ hāp luwal Tuhan dambuwaˈ-buwaˈ.
19 “Por que você me chama de bom?”, perguntou Jesus. “Apenas Deus é verdadeiramente bom.
20 Kataˈuhannu du meˈ pangandaˈakan Tuhanin: Daˈa kew magjina. Daˈa kew monoˈ. Daˈa kew nangkew. Daˈa kew naksiˈ gaˈi bennal. Pagaddatanun saˈi-samanun.”
20 Você conhece os mandamentos: ‘Não cometa adultério. Não mate. Não roube. Não dê falso testemunho. Honre seu pai e sua mãe’.”
21 Paˈin lellahin si iye, “Kēmon iyan, Tuwan, tinuhut weˈ ku kemuwe nakanak pe ku.”
21 O homem respondeu: “Tenho obedecido a todos esses mandamentos desde a juventude”.
22 Pagkale si Isa inin, paˈinne si iye, “Niyaˈ pe dambuwaˈ gaˈ tahinangnu. Pī kew, pabellihanun kēmon alataˈnun bu pangurungun ulinen si meˈ mamiskinin. Manjari niyaˈ du iyan alataˈnu laˈi si surgaˈ. Pagubus, balik kew pitu bu nuhut kew aku.”
22 Quando Jesus ouviu sua resposta, disse: “Ainda há uma coisa que você não fez. Venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
23 Pagkalene bissā si Isa miyaˈan, suse teˈed iye peggeˈ dayahan iye manamal.
23 Ao ouvir essas palavras, o homem se entristeceu, pois era muito rico.
24 Takite si Isa weˈ suse aˈahin, duk paˈinne, “Asal hunit teˈed meˈ madayahanin ngatu pinagbayaˈan weˈ Tuhan.
24 Ao ver a tristeza daquele homem, Jesus disse: “Como é difícil os ricos entrarem no reino de Deus!
25 Mura pe untaˈin palabey si lowang dalum amban aˈa dayahanin ngatu pinagbayaˈan weˈ Tuhan.”
25 Na verdade, é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
26 Pagkale meˈ aˈahin pinaˈin si Isa miyaˈan, paˈinde, “Na, sine ne tapī si surgaˈin bang kuweˈ iyan?”
26 Aqueles que o ouviram disseram: “Então quem pode ser salvo?”.
27 Saguwaˈ paˈin si Isa, “Meˈ manggaˈi tahinang manusiyaˈin, tahinang du weˈ Tuhanin.”
27 Jesus respondeu: “O que é impossível para as pessoas é possível para Deus”.
28 Manjari missā si Petros. “Payamanun kami inin,” paˈinne, “ubus ne ambanan kami meˈ lumaˈ kamihin duk nuhut ne kami kaˈu.”
28 Pedro disse: “Deixamos nossos lares para segui-lo”.
29 “Aweˈ,” paˈin si Isa si siye, “sabennal akahante kaˈam, bang niyaˈ aˈa ngambanan lumaˈnen, andanen, meˈ pungtinaˈinen, saˈi-samanen atawa meˈ anaknen basta sumakup iye dem pagbayaˈan Tuhanin,
29 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que todos que deixaram casa, esposa, irmãos, pais ou filhos por causa do reino de Deus
30 asal tumbasan Tuhanin iye tiggelanne tuˈu si dunya labi pe teˈed amban inambanannen, duk inurungan du iye umul gaˈ tamananne laˈi si ahilat.”
30 receberão neste mundo uma recompensa muitas vezes maior e, no mundo futuro, terão a vida eterna”.
31 Manjari binoˈo weˈ si Isa tindegne sampūˈ duk duwehin patala-tala duk paˈinne si siye, “Pakale kaˈam, kite bi inin pataked hap Awrusalam. Paglaˈi ne kite bi, tinumanan du kēmon bakas tasulat meˈ kanabihan sabab aku, Anak Manusiyaˈin.
31 Jesus chamou os Doze à parte e disse: “Estamos subindo para Jerusalém, onde tudo que foi escrito pelos profetas a respeito do Filho do Homem se cumprirá.
32 Sinōngan du ku pī si antanan meˈ aˈa dumaˈin Yahudi, duk hinangde du ku dagey duk paˈiyaˈde ku duk pagluraˈande.
32 Ele será entregue aos gentios, e zombarão dele, o insultarão e cuspirão nele.
33 Lubakande ku ubus bu papateyde ku. Saguwaˈ puwas tellum bahangi, ellum du ku balik.”
33 Eles o açoitarão e o matarão, mas no terceiro dia ele ressuscitará”.
34 Saguwaˈ gaˈ tahāti meˈ tindegnen binissāne miyaˈan. Gaˈ pastiˈ si siye duk gaˈ kataˈuhande bang ine hāti pinaˈinnen.
34 Os discípulos, porém, não entenderam. O significado dessas palavras lhes estava oculto, e não sabiam do que ele falava.
35 Sakaliˈ ne siye tapit si puweblo Ariha, niyaˈ laˈi ningkoloˈ si higad lān palabeyanden aˈa pessek magpāku-pāku sīn.
35 Quando Jesus se aproximava de Jericó, havia um mendigo cego sentado à beira do caminho.
36 Pagkale aˈa mapessekin meˈ aˈa maˈekka mapalabeyin, tilewne bang weˈey miyaˈan.
36 Ao ouvir o barulho da multidão que passava, perguntou o que estava acontecendo.
37 Inakahan iye, paˈinde, “Si Isa, aˈa amban Nasaretin mapalabeyin.”
37 Disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando por ali.
38 Pagkalene inin magtawus iye ngalingan papales, paˈinne, “O Isa, tubuˈ Sultan Daˈud, maˈaseˈ ne kew si aku.”
38 Então começou a gritar: “Jesus, Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
39 Inamāhan iye weˈ meˈ aˈa si dehelluhanin, gaˈi iye dinaˈak magbukag. Saguwaˈ namba ne papalesne paglingannen. “O tubuˈ Sultan Daˈud,” paˈinne, “maˈaseˈ ne kew si aku.”
39 Os que estavam mais à frente o repreendiam e ordenavam que se calasse. Mas ele gritava ainda mais alto: “Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
40 Manjari padeheng si Isa duk daˈakne aˈahin binoˈo pī si iye. Pagtapit ne aˈahin, tilew si Isa iye, paˈinne,
40 Então Jesus parou e ordenou que lhe trouxessem o homem. Quando ele se aproximou, Jesus lhe perguntou:
41 “Ine kabayaˈannu hininangku si kaˈuhin?” “Tuwan,” paˈinne, “kabayaˈankun makakite ne ku.”
41 “O que você quer que eu lhe faça?”. “Senhor, eu quero ver!”, respondeu o homem.
42 Paˈin si Isa si iye, “Makakite ne kew. Kawuliˈan kew peggeˈ sandel kew si aku.”
42 E Jesus disse: “Receba a visão! Sua fé o curou”.
43 Magtawus iye makakite duk nuhut ne iye si Isa lumengngan. Pinudji ne paˈin weˈ ne Tuhanin. Duk meˈ aˈa mangite miyaˈan, pinudji isab weˈ de Tuhanin.
43 No mesmo instante, o homem passou a enxergar, e seguia Jesus, louvando a Deus. E todos que presenciaram isso também louvavam a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.