Mateus 26
Kombio Wampukuamp Bible Portions (XBI-W) vs VC
1 Jisas nak sank kilelel niatel, kil nakimp nti omoule ka sopilel na,
1 — ausente —
2 “Ka awun wie sitel, ko an yupul miepm Pasowael. Awun kilelel, nti ko nkiemp apm Es Aiyipmel Omoule Eikusuknel, nako mper apm la onto antuol omoule kuoretel. Nti kako ntemp apm yer lonkuntonkel nako yer apm ko wuntuimp”.
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Awun kilelel nti omoule amamp antuol prisel, nti kilpe antemp nti omoule sepmel Israelel nkamkam nkis lekekn. Et nti ka ar yetne omoule suknel antuolel, nio ankilel ka Kaiapas.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Nti ka nkis akei wankel nak sank, awup aiyapel apulp nti na nkiemp Jisas nkuwepm, na yer kil wuntuel.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Aser nti nak na, “An korokn yupul yer yemp yapelel sop awun Pasowael. An kona yupul ntokilelel, nti omoule ntitmuaken eikusukn ko ser nako nopol sukukuapelimp”.
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Jisas ka ar yemp Betani ar yetne Saimonel, kil ka omoule kumpueik wule ninkirmp apul kilel.
6 — ausente —
7 Muakenel nkamp yuko wuntoknel ka mpep yepmel sepmel arel, kil apul mila yetne kilpe ka Jisas nkis al miepmel. Kil la nimpirp mpep yepmel amu kil amamp.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Nti omoule ka sop Jisasel aser muaken apul sopilpe, aser nti ka yapmonemp yakopel apulpil. Nti nakimp nti ankil na, “Kil pupuorp mpep yepm sepmel.
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 An upuikn na yekei nkiemp wuntokn suknel, kona niatel an na yok nti omoule eretakoel”.
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Aser Jisas karep ntinkirai ampulp sank antuol, aser kil nankimp nti na, “Yipm korokn yok muaken kilpelel wankepm. Kil ka apulp apm yapmonemp akosepm.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Nti omoule eretakoel kako yentemp yipm yer aninkaninkel. Aser apm kakorokn.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Muaken kilpe ka nimpirp mpep yepmel o apm amampel apulp na kil ntimpramp apm wule, kileyar ko nti yuntup apmel.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Apm nakimp yipm etetelel, kuatiar nti kona la wampwamp sukurel wat sank nekyoworp sank sepmel yupulp apmel, nti kako nek yupulp niokn kilpe ka muaken kilelel apulel. Nio ankilel kakorokn mproel”.
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Awun kilelel Judas Iskariot, kil ka omoule lekekn antuol nti 12-pla omoule ka sop Jisasel, kil la aser nti omoule amamp antuol nti prisel.
14 — ausente —
15 Kil aiyimp nti nak na, “Kona apm yok yipm Jisas la onto aiyipmelel, yipm kako yok apm sinsi mi?” Aser nti ok kil wuntokn suknel, muati ka 30.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Kakilpe Judas awup aiyapel na yok Jisas la onto antuolel.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Awun niorknel Pasowael, nti omoule ka sop Jisasel nti aiyimp Jisas nakimpil na, “Ka awun an ko ntimpramp yupulp Pasowa. Yikn upuikn apulp an na ntimpramp miepm irpm yupulp yikn'a yelel yer ku?”
17 — ausente —
18 Jisas nakimp nti na, “Yipm no Jerusalem ser omouleel. Nikimpil sopeiye na, Omoule ka yuwap an sank sepmelel nak na, Awun muati nti na yer apmel ka kitnanimp. Apm nampueip nti omoule ka sop apmel, antarko na war yetne aiyiknel yel miepm Pasowael”.
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Nti omoule ka sopilel apul sop ka Jisas nakimp ntiel, nti ampul miepm Pasowael.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Aser wunoump kilelel, Jisas antemp nti 12-pla omoule ka sopilel warel, ntiwarko nkis aimp miepm.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Nti al miepmel, kil napmok, “Apm nakimp yipm etet, emel aiyipmel kileko mper apm la onto antuol omoule kuoretel”.
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Nti omoule ka sopilel, nti eipm sank keielel, yapmonemp antuol ka wankepm yatip. Nti lekekn lekekn amiyimpil na, “Sepmel, kile ka yikn nakimp apm, arokn?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Kil naimpil nakimp nti na, “Omoule kilpelel kana mper apm la onto antuol omoule kuoretel, ka emel aiyipmel ka kipe antemp apm nkamp miepm ar yuko lekeknel.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Wankepm kako ninkemp apm sop sank ka sil wupm Wulapm Weinkel, ka nak na Es Aiyipmel Omoule Eikusuknel kako yuwur. Aser omoule kile ko mper apm Es Aiyipmel la onto antuol omoule kuoretel, kil ko ninkemp wankepm suknel. Kona mantiek ankilel korokn ra kilel kako akosepm”.
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Kil nak ntokilelel aser Judas, kil ka omoule na mper kil la onto antuol omoule kuoretel, kil nakimp Jisas na, “Sepmel, ka yikn nakimp apm epe, arokn?” Jisas naimpil nakimpil na, “Ka pisop karep yikn nakel epe”.
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Nti nkis al miepm, Jisas nkamp luwu ninker, nak naremp Wulapm Weink, waker pitekn pitekn amuk nti omoule ka sopilel. Kil napmok na, “Yipm nkiemp yel. Keiye ka wule apmelel”.
26 — ausente —
27 Kil nkamp wain yukoel, nak naremp Wulapm Weink, amuk nti nak na, “Yipm eikusukn yekeimp mpep wain keielel,
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 ka yarkup apmelel. Yarkup keielel kako nukul yopmoiel, ko nkualip yapmonemp kuoretel mitinkelel ka nti ementitmuaken apulel. Yarkup apmelel ka wuniapm ka Wulapm Weink yukur tnei nimuonel, ka muati apulp yapmonemp kuoretel antuol, kil kana wonempsukurel.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Yipm eipm. Apm kakorokn nimpil yel mpep wain ar keielel. Aser kuatiar nkienel, kona waiek apmelel nkis yapel semp yemp omoule amampel, antarko ko yentempil nkisel, et anink kilelel ko apm nimpil yel mpep wain otniompoiel yentemp yipm”.
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Nti akei wampen niatel, nti awemp yemp suknel apmoi, nti no malenk Olivel.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Jisas nak na, “Pitepitekn wunoump keielel, yipm omoule ka sop apmel ko ser wankepm na ninkemp apmel, et yipm kakorokn yetn mintenkitneip apm. Yipm kileko nkimepm niampepm. Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel nak na, Omoule ka wakerp wus sipsipel, kona Wulapm Weink yer kilel, nti wus sipsip ankilel kileko serk nkrinkarelimp”. (Sekaraia 13:7)
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Aser Jisas nak na, “Nti ko yer apm wuntuel, aser apm ko nimpil serp yer yemp ka nti antup muan oel, epe apm kileko la Galili miniorkn nkisemp yipm”.
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Pita naimpil nakimpil na, “Apm karokn. Kona nti mpurel ser wankepm mimi kona ninkemp yiknel, nako nti serk nkrinkarelel, apm kakorokn yewemp yikn”.
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Aser Jisas nakimpil na, “Apm nakimp yikn etet, wunoump keielel ankil aipmunu kakorokn tneiel aser, yikn ko nikimp nti anink wielekekn na yikn ka akei wieel apm”.
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Pita naimpil nakimpil na, “Karep apm nankimp yikn. Kona wankepm mimi na ninkemp yiknel, apm kako wuntu nompueip yikn. Apm kakorokn sirep nio aiyiknel nek na apm ka akei wieel yikn. Karokn!” Aser nti omoule ka sop Jisasel, nti eikusukn ka nak soplekekn.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Jisas nampueip nti la yemp Getsemani. Kil nakimp nti omoule niemp ka sopilel nak na, “Yipm kipiseiye. Apm'a la kuor nek sank yentemp Waiek Ekeipmel”.
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Kil nkamp Pita nampueip ninkilapm wie nkan Sepetiel, ntiwarko antempil mila. Aser yapmonemp antempel niumpuaipm ankilel ka wankinkepm, numpul apulp.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Kil nakimp nti na, “Yapmonemp apmelel keiye ka sukukurelimp apulp wankepm suknel kileko niminkemp apm. Mintenk apmelel kana miniat. Et yipmarko ko mintenkitneip apm”.
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Kil la pitekn aikel nkis, mper mponiampepm ankilel o kitapm, kil nak na, “Auwe apmelel, apm ka nkarkemp wankepm na ninkemp apmel. Apm aiyimp yikn nako yikn nker wankepm kilelel, ko yikn yok apm aiyapel yatel! Aser yikn korokn nekerpm upuikn apmelel. Karokn. Akosepm kona yikn yupul sop upuikn aiyiknel sitel”.
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Kil nak niatel, kil la ser nti omoule niemp ankilel wielekekn, kil aser nti ka apmoi niumpu. Kil kisir Pita nakimpil na, “Apulntoku? Yipmarko kakorokn nkis yentemp apm yer awun muati pitekn, mi?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Et yipm ko nkis niampepm ntanku nek sank yentemp Waiek yupulp yipm ko yetn mintenk, yapmonemp kuoretel kakorokn ukuap yipmel. Kona oroknel, wankepm kana nininkel ko ninkai yipm nako yipm yupul kuoret. Yapmonemp aiyipmel ka upuikn apulp niokn apmelel yipm na yupulel, aser wule aiyipmel karokn mintenk”.
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Aser kil ka naimpil la nak sank sopeiye, “Waiek apmelel, et wankepm yakop ntinkiliemp keielel kakorokn nisep apm, tikikn. Akosepm. Et yikn ko nekerpm upuikn aiyiknel ankil”.
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Sank kil nak niatel, kil naimpil la, aser nti kilpe ka ar niumpuel. Niampepm antuol ka wankepmel.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Kil aser ntokilelel, kil awemp nti apmoi, kil naimpil la antemp Waiek Ekeipmel naimpil napmok sank soplekekn karep kil nakel.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Niatel kil naimpil la ser nti omoule niemp ankilel, nakimp nti na, “Yipm kipe ar niumpu ar keiye mi? Yipm eipm. Wankepm karep nampir. Omoule ka aimop apm yapmonemp wieel, nako yok apm Es Aiyipmel la onto antuol omoule kuoretel, kil kilipm.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Et yipmarko nkierp, an la ninkempil.
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Jisas ka nak sank keielel, aser Judas la niminink. Kumpueikel, Judas ka lekekn antuol nti 12-pla ka sop Jisasel, aser keielel kil aimop yapmonemp wieel. Nti omoule mitinkel ka apul sakal mpu etn nampueip Judas la. Ka nti omoule amamp antuol prisel nampueip nti omoule sepmel Israelel, ntiwarko ka niuwuwul Judas antemp nti ntitmuaken la.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Judas karep nakimp nti omoule ka antempil lael, nakimp nti na, “Apm kileko la niorkn neremp omoule lekekn. Yipm ko ser apm ko yupul ntokilelel, yipm ko nimpiriepm yupulp omoule kile ka Jisas nako yipm ontonkiempil”.
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Nti nininkel, kil pelkel mila ontonamiremp Jisas nak na, “Waiek niupukn, wunoump sepm”.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Jisas nakimpil na, “Waiek niupukn. Niokn yikn na yupulel, ko yikn yupul pelkel”. Epe nti la etn nantip Jisas, ontonkampil mintenk apul apmon.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Omoule niemp Jisasel arko sakal ankilel yawol antun ntanku omouleel, ntanku wanki ankilel kurkuan amu kitapm. Omouleel keielel, ntanku ankilel karep kil antunel, kil kilpe ka omoule nioknel Kaiapasel, ka omoule suknel antuol prisel.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Aser Jisas nakimp omoule niemp ankilel nak na, “Nimpil won sakal aiyiknel yo ntampink. Yikn kona yekei sakal ko nopolel, et sakal ko nimpil yekei lap yikn. Et yikn ko wuntu.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Et yikn karokn ntinkirai tikikn? Kona apm aiyimp Waiek apmelel, kil kuor yok apm nti ensel mitimitinkel yatip. Nti ka ntimpowakirpm apmelel, nako kil mper nti yer onto apmelel.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Aser kona apm yupul ntokilelel, kako yumuntun sank ka sil wupm suknel nkan Wulapm Weinkel korokn nininkel, ka nak na wankepm keielel ko ninkemp apm sopilpe.
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Anink keielel Jisas nakimp nti omoule ka ontoukua kilel, nakimp nti na, “Yipm apul sakal mpu na la nkiemp apm nuarep yipm'a nkiemp omoule wornketeel. Aninkanink apm ka nkis yetne suknel Wulapm Weinkel, apm yuwap nti ntitmuaken, aser yipm karokn na semp apm.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Aser wankepm kipe ka ninkemp apmel ka sop sank kumpueik nti omoule ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel nakel, ka kipe napir. Kil nak ntokilelel niatel, nti omoule niemp ankilel, nti eikusukn awempil, nti naimpil nkarpmok.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Nti omoule karep ontoukua Jisasel, nti nkampil apul kil mila yetne Kaiapasel, kil ka omoule suknel antuol prisel, ka kil nunkurk yirpmel. Nti omoule wupm araiel nampueip nti omoule sepmel, nti la aimuaker war nkupmus yetne Kaiapasel eikipmin.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Pita arp nkuanke sop Jisas mila. Kil war loump yetneel, nkis peik ar tukuakn ankilel. Kil nkis antemp nti omoule ka wakerp yempel, kil na ser nti kana yupul Jisas ntontoku.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Nti pris antempel nti omoule sepmel Judael (nti ka yimp nti eikusukn ka kaunsol), nti aiyimp nti omoule mpurel na la nek sank ninkaielel apulp minamp kuoretel ka Jisas apulel, apulp nti na yer kil wuntuel yepel.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Nti mitinkel ka la wankirp sank mila kil. Aser nti karokn nakaworp minamp lekekn kuoretel ka kil apulel, nako nti yer kil wuntuel yepel. Ar pitekn, nti omoule wie la
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 napmok na, “Omoule kilelel ka nak na kil na nu yetne Wulapm Weinkel na nimpil yikitnei awun wielekeknel”.
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Aser omoule suknel epe nkarp nakimp Jisas na, “Apulntoku, yikn'orokn na nimpil nikimp nti sank ka nti wankirp la yiknel, mi?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Aser Jisas karokn sank aiyep nti. Omoule suknel nankimpil na, “Apm aiyimp yikn ar nio Wulapm Weink Ekeipmel ko yikn nek etet. Yikn korokn nkuwepm sank. Yikn ka Krais, omoule ka Wulapm Weink aki yikn etnel arokn? Yikn ka Ninkilapm Wulapm Weinkel, mi arokn?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Jisas naimpil nakimpil na, “Karep yikn napmok. Aser apm'a nimpil nikimp yipmarko, kileyarel yipm kileko ser apm, Es Aiyipmel Omoule Eikusuknel, kako nio nkiempel. Apm ko yer onto yapel salpikninel Wulapm Weinkel nako apm yentempil yupul niokn. Apm ko sil mpuor ekeipmel nako yumu kitapm”.
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Omoule suknel kilpe eipm sank Jisas nakel, yapmonemp ankilel ka eik sukukurel. Ka kil amuor wapm ankilel nak na, “Kil nak sank kuoretel nkamp niakep wat mila Wulapm Weink! Et an korokn yimp nti omoule yatel na la nekyoworp wankepm nkan omoule keielel. Yipm ka yapmonemp lekekn, arokn? Karep yipm oupmueipm, ka kil nak sank kuoretel apul nio Wulapm Weinkel amu kitapm.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Et yipm wonempwaiyimp, an na yupul kil ntoku?” Nti nak na, “Kil ka apul kuoret. Korokn yewempil yer. Ko nti yer kil wuntuimp!”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Epe nti warkupakei kil, akei onto muatipmel onto mpuntierel ar kil,
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 nak kil nak na, “Apulntoku na yikn nak na yikn ka Krais, omoule ka Wulapm Weink aki nio aiyiknel no ekeipmel! Kona yikn ntinkirai apulp yapmonemp irpm ka ar nkuwepmel, et yikn nikimp an sank nkuwepmel. Omoule mini karep ar yiknel, nio ankilel mini?”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Pita etn ar anuyapel, aser muakenel ka apulp omoule amamp niokn kuserelel, kil la kitnan nantip nankimp Pita na, “Ka yikn epe, ka etn antemp Jisas Galiliel”.
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Aser Pita sirep sank nakimp nti eikusukn nana, “Arokn! Apm keiye karokn ntinkirai apulp sank kile yikn nakel”.
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Sank kile ka kil nak niatel, kil la naikul etn namintip loump tukuakn, aser muaken nioknel yatel anser kil. Muaken kilelel la nankimp nti omoule ntitmuaken ka nkis kitnanel nak na, “Omoule kurpelel ka etn nampueip Jisas Nasaretel”.
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Aser Pita naimpil sirep nio Jisasel nak na, “Ka apm nak etet, apm keiye sisip omoule kilpelel”.
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Ar pitepitekn aser, nti omoule ka etn nantipilel, nti nak na, “Ka etetelel, yikn ka ninkilapmel antuol. Sank ourenk aiyiknel ka an eipm ankuorp ka sop antuol Galiliel”.
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Aser Pita akei amampel nak na, “Apm nak etet kuntopenk, apm ka akei wieel kil. Kona apm karokn nak etetelel, Wulapm Weink kileko yok apm wankepm yupulp”. Kil nak ntokilpelel aser, karokn walil aipmunu ipminei.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Epe Pita naimpil wonempwamiyimp sank ka Jisas nakimpilel, ka kil nak na, “Aipmunu kakorokn tnei, aser yikn ko nek anink wielekekn na yikn ka sisip apm”. Pita wonempwaiyimp aser kuoret, epe kil eik loump yetneel naikul eikriekn. Kil la pitekn so wuntu lekeknel.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.