Mateus 26

Diuxi-tilantongo Mixtec NT (XTD_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nu n‑yaꞌa xa n‑jaꞌan Jesús ntdantuꞌu tnuꞌu ijan, te n‑jaꞌan‑ia nuu ntdaa daña, se n‑dakuaꞌa ñaꞌa‑ia:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 —Xa ka xini‑n xa nuu uu kɨu kuu viko Paxcua. Kɨu ijan kada ɨɨn se kada xa tnɨɨ ñaꞌa koio juxtixia ruꞌu, Ia kuu ñayiu, xa nkuitakaa dika‑r.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Tiempu ijan xyuku dutu ka kunxaꞌnu xiꞌin sexaꞌnu ka taxnuni nuu ñayiu Israel nukeꞌe dutu taxnuni ka nani Caifás.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 N‑ka kida ɨnuu‑s nuu janda dandaꞌu‑s ñayiu ñuu‑s xa na kuaꞌa tnɨɨ‑s Jesús te kaꞌni ñaꞌa koio‑s.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Ko n‑ka xiaꞌan tnaꞌa‑s: —Maxku duꞌa kada‑ro kɨu kuu viko Paxcua na ñaꞌa ndandita ñayiu nuu‑ro.
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 N‑xee Jesús ñuu nani Betania, te juaꞌan‑ia veꞌe Simón. Ka dandee ñayiu Simón: “Se Teꞌyu Ñɨɨ”, chi n‑xo teꞌyu ñɨɨ‑s.
6 — ausente —
7 Ijan n‑xee ɨɨn ñá neꞌe ɨɨn vidriu alabastro ñuꞌu perfume yo yaꞌu. Nɨni nukoo‑ia yuꞌu mexa xa xaxdeꞌñu‑ia, n‑xodo‑ña perfume jan dɨkɨ‑ia.
7 — ausente —
8 Nu n‑ka xini daña, se dakuaꞌa ñaꞌa‑ia, te n‑ka kiti ini‑da. N‑ka xiaꞌan tnaꞌa‑da: —¿Nakuenda tɨu perfume yaꞌa?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Nu n‑kuyaꞌu, kueꞌe tvini niꞌi‑ro xa kuu xiꞌin ñayiu ka kundaꞌu n‑kuu.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 N‑teku Jesús xa n‑ka ndatnuꞌu‑da te n‑jaꞌan‑ia nuu‑da ntdaa‑da: —¿Nakuenda jan tnuꞌu‑n ñá yaꞌa? Ɨɨn xavaꞌa n‑kida ñaꞌa‑ña
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 chi mee‑n ɨɨn ɨɨn‑n, dani kutuu‑n xiꞌin ñayiu ka kundaꞌu, ko mee‑r, ma kutuu ka‑ro.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Xa n‑xodo ñaꞌa‑ña perfume kuu xa xá n‑kida tuꞌa‑ña yɨkɨ kuñu‑r xa maxku tɨu yachi ni.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Xandaa xakuiti xa davaꞌa nga ñuu nuu jaꞌan‑n nuu ñayiu nax kada koio‑i xa nanitaꞌu‑i, jaꞌan koio‑n nax n‑kida ñaꞌa ñá yaꞌa xa na kunaꞌa ñaꞌa ñayiu mee‑ña —kuu Jesús, n‑jaꞌan‑ia.
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 N‑xeꞌen Judas Iscariote, ɨɨn se n‑xo kandeka tnaꞌa xiꞌin‑da nuu dutu ka taxnuni.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Xiaꞌan‑s: —¿Nadaa tvini taxi‑n te na kandeka‑da‑s xee? Te n‑ka jaꞌan‑s xa juñaꞌa‑s oko uxi moneda kuu plata.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 N‑nduku ini Judas xa kada‑s xijan na ma yoo ñayiu kundeꞌa ñaꞌa.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Kɨu kiꞌna nu viko ka xaxi ñayiu tila ña n‑kɨu levadura, daa n‑ka xetuꞌa nɨ uxi uu‑da Jesús te n‑ka xijan tnuꞌu‑da‑ia: —¿Ndexu kuu ini‑n xa kada tuꞌa koio‑da xa kaxdini‑ro viko Paxcua? —kuu‑da, ka xiaꞌan‑da.
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 N‑jaꞌan‑ia: —Juaꞌan ñuu katuu yatni. Ijan nitnaꞌa‑n xiꞌin ɨɨn se nitnaꞌa xiꞌin‑n, te duꞌa juñaꞌa‑n nuu‑s: “Jaꞌan maestru‑da: Veꞌe‑n juetniu‑r xa kaxdini‑r xiꞌin se dakuaꞌa‑r viko Paxcua chi vax kuyatni xa yaꞌa‑r ɨɨn xa yaꞌa‑r.”
18 Ele respondeu:
19 Juaꞌan koio‑s xa kada‑s na n‑taꞌu tniu Jesús. N‑ka kida tuꞌa‑s xa kaxdini koio‑s xiꞌin‑ia.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Nu n‑ñini, te n‑ka nukoo nɨn uxi uu daña, se n‑dakuaꞌa ñaꞌa‑ia xiꞌin‑ia nuu mexa xa kaxdini koio‑da.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Nɨni ka xaxdini‑da xiꞌin‑ia n‑jaꞌan‑ia nuu‑da ntdaa‑da: —Xandaa xakuiti kandeka ñaꞌa ɨɨn‑n jɨꞌɨn nuu se loko.
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Te yo ndeꞌe n‑ka kukoꞌyo ini‑da, te n‑ka kixeꞌe‑da ka xijan tnuꞌu‑da‑ia: —Maestru, ¿Kuiti mee‑da duꞌa kada ñaꞌa u?
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 N‑jaꞌan‑ia: —Se na dakee ndita xiꞌin‑r tila ɨɨn ni nuu koꞌo, se ijan kada xa tnɨɨ ñaꞌa juxtixia.
23 Jesus respondeu:
24 Yaꞌa mee‑r, Ia kuu ñayiu, ná yodotnuni tnuꞌu Ianyuux, te ndaꞌu yaꞌa se kada xa tnɨɨ ñaꞌa juxtixia. Vaꞌa ka nuu n‑xiꞌí niꞌno‑s xiti dɨꞌɨ‑s n‑kuu —kuu‑ia.
24 Pois o
25 Ijan dada xiaꞌan Judas, se n‑kida xa n‑ka tnɨɨ juxtixia Jesús: —Maestru, ¿kuiti mee‑da duꞌa kada ñaꞌa u? Te xiaꞌan‑ia nuu‑s: —Joon.
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Nɨni ka xaxdini daña, se dakuaꞌa ñaꞌa‑ia xiꞌin‑ia, n‑tnɨɨ‑ia tila te n‑xijan taꞌu‑ia nuu Ianyuux. Ijan dada n‑taꞌu‑ia tila jan, te n‑jaꞌan‑ia nuu‑da ntdaa‑da: —Tnɨɨ koio tila‑ia te kaxi koio. Tila yaꞌa kuu ñɨɨ‑r.
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Ijan dada n‑tnɨɨ‑ia taxa ñuꞌu vinu uva te n‑jaꞌan‑ia xa n‑kutaꞌu‑ia nuu Ianyuux te n‑taxi‑ia xa koꞌo koio‑da ntdaa‑da te n‑jaꞌan‑ia: —Koꞌo koio ntdaa‑n.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Xaꞌa kuu nɨñɨ‑r katuu xaxeꞌe xa kada Ianyuux tratu xee xiꞌin kueꞌe ñayiu taxkanu ini‑ia xa n‑ka kida‑i kuechi‑i.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Xandaa xakuiti ma koꞌo ka‑r ndudi uva nde na xee kɨu kixeꞌe Taa‑ro Ianyuux xa taxnuni‑ia.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Nu n‑yaꞌa xa n‑ka xita‑da xiꞌin‑ia ɨɨn salmo, juaꞌan koio‑da xiꞌin‑ia Yuku Tnu Olivo.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Ijan n‑jaꞌan‑ia nuu‑da ntdaa‑da: —Kujanuu koio‑n xaxeꞌe xa ndeka tnaꞌa‑ro te dandoo ñaꞌa koio‑n xakuaa vitna. Duꞌa yaꞌa xa na jɨn tnaꞌa tnuꞌu Ianyuux yodotnuni. Duꞌa yodotnuni:
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Na nandoto‑r te kiꞌna ka‑r ku nuꞌu Galilea —kuu‑ia.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Xiaꞌan Spedru nuu‑ia: —Juini ntdaa‑s, na kujanuu xaxeꞌe xa ndeka tnaꞌa‑ro xiꞌin‑s te dandoo ñaꞌa‑s, ko daña nuncas ma kujanuu‑da xaxeꞌe xa ndeka tnaꞌa‑ro, ni ma dandoo ñaꞌa‑da.
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Xiaꞌan Jesús nuu‑s: —Xandaa xakuiti xa xakuaa vitna uni vuelta jaꞌan‑n xa ña xini ñaꞌa‑n, ijan dada kana ɨɨn liꞌi.
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Xiaꞌan Spedru nuu‑ia: —Juini na kaꞌni ñaꞌa‑s xaxeꞌe xa ndeka tnaꞌa‑ro, nuncas ma jaꞌan‑da xa ña xini ñaꞌa‑da —kuu‑s, xiaꞌan‑s. Dani ka xiaꞌan‑da ntdaa‑da.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Ijan dada ndeka ñaꞌa Jesús juaꞌan nuu nani Getsemaní. Ijan n‑jaꞌan‑ia nuu dava‑da: —Nkoo koio yaꞌa nɨni na jɨꞌɨn‑r do ijan xa nkajan taꞌu‑r nuu Ianyuux.
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Ijan dada ndeka‑ia Spedru, Sua, Jacobo juaꞌan. Daꞌya yɨɨ Zebedeo kuu Sua xiꞌin Jacobo jan. Nu n‑xee‑ia ijan, yo vichi n‑kukoꞌyo ini‑ia.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Te n‑jaꞌan‑ia nuu‑s: —Yo ndeꞌe kukoꞌyo ini‑r. Kuu anu‑r xa kuú‑r. Ndoo koio yaꞌa te kundeꞌa vaꞌa‑n nax na yaꞌa, te dani ruꞌu kundeꞌa vaꞌa‑r nax na yaꞌa tuku.
38 e disse a eles:
39 Ijan dada juaꞌan ka‑ia itaꞌu te n‑xe juiin xiti‑ia te n‑xijan taꞌu‑ia nuu Ianyuux. N‑jaꞌan‑ia: —Taa‑ro Ianyuux, nux vatuka xa dakaku ñaꞌa‑n nuu xa uꞌu yaꞌa, dakaku ñaꞌa‑n, ko maxku kada‑n xa juini mee‑da. Kada‑n xa juini mee‑n.
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Ijan dada n‑naxee‑ia nde nuu xtuu ndruni se ndeka tnaꞌa xiꞌin‑ia juaꞌan. N‑xini‑ia xa ka kidi‑s, te xiaꞌan‑ia nuu Spedru: —¿Ni ɨɨn nunuu ña n‑kuu xa kundeꞌa vaꞌa‑n nax yaꞌa u? —kuu‑ia.
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Ijan dada xiaꞌan‑ia nuu ndruni‑s: —Chinuu koio naxa yaꞌa te kajan taꞌu koio nuu Ianyuux xa maxku dajaꞌan ñaꞌa Kuiꞌna xa kada koio‑n kuechi. Io anu‑n xa ma kada koio‑n kuechi, ko xaxeꞌe xa ñayiu ñuñayiu ka kuu‑n ma kundedi ini‑n, te kada naꞌi‑n kuechi —kuu‑ia, xiaꞌan‑ia.
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Vuelta kuu uu juaꞌan‑ia te duꞌa n‑xijan taꞌu‑ia nuu Ianyuux: —Taa‑ro Ianyuux, nux ma kuu xa dakaku ñaꞌa‑n nuu xa uꞌu yaꞌa, na yaꞌa na juini mee‑n.
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Nu n‑naxee ntuku Jesús nuu xtuu ndruni se ndeka‑ia juaꞌan, te n‑xini‑ia xa ka kidi ntuku‑s chi yo vichi n‑ka kuu nuu‑s xa kidi.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Ɨnka ntuku vuelta n‑dandoo‑ia‑s te juaꞌan‑ia xa kajan taꞌu‑ia nuu Ianyuux vuelta kuu uni. Nani n‑xijan taꞌu‑ia xa kuu uu, dani n‑xijan taꞌu‑ia xa kuu uni.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ijan dada n‑naxee‑ia nuu n‑ka ndoo ndruni‑s te xiaꞌan‑ia nuu‑s: —¿Ka kidi ntuku‑n a? ¿Ka ndetatu naꞌi‑n a? Xa n‑xee hora kada se kada xa tnɨɨ ñaꞌa se unu loko ruꞌu, Ia kuu ñayiu.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Ndokoo koio. Na nuꞌu‑ro chi vaxi‑s —kuu‑ia, n‑jaꞌan‑ia.
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Nɨni jaꞌan‑ia xijan, n‑xee Judas, se n‑xo kandeka tnaꞌa xiꞌin‑da ntdaa‑da. Kueꞌe se ndeka‑s n‑xee ijan. Xneꞌe se ijan espada‑s xiꞌin karruti‑s n‑ka xee. Dutu ka taxnuni xiꞌin sexaꞌnu ka taxnuni nuu ñayiu Israel n‑ka tundaꞌa ñaꞌa.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Xá daa n‑jaꞌan Judas janda kada‑s xa kutnuni ini se xnetnaꞌa xiꞌin‑s n‑xee ijan jundu kuu Jesús. Duꞌa n‑jaꞌan‑s nuu se ijan: —Se na teyuꞌu‑da, se ijan tnɨɨ koio‑n.
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 N‑xe tuꞌa‑s Jesús, te xiaꞌan‑s nuu‑ia: —Vaꞌa nga taꞌu kuu‑n, Maestru. Te n‑teyuꞌu‑s‑ia.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Xiaꞌan Jesús nuu‑s: —Kada xa vax ki kada‑n. Ijan dada n‑ka xetuꞌa se ijan Jesús te n‑ka tnɨɨ‑s‑ia.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 N‑tava ɨɨn se ndeka tnaꞌa xiꞌin‑da espada‑s, te n‑xaꞌnde‑s doꞌo se xinokuechi nuu dutu taxnuni ka.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Xiaꞌan Jesús nuu se duꞌa n‑kida: —Dandee naꞌi espada‑n chi ñayiu ka xaꞌni ñayiu espada dɨuni espada kuú koio‑i.
52 Aí Jesus disse:
53 ¿Xani ini‑n xa ma kuu kajan taꞌu‑r nuu Ianyuux xa chindee ñaꞌa‑ia u? Nux na juñaꞌa‑r nuu Ianyuux xa tundaꞌa‑ia ángel, ia xinokuechi nuu‑Ia, nunuvii ni tundaꞌa‑ia viꞌi ka uni diko uxi uu mil‑ia,
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 ko nux daa na kada‑r ma jɨn tnaꞌa na yodotnuni tnuꞌu‑ia —kuu‑ia.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Ijan dada n‑jaꞌan‑ia nuu se n‑ka xee ijan: —¿Nakuenda xneꞌe‑n espada‑n xiꞌin karruti‑n n‑ka kixee xa tnɨɨ ñaꞌa koio‑n kuenda kɨu ñaduꞌu kuu‑r? Ndɨkɨu ndɨñuu n‑xo dakuaꞌa‑r ñayiu xiti veñuꞌu Jerusalén. N‑xo xo nukoo‑r ijan te ñayo‑n n‑ka tnɨɨ ñaꞌa,
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 ko ntdaa xaꞌa io xa yaꞌa xa jɨn tnaꞌa ntdaa xa n‑chidotnuni se n‑ka jaꞌan tnuꞌu Ianyuux nuu ñayiu —kuu‑ia, xiaꞌan‑ia. Hora ijan, ntdantuꞌu‑da n‑ka dandoo Jesús, te n‑ka xino‑da.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 N‑ka tnɨɨ‑s Jesús, te xndeka ñaꞌa‑s juaꞌan veꞌe Caifás, dutu taxnuni ka, nuu xyuku se ka tuꞌa vaꞌa ley n‑chidotnuni Moisés xiꞌin sexaꞌnu ka taxnuni nuu ñayiu Israel.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Xika xika ni ndijun Spedru‑ia juaꞌan. N‑xee‑s nukeꞌe dutu jan, te n‑nukoo‑s nuu xtuu ñayiu ka xinokuechi nuu dutu jan dava nukeꞌe jan xa kundeꞌa‑s ntdaa xa yaꞌa Jesús.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 N‑ka nduku ini dutu ka taxnuni xiꞌin juxtixia Israel na tnuꞌu jaꞌan koio‑s xa tekuechi neñuu‑s‑ia te kaꞌni‑s‑ia.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Juini kueꞌe ñayiu n‑ka tekuechi neñuu Jesús, ko ñatu n‑kundee tnuꞌu‑i. Ijan dada n‑ka xetuꞌa ka uu‑s.
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 Ka xiaꞌan‑s: —Duꞌa jaꞌan se yaꞌa: “Vatuka kanu‑r veñuꞌu Ianyuux Jerusalén te vatuka nadaxino‑r nuu uni kɨu” —kuu‑s, ka xiaꞌan‑s.
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 N‑ndojuiin dutu taxnuni ka te n‑xijan tnuꞌu‑s‑ia: —¿Ña tuu nax jaꞌan‑n a? ¿Nax kida‑n xikonuu‑n xa duꞌa ka tekuechi ñaꞌa se yaꞌa?
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Ni ɨɨn tnuꞌu ñatu n‑jaꞌan‑ia. Te xiaꞌan ntuku‑s nuu‑ia: —Xaxeꞌe xa n‑tetutniu ñaꞌa Ianyuux ndixa, taꞌu tniu‑r nuu‑n xa jaꞌan ndaa‑n nuu mee‑n kuu Cristu, Daꞌya Yɨɨ Ianyuux a ñaꞌa.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Te xiaꞌan Jesús nuu‑s: —Joon, te na jaꞌan‑r xa xee kɨu jini ñaꞌa koio‑n mee‑r, Ia kuu ñayiu, diñi kuaꞌa Ia taxnuni. Kunukoo‑r ijan xa taxnuni‑r nuu ñayiu, te ndixi‑r nuu viko.
64 Jesus respondeu:
65 N‑ndata dutu taxnuni ka jan dijun‑s xaxeꞌe tnuꞌu n‑jaꞌan Jesús. Xiaꞌan‑s: —Jan kuiꞌa‑s Ianyuux. Ña ndoñuꞌu ka‑ro testiu chi n‑ka teku‑ro xa n‑jan kuiꞌa‑s Ianyuux.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 ¿A nax ka kachi‑n? —kuu dutu jan, xiaꞌan‑s nuu se xyuku ijan. Te ka xiaꞌan se ijan nuu‑s: —Io kuechi‑s. Na kuú‑s.
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Ijan te n‑ka tudɨɨ‑s nuu‑ia te n‑ka janñaꞌa‑s. Dava‑s n‑ka katuu nuu‑ia.
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 Ka xiaꞌan‑s: —Ndoꞌo xa kuu‑n Cristu, jinitnuni jundu n‑janñaꞌa.
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Nɨni nukoo Spedru nukeꞌe jan, n‑xetuꞌa ñaꞌa ɨɨn soltera xino kuechi nuu dutu jan. N‑jaꞌan‑i: —Dani ndixi n‑xo kunduu‑n xiꞌin Jesús, te Galilea.
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Xiaꞌan Spedru nuu‑i xa ñaꞌa, te n‑ka teku ntdaa ñayiu xyuku ijan. Xiaꞌan ntuku‑s: —Ña kutnuni. Ñatu xini‑r‑sɨ.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Ijan dada juaꞌan‑s yeꞌe ndɨu‑ro nukeꞌe jan, te n‑xini ñaꞌa ɨnka soltera. N‑jaꞌan‑i nuu ñayiu xnii ijan: —Te yaꞌa kuu té n‑xo kunduu xiꞌin Jesús, té Nazaret.
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Vuelta yaꞌa n‑chinaa Spedru te xiaꞌan‑s: —Ña xini tnaꞌa‑r xiꞌin‑s.
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Nanaꞌa ni n‑kuu, te n‑ka xetuꞌa ñaꞌa ñayiu xnii ijan. Ka xiaꞌan‑i: —Xandaa xakuiti ndeka tnaꞌa‑n xiꞌin‑s chi ná jaꞌan‑n jaꞌan‑s de —ka kuu‑i, ka xiaꞌan‑i.
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Te n‑nukuita ntuku‑s chinaa‑s te xiaꞌan‑s xa na yaꞌa‑s ɨɨn xa uꞌu nux vete‑s. —Ña xini‑da‑s —kuu‑s, n‑xiaꞌan‑s. Hora ijan ni n‑kana ɨɨn liꞌi,
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 te n‑najaꞌan Spedru tnuꞌu n‑jaꞌan Jesús nuu‑s: “Kiꞌna ka jaꞌan‑n uni vuelta xa ña xini ñaꞌa‑n, ijan dada kana liꞌi.” N‑kee dɨɨn‑s te vichi n‑tnau ini‑s te ndeꞌe n‑ndaꞌi‑s.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.