Mateus 26

Yaweyuha New Testament (YBY_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jisesimamo aya ga maya lo beko suwokoko unala ipalale yuha lemodaya sa-loko lo limiye:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 Onawa loweya wokadeko latatelesida esenipo vibo holi onawa maya nisekolaiye liki edimoya eli-minae. Sa-noidekoya nemo okulumauti we uti maya yoho yaha yalo kohanelatae loko we makolimoya mimi oko nilimemo we napasida dadeu molatiye liki edimoya eli-minae.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Aya onawaloya monoka ujapalo weki ito Omailoka jokila hi mikaka wesikiya Isilaelo wewena Omailoka jokila hi mikaka wesida uliki wenipo napa Kaiyapasida numudalauya li nupa ae.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Sakiya Jisesida maya sunauka adelo liki kohatabo ga maya lowa jiki minae.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Sa-ikiya, sa-liki lae: Lemodaya esete vokaka holiguya sametune. Yauya sa-uniyoko wewenasiya lowa napa hiki kohalelikatae, liki lae. 2 Eks 12:1-27
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Jisesi maya Beteni numutokaya Saimoniya mika ihi jelekoko neyoko ilime olutibo wemidana numudalauya ne.
6 — ausente —
7 Sakoya neyoko, mena makoya adeuya netupa nuwala dowa loko wibo netupaya meinawa yoweko neboya ehadakidana odauya jekoko leko nisiye. Sako leko nisekoya Jisesima nodenesa noko neyoko muda-elokoko madonau maya kisetaiye.
7 — ausente —
8 Sa-noiyoko, unala ipalale yuha lemoya lata lahelamibo kekoko sa-loko ludawo ne: Netupa nuwala dowa libo maya neboya, nenaha iyoko le latila ihelae.
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Ito aya netupaya aha netiboya wewenasida meina hitae loko betudawoya meinawa napa-napa lekoko uvaminanipo minamibo wewenasidaya betudawo neboyao.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Loko lata noeluniyoko, Jisesima elekoko sa-loko lo limiye: Edimo maya menamidanaya nenaha iyokoma auha miki edawaki aya li nime. Hulitikalo. Emokahoya saina laloya lolo onetokaiye.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Edimoya uvaminanipo minamibo wewenaki edimoki magoina mini-liki wiki minakilaboya, nemoya edimokiya magoina hana-pana yupeka minamekoloe.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Maya menalimoya ono molikakakuya ale li jinitatabokumuya elekoko nupaloya nuwala wibo netupaya hilenimikaiye.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Nemoya wehe loko lo libituyo. Muki mikaukaya ga lalo maya li soto moliki li bitabotoya maya menamidana monawala maya elitae liki emo lolo onetaibo nesamuya li bikilae. 7 Luk 7:37-38 11 Dut 15:11
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Loko lokaiyoko, unala ipalale yuhauti Kaliyoti numutokati we mako uliwa Judasi maya Omailoka jokila hi mikaka wesida we napa minabotoka wiye.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Woko Jisesida maya mimi etubotoya edimoya ehada nenakima nemetune liki data ki-minae. Loko liyoko, emoya ehada siluwa 30 yakidana litane liki litiko mikayoko,
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 emomamo Jisesida maya mimi ekoloya moneko mabada hiye.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Lulu jekaka amibo beleti nikaka abo holimidana ada onawau maya lemo unala ipalale yuha maya Jisesi nebotoka woko sa-loko loka oetune:
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Emoya esenipo vibo holimidana nodenesala maya nakahauka li lolowa initatae loko nolane, loko lokuniyoko, emo maya sa-loko liye: Edimoya Jelusalemu numutoka maya wiki we mako netibotoya tisatelimoya nemo onawane maya alo alili okaiyo, emo numukuya esenipo vibo holimidana nodenesa maya unala ipalale yuhamakiya natune loko lokaiyoko nonisune liki wiki li miliyo.
18 Ele respondeu:
19 Loko lokaiyoko, unala ipalale yuhauti lowe maya Jisesida gala maya eliki wiki esenipo vobetaibo holimidana nodenesa maya natudawo nesa maya li lolowa aiye.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Sa-ikaiyoko, ludaka maya Jisesimaki lemo unala ipalale yuha 12-palamakiya le esa oko minoko nodenesa maya nune.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Sakoya nodenesa maya nokoko minudanaki, Jisesimamo sa-loko liye: Wehe loko lo libituyo, elilo. Edimokutiya we makolimo nemodaya mimi ekolaiye.
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Loko lokaiyoko, miluma eludanaki, makoko makoko oko We napate yamalae, nemodamuya nolape, nemodamu nolape loko loka-mika oetune.
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Sa-uniyoko, Jisesimamo sa-loko lo limiye: Makoko lapeutiya beleti leko noibo welimoya mimi ekolaiye.
23 Jesus respondeu:
24 Okulumauti we uti nemokumuya monoka bukugu luhuwa jiminabomidana oko helitubo anuguya nowoboya, mimi etibo weya agae, lihima napa-napa lekolainako, dolakaho etametidanako wati oko minatine.
24 Pois o
25 Loko liyoko, mimi etibo we Judasimamo sa-loko liye: Tisane yamalae, nemodamuya nolape. Loko liyoko, Jisesimamo eimokaya alo lokane loko liye. 23 Sam 41:9
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Sakoya nonuniyoko, Jisesimamo beletima leko Omaimidana epoka lokoko poseko unala ipalale yuha lemoda nolimidanaki sa-loko liye: Liki nalo. Maya nemo milawanemidana aweyaha neyo. Loko liyoko nonuniyoko, kapu maya lekoko Omaimidana epoka lokoko nolimidanaki sa-loko liye:
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Maya waeni noya lo mutihekaka ga le elewolemidana oladala maya neyo, nalo.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Muki wewenasida lihimanipo maya le hulobetatuwe loko kisitubomidana aweyahawaya ne.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Sa-onenako, nemoya wehe loko aya lo libituyo, eli-minalo. Waeni no mako namoko mino-loko wodanaki, ahoneda ebalauya aitomidana waeni noya edimoki magoina natune.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Loko lokoko, monoka nama mako lokoko lemeko Oliwi ya bolau maya yowekolo wune. 28 Eks 24:8; Jel 31:31-34
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Bolau maya yowekuniyoko, Jisesimamo sa-loko lo limiye: Monoka bukuguya Omailimo libo ga mako sa-liki luhuwa ji-minabo maya ne:Liki ji-minabo maya nenako, oloti lubukaya edimo mukiya hulinitikiki hutili iki oli wikilae.
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Sa-itaboya, helekoko alikaya ahonekaho nilime sinokadeko, Galeli ebakukaya le omutolibetoko wekoloe.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Loko liyoko, onoto leko Pitamamo sa-loko lo miye: Nemoya huloetamekoloe, edimo mukiya eli elewole ikaka nesanipo lemo jitaha, nemoya samekoloe. Loko liyoko, Jisesimamo Pitada maya sa-loko lo miye:
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Nemoya wehe loko lo emekoloyo, ele-mino. Oloti lubukaya okole onowa owaha lamideko nemoda yuwawa molonetatadawoya onawa loweki makoki ekolaiye.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Loko liyoko, Pitamamo sa-loko liye: Nemoya emoda yuwawa moloetamekoloe. Emoki magoina kohaneli helitanako, sa-oetamekoloe. Loko lokaiyoko, unala ipalale yuha lemokiya asakogo lo mune. 31 Jek 13:7 32 Mat 28:16
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Sa-loko lokoko, Jisesima unala ipalale lemokiya eba mako uliwa Gesameniyo loko nebotokaya wune. Woko yaloma hetokoko sa-loko lo limiye: Edimoya maloka minadeko nemoya woko yolalokaya Omailoka letuwe.
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Loko lokoko, Pitamaki ito Jebetida ipala lowemakiya dilipe-loko wiye. Sakiya niwadanaki mulunau elola nowiyoko, mulunauka miluma elekoko sa-loko lo biye:
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Nemoya muluneu hekaiyoko helitubo nesa noliye. Sa-okaiyo, edimoya maloya miniki nemodamuya ujapa iki minadeko magoina minatune.
38 e disse a eles:
39 Loko lokoko lasolasi minomo nowidanaki, okepalokati lemeko pou loko noudoko Omailokaya sa-loko liye: Ahonelika, anuwa minadekoma emoya edawaki nesa li ohinitatabo nesa maya le hulonetatane loko noeloboya, nemo elituboto nehekala, eimoka letadawoto lolo etane loko noloe.
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Loko lokoko, aku niseko unala ipalale yuha maya lomuda udominuniyoko muda-lelokoko Pitada maya ilime sinoko sa-loko lo miye: Edimoya nenaha iyokoma nemokiya ujapa oko minoko onawa lasolasiya magoina minametudawo ne.
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Mulutipou hitabokumu opa ikatayo, edimoya ujapa iki miniki Omailoka liki minalowo. Weuteya olo loneboya, lupalimoya eda noiye.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Loko lokoko, akuya widanaki, Omailoka sa-loko liye: Ahonelika, edawaki nesaya mayalimo asenetoko wamidekoma, lokoyoko emo mulukau ele-minatadawo nesa leko lolo etane.
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Loko lokoko akuya niseko mudaibo maya, lomuda hihi okaiyoko lomuda udominuniyoko muda-lelone.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Sa-okuniyoko, huloletokoko woko akuya Omailoka liyoko loweki makoki yupekaya lolo iye. Omutoko woko Omailoka libomidana okogo liye.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Sako lokoko, akuya niseko unala ipalale yuhasida maya lilime sinokoko sa-loko lo limiye: Edimoya mini aso jeliki aha udi-minahe. Sa-ikayo, eli-minahe. Nemo okulumauti we uti maya mimi iki lihimanipoki wesida dadeu molatabo onawa maya aloya alili okaiye.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Sa-okaiyo, sinadeko edimotoka alo wetune. Mudalo. Mimi etibo we maya aloya alili okaiye.
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Jisesima unala ipalale yuha lemoda maya gaya lo lemeko neyoko, lemokuti we mako Judasi maya nonisiyoko mudabo maya wewena wavu-liki sopolohena ito mainahahena maya li-miniki emeke moliki nise. Aya wewenasidaya Omailoka jokila hi mikaka wehena ito Juda wewenasida we napanipolesiya ayalokaya doli hikayoko nise.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Sakiya anuloya niwiki Jisesida mimi ekolo wemamo ga mako sa-loko lo biye: Nemoya nowoko we mako netibotoya mudakoko okepa liyeko nonoyoko mudaikikima aya weya ne likiya adelo lilo.
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Loko lokoko enemane oko Jisesi nebotoka woko oho, tisanemalae, yaya minape lokoko okepa wotoko naiye.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Sa-noiyoko, Jisesimamo sa-loko lo miye: Iwene yamalae, emoya lolo ekolo noadawo nesaya enemane oko lolo owo. Loko noliyoko, lowa wesiya nisiki Jisesida maya adelo li ikitiki le.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Sakiya adelo nileyoko, Jisesileki minudawo weuti makolimoya sopolola maya owolauti ika okoko Omaitoka jokila hi mikaka niabo wesida we napanipomidana elekele welada maya kohakolo iboya, atalama aha boloto hulikaiye.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Sa-iyoko, Jisesimamo sopolokaya ledawokukaya aku le molo, loko lo miye. Edimoya aya sopolodunuya kohaidi esa esa ikatayo.
52 Aí Jesus disse:
53 Emoya ele-minape, nemoya ahonetoka letuboya enemane oko okananipoki weya lowa wekidana nala napa 12-pala doli hekadeko limiki nilimi wati ikilae.
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Sa-itaboya, sakoyoko Omaimidana gala luhuwa ji-minaboya nena nena oko niseko ulolotetiye. Hapa yeikalaya monoka bukugu sakoya soto pitiye liki luhuwa ji-minabo maya nenako.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Loko lokoko, aya onawaloya Jisesimamo li nupa i-minabo wewenasida sa-loko lo biye: Edimoya nemo ukelelo we minoyoko sopolohena ito mainahahenaya liki nisiki nadelo letune liki liki ninisehe. Nemoya muki yupeka monoka numuda napau monoka lo libekaka noboto maya nadelo lamabo nehe.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Sa-ideko maya edimo Omaimidana epaloti ga likaka wesi monoka bukugu luhuwa ji-minabo ga maya niseko ulolotetiye loko muki matoka nesaya soto nopiye. Loko liyoko, lemo unala ipalale yuha maya Jisesida huloetokoko oli hutili oko wune. 55 Luk 19:47; Luk 21:37
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Jisesida maya adelo likiki Omaitoka jokila hi mikaka wesida we napanipo Kaiyapasida numudalau maya ilimi-liki waboya monoka monawa api-napi ibikaka weki ito monokalo ujapa weki minaboku ilimi-liki yowe.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Sakiya ilimi-liki niyowekoko, Pita maya hoto apulu oko demeke moloko woko Omaitoka jokila hi mikaka wesida we napanipo numudala meniha molamabo numuku maya wiki hetikiki imi wekiya minayoko, yalo maya nenahama soto pitihe loko ujapa one.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Sa-noiyoko, Omailoka jokila hi mikaka we napaki ito monokamidana kanisolemakiya Jisesida maya koha heletune liki suwa gahenamuya ohu je.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Sakiya ohu nijeyoko, muki wewenasiya Jisesidamuya suwaki laboya, Jisesida kohatabo anuwa li soto molamae. Sakiya sa-iwa sa-iwa niayoko, we lowemasiya nisikiki sa-liki laiye:
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 Maya welimoya Omaimidana monoka numudala napa maya jeko leda jeko limitiboya, onawa loweki makoki nowideko aku le sinoko vetubo ne loko lonebo ne, liki laiye.
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Liki laiyoko, Omailoka jokila hi mikaka wesida we napanipo maya sinokoko Jisesida maya sa-loko lo miye: Emoya obiya nigitadanaki laibo galoya le wili jeko letadawo gaya nehe minamiye, olo.
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Loko loka oetaibo maya Jisesimamo epa molokoko minokaiyoko, maya we napamamo sa-loko lo miye: Elewole we Omaimidana omudaloya lo soto molatane loko loka noetoe. Emoya Omaimidana ipala lahelamibo nesauti lilimitiye loko lo mololetaibo we maya minape, lo lemo.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Loko loka oetaiyoko, Jisesimamo sa-loko lo miye: Emokahoya galoya lokadawoya, nemoya makoya sa-loko lo liboe: Maya onawamidana mupilaloya okulumauti we uti nemoya elewole wemidana ade lamawakaloka minoyoko, ito okulumamidana ijopa mupilaloya nolemoyoko muda-nelatabo ne.
64 Jesus respondeu:
65 Loko liyoko, Omailoka jokila hi mikaka wesida we napanipomamoya elibo maya wehe lamiyoko, eimola upalalo nesa maya jeko wetala jeko nohulaidanaki sa-loko liye: Omaiya pulekolo lokaiyo. Gala mako eli-minatabo wewenasidaya nenahalo aku ju lokoko gala lideko eletune. Emoya Omai pulekolo libo aya edimo olotiya galoya elikanako,
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 yamuya edimoya nenahama oetatune liki niele. Loko liyoko, muki wewenamasiya yaya oijo nakolo ga maya lokainako, helitiye, liki lae.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Liki likiki malokasiya Jisesida maya etehu niitiki dadelotiya okepalo maya moli hiti-miniki
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 sa-liki li me: Lahelamibo nesauti lilimekaka we yamalae, emoya ga monawa lo soto molokaka we maya minatadawoya, ekahimamo nokohaelaihe, lo lemowo, liki omudalo maya lawolawoloti wasa jinimiki sa-likiya lae. 61 Jon 2:19 64 Den 7:13 65 Liv 24:16 67 Aes 50:6
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Sa-niayoko, Pita maya meniha molamabo numuku maya neyoko, Omaitoka jokila hi mikaka wesida we napanipomidana elekele oluho makolimo Pitama nebotoka niseko, emoya Galeli ebakukati we Jisesite minikaka niaibo we maya minane.
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Loko liyoko, Pita maya muki wewenasida dowisalo suwa loko emo noladawo gamidana monawaya ma elamoe, loko lokoko,
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 lemeko meniha molamabo numuda ateto maya neyoko, elekele oluho makolimo muda-elokoko ayaloka magoina minabo wewenasida maya sa-loko lo biye: Maya weya Naseleti numutoti we Jisesite magoina minikaka niaibo we maya ne.
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Loko liyoko, Pitamamo akuya yuwawa moloko sa-loko liye: Omaimidana omudaloya nade nokepalo yoweko noloe. Ma muda-elamobo wemuya nolane.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Loko lokoko, onawa lasolasi neyoko ayaloka sini-minabo wewenasiya Pita maya nebotoka nisiki sa-liki lae: Wehe liki nilae, emoya aya yuhauti maya minane. Eimoka gakalimoya monawaka maya lo soto molokaiye.
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Liki layoko, Pitamamo Omaimidana omudaloya lo soto moloko nemoya suwa lamoe, aya weya ma muda-elamobo wemuya nilae. Suwa letuboya Omailimo nilime olisau molokatiyo loko nolibo epaki enemane oko okolemamo onowa liye.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Lokaiyoko, Pita maya Jisesikaho okole owaha onowa lamideko nemokumu yuwawa molonetatadawo onawa loweki makoki ekolaiye loko libo galo maya aku ata kekoko lemeko hetoka maya wije napa-napa liye.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.