Mateus 26

Kombio Wampukuamp Bible Portions (XBI-W) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Jisas nak sank kilelel niatel, kil nakimp nti omoule ka sopilel na,
1 Jesu bi’obaibiyih ufunamaim, ana bai’ufununayah isah eo,
2 “Ka awun wie sitel, ko an yupul miepm Pasowael. Awun kilelel, nti ko nkiemp apm Es Aiyipmel Omoule Eikusuknel, nako mper apm la onto antuol omoule kuoretel. Nti kako ntemp apm yer lonkuntonkel nako yer apm ko wuntuimp”.
2 “Kwanaso’ob veya rou’ab ufunamaim Tar Nowaten ana hiyuw enan. Nati ana veya’amaim Orot Natun boro hinab rakit sabuw umahimaim hinayai hina’onaf.”
3 Awun kilelel nti omoule amamp antuol prisel, nti kilpe antemp nti omoule sepmel Israelel nkamkam nkis lekekn. Et nti ka ar yetne omoule suknel antuolel, nio ankilel ka Kaiapas.
3 Imaibo Firis ukwarih naatu regaregah ai’in etei firis gagamin Kaiafas ana baremaim hiru’ay.
4 Nti ka nkis akei wankel nak sank, awup aiyapel apulp nti na nkiemp Jisas nkuwepm, na yer kil wuntuel.
4 Naatu Jesu wa’iwa’iramaim fatumin bain asabunin isan hiyakitifuw.
5 Aser nti nak na, “An korokn yupul yer yemp yapelel sop awun Pasowael. An kona yupul ntokilelel, nti omoule ntitmuaken eikusukn ko ser nako nopol sukukuapelimp”.
5 Baise hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawananamaim, anayabin rakit boro tanaku’ub was hinagiy.”
6 Jisas ka ar yemp Betani ar yetne Saimonel, kil ka omoule kumpueik wule ninkirmp apul kilel.
6 Jesu na Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana baremaim tit,
7 Muakenel nkamp yuko wuntoknel ka mpep yepmel sepmel arel, kil apul mila yetne kilpe ka Jisas nkis al miepmel. Kil la nimpirp mpep yepmel amu kil amamp.
7 mare ma bay eaa auman babin ta kibub kikimin kabay wabin alabaster imaim hikwak raiy ana baiyan gagamin hisuwai batabat bai na run Jesu aribun yan isuwai re.
8 Nti omoule ka sop Jisasel aser muaken apul sopilpe, aser nti ka yapmonemp yakopel apulpil. Nti nakimp nti ankil na, “Kil pupuorp mpep yepm sepmel.
8 Ana bai’ufununayah hi’itin yah so’ar hio, “Iti sawar i yabin en asir esisinaf.
9 An upuikn na yekei nkiemp wuntokn suknel, kona niatel an na yok nti omoule eretakoel”.
9 Igewasin iti raiy ana baiyan tatayara’ah hitatubun kabay tatab, sabuw yababan wairafih tatitih.”
10 Aser Jisas karep ntinkirai ampulp sank antuol, aser kil nankimp nti na, “Yipm korokn yok muaken kilpelel wankepm. Kil ka apulp apm yapmonemp akosepm.
10 Baise Jesu so’ob abisa hio, imih iuwih eo, “Babin men yumatanamaim kwana’umih. Anayabin sawar gewasin maiyow ayu isau esisinaf.
11 Nti omoule eretakoel kako yentemp yipm yer aninkaninkel. Aser apm kakorokn.
11 Sabuw yababan wairafih boro mar etei bairi kwanama kwanibaisih, baise ayu i boro men mar etei bairi tanama’amih.
12 Muaken kilpe ka nimpirp mpep yepmel o apm amampel apulp na kil ntimpramp apm wule, kileyar ko nti yuntup apmel.
12 Iti babin ayu biyau raiy erabirab i ayu au morob isan eyayabuna.
13 Apm nakimp yipm etetelel, kuatiar nti kona la wampwamp sukurel wat sank nekyoworp sank sepmel yupulp apmel, nti kako nek yupulp niokn kilpe ka muaken kilelel apulel. Nio ankilel kakorokn mproel”.
13 Anababatun a tur ao’owen, tafaram wanawananamaim iti Tur Gewasin hinabibinan ana maramaim abisa gewasin iti babin sisinaf boro kik owe’owen na’atube auman hinabinan.”
14 Awun kilelel Judas Iskariot, kil ka omoule lekekn antuol nti 12-pla omoule ka sop Jisasel, kil la aser nti omoule amamp antuol nti prisel.
14 Imaibo bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim orot wabin Judas Iscariot tit in firis ukwarih biyah tit,
15 Kil aiyimp nti nak na, “Kona apm yok yipm Jisas la onto aiyipmelel, yipm kako yok apm sinsi mi?” Aser nti ok kil wuntokn suknel, muati ka 30.
15 naatu ibatiyih, “Ayu Jesu anab kwa anabit boro abisa ayu kwanitu?” Naatu matanamaim kabay hibotait hiyab in 30 na’atube hiya’asair.
16 Kakilpe Judas awup aiyapel na yok Jisas la onto antuolel.
16 Nati ana veya’amaim Judas ef ana gewasin nuwet Jesu batih isan.
17 Awun niorknel Pasowael, nti omoule ka sop Jisasel nti aiyimp Jisas nakimpil na, “Ka awun an ko ntimpramp yupulp Pasowa. Yikn upuikn apulp an na ntimpramp miepm irpm yupulp yikn'a yelel yer ku?”
17 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw veya wantoro’ot bubusuruf, Jesu ana bai’ufununayah hina hio, “Menamaim kukokok Tar Nowaten ana bay anabogaigiwas?”
18 Jisas nakimp nti na, “Yipm no Jerusalem ser omouleel. Nikimpil sopeiye na, Omoule ka yuwap an sank sepmelel nak na, Awun muati nti na yer apmel ka kitnanimp. Apm nampueip nti omoule ka sop apmel, antarko na war yetne aiyiknel yel miepm Pasowael”.
18 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem bar merar kwanatit orot iti ana tur kwana’owen kwanao, ‘Bai’obaiyenayan eo, ayu au veya i natit, akokok au bai’ufununayah bairi boro o abaremaim Tar nowaten ana hiyuw anaa aniyasisir.’”
19 Nti omoule ka sopilel apul sop ka Jisas nakimp ntiel, nti ampul miepm Pasowael.
19 Bai’ufununayah Jesu eobaimanih na’atube hisinaf, Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
20 Aser wunoump kilelel, Jisas antemp nti 12-pla omoule ka sopilel warel, ntiwarko nkis aimp miepm.
20 Naatu nati rabirab bai’ufununayah etei 12 Jesu bairi himare hibusuruf bay hiaa.
21 Nti al miepmel, kil napmok, “Apm nakimp yipm etet, emel aiyipmel kileko mper apm la onto antuol omoule kuoretel”.
21 Bay hiaa wanawananamaim Jesu eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa wanawanamaim orot ta boro babau inao anamorob.”
22 Nti omoule ka sopilel, nti eipm sank keielel, yapmonemp antuol ka wankepm yatip. Nti lekekn lekekn amiyimpil na, “Sepmel, kile ka yikn nakimp apm, arokn?”
22 Ana bai’ufununayah hai yababan ra’at, naatu ta’ita’imon hibusuruf Jesu hibabatiy hio, “Regah, nati i men ayu’umih?”
23 Kil naimpil nakimp nti na, “Omoule kilpelel kana mper apm la onto antuol omoule kuoretel, ka emel aiyipmel ka kipe antemp apm nkamp miepm ar yuko lekeknel.
23 Jesu iyafutih eo, “Orot menatan ayu airi tew wanawanan ai rafiy anabubutu’ub, nati orot i boro ayu babau nao.
24 Wankepm kako ninkemp apm sop sank ka sil wupm Wulapm Weinkel, ka nak na Es Aiyipmel Omoule Eikusuknel kako yuwur. Aser omoule kile ko mper apm Es Aiyipmel la onto antuol omoule kuoretel, kil ko ninkemp wankepm suknel. Kona mantiek ankilel korokn ra kilel kako akosepm”.
24 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikirum hio na’atube. Baise orot yait ayu babau nao, nati orot i boro yababan gagamin na’in nab. Gewasin nati orot tafaramamaim men tatufuwamih!”
25 Kil nak ntokilelel aser Judas, kil ka omoule na mper kil la onto antuol omoule kuoretel, kil nakimp Jisas na, “Sepmel, ka yikn nakimp apm epe, arokn?” Jisas naimpil nakimpil na, “Ka pisop karep yikn nakel epe”.
25 Judas yanuwayan Jesu ibatiy eo, “Regah, o kunotanot i men ayu’umih?” Jesu iya’afut eo, “O wai.”
26 Nti nkis al miepm, Jisas nkamp luwu ninker, nak naremp Wulapm Weink, waker pitekn pitekn amuk nti omoule ka sopilel. Kil napmok na, “Yipm nkiemp yel. Keiye ka wule apmelel”.
26 Bay hia wanawanan Jesu rafiy bai, i gegewasin sawar, imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyau kwabai naatu kwa’aan.”
27 Kil nkamp wain yukoel, nak naremp Wulapm Weink, amuk nti nak na, “Yipm eikusukn yekeimp mpep wain keielel,
27 Imaibo wine kerowasamaim hisuwai batabat bai God ana merar yi sawar, itih eo, “Kwa etei’imak iti kwanatom.
28 ka yarkup apmelel. Yarkup keielel kako nukul yopmoiel, ko nkualip yapmonemp kuoretel mitinkelel ka nti ementitmuaken apulel. Yarkup apmelel ka wuniapm ka Wulapm Weink yukur tnei nimuonel, ka muati apulp yapmonemp kuoretel antuol, kil kana wonempsukurel.
28 Iti i ayu au rara, au Obaibasit Boubun abisuwai sabuw moumurih hai bowabow kakafih notawiyen isan.
29 Yipm eipm. Apm kakorokn nimpil yel mpep wain ar keielel. Aser kuatiar nkienel, kona waiek apmelel nkis yapel semp yemp omoule amampel, antarko ko yentempil nkisel, et anink kilelel ko apm nimpil yel mpep wain otniompoiel yentemp yipm”.
29 A tur ao’owen, ayu iti wine boro men anatom, anama’am nati ana veya’amaim wine boubun kwa bairit Tamai ana aiwobomaim tanatom.”
30 Nti akei wampen niatel, nti awemp yemp suknel apmoi, nti no malenk Olivel.
30 Naatu himisir ew ta hitabor hitit hin Olive Oyawamaim hitit.
31 Jisas nak na, “Pitepitekn wunoump keielel, yipm omoule ka sop apmel ko ser wankepm na ninkemp apmel, et yipm kakorokn yetn mintenkitneip apm. Yipm kileko nkimepm niampepm. Sank ka sil wupm Wulapm Weinkel nak na, Omoule ka wakerp wus sipsipel, kona Wulapm Weink yer kilel, nti wus sipsip ankilel kileko serk nkrinkarelimp”. (Sekaraia 13:7)
31 Imaibo Jesu hai tur eowen eo, “Iti boun gugumin kwa etei boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, Buk Atamaninamaim eo na’atube,
32 Aser Jisas nak na, “Nti ko yer apm wuntuel, aser apm ko nimpil serp yer yemp ka nti antup muan oel, epe apm kileko la Galili miniorkn nkisemp yipm”.
32 Baise ayu morobone anamimisir ufunamaim boro au na ani’iyon wan anan Galilee anatit.”
33 Pita naimpil nakimpil na, “Apm karokn. Kona nti mpurel ser wankepm mimi kona ninkemp yiknel, nako nti serk nkrinkarelel, apm kakorokn yewemp yikn”.
33 Peter iya’afut eo, “Turau’unah boro hinabihir, baise ayu boro men anabihir o anihamiyimih.”
34 Aser Jisas nakimpil na, “Apm nakimp yikn etet, wunoump keielel ankil aipmunu kakorokn tneiel aser, yikn ko nikimp nti anink wielekekn na yikn ka akei wieel apm”.
34 Jesu Peter iu, “Anababatun a tur ao’owen, boun gugumin o boro ayu inayaubu mar tounu, naatu i ufunamaim kokorere boro nao’o inanowar.”
35 Pita naimpil nakimpil na, “Karep apm nankimp yikn. Kona wankepm mimi na ninkemp yiknel, apm kako wuntu nompueip yikn. Apm kakorokn sirep nio aiyiknel nek na apm ka akei wieel yikn. Karokn!” Aser nti omoule ka sop Jisasel, nti eikusukn ka nak soplekekn.
35 Peter raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo tur nati ana’omih, morobomih na’at airit tanamorob.” Naatu bai’ufununayah etei tur ta’imon hio.
36 Jisas nampueip nti la yemp Getsemani. Kil nakimp nti omoule niemp ka sopilel nak na, “Yipm kipiseiye. Apm'a la kuor nek sank yentemp Waiek Ekeipmel”.
36 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah bairi hitit hin Gethsemane hitit naatu iuwih eo, “Iti imaim kwamare kwama, ayu anan auweyane anayoyoban.”
37 Kil nkamp Pita nampueip ninkilapm wie nkan Sepetiel, ntiwarko antempil mila. Aser yapmonemp antempel niumpuaipm ankilel ka wankinkepm, numpul apulp.
37 Peter naatu Zebedee natunatun rou’ab buwih bairi hin, ana not kwaris naatu dogoron wanawanan ana yababan ra’at
38 Kil nakimp nti na, “Yapmonemp apmelel keiye ka sukukurelimp apulp wankepm suknel kileko niminkemp apm. Mintenk apmelel kana miniat. Et yipmarko ko mintenkitneip apm”.
38 iuwih eo, “Dogorou wanawanan au yababan i ra’at kwanekwan dogorou emama’afut. Imih iti’imaim kwamare mata nanuw bairit tanama.”
39 Kil la pitekn aikel nkis, mper mponiampepm ankilel o kitapm, kil nak na, “Auwe apmelel, apm ka nkarkemp wankepm na ninkemp apmel. Apm aiyimp yikn nako yikn nker wankepm kilelel, ko yikn yok apm aiyapel yatel! Aser yikn korokn nekerpm upuikn apmelel. Karokn. Akosepm kona yikn yupul sop upuikn aiyiknel sitel”.
39 Jesu akisinamo nabinamaim in yumatan au babe ra’iy yoyoban eo, “Tamai, karam iti biyababan ana kerowas ayu biyau’umaim itabosair, baise men ayu au kok, o a kok.” Bai’ufununayah bay hibow tefafaram|alt="Jesus praying in garden" src="cn01810B.tif" size="col" loc="Mat 26.39" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.39"
40 Kil nak niatel, kil la ser nti omoule niemp ankilel wielekekn, kil aser nti ka apmoi niumpu. Kil kisir Pita nakimpil na, “Apulntoku? Yipmarko kakorokn nkis yentemp apm yer awun muati pitekn, mi?
40 Naatu matabir maiye na ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih, Peter isan eo, “Anayabin aisim nataunu’uka mata hifot kwa’inu’in, karam one hour na’atube mata tanuw bairit tatama?
41 Et yipm ko nkis niampepm ntanku nek sank yentemp Waiek yupulp yipm ko yetn mintenk, yapmonemp kuoretel kakorokn ukuap yipmel. Kona oroknel, wankepm kana nininkel ko ninkai yipm nako yipm yupul kuoret. Yapmonemp aiyipmel ka upuikn apulp niokn apmelel yipm na yupulel, aser wule aiyipmel karokn mintenk”.
41 Mata to iwa’an kwayoyoban, saise men routobon kwanabaimih. Anun i ekokok yoyoban, baise biya i himorob.”
42 Aser kil ka naimpil la nak sank sopeiye, “Waiek apmelel, et wankepm yakop ntinkiliemp keielel kakorokn nisep apm, tikikn. Akosepm. Et yikn ko nekerpm upuikn aiyiknel ankil”.
42 Mar bairou’abin Jesu in maiye yoyoban eo, “Tamai, iti biyababan ana kerowas bosairin isan ana ef men nama’am na’at, basit anatom, saise a kokok anasinaf namatar.”
43 Sank kil nak niatel, kil naimpil la, aser nti kilpe ka ar niumpuel. Niampepm antuol ka wankepmel.
43 Matabir maiye nan matah kou bit hi’in yugaranih inan itih.
44 Kil aser ntokilelel, kil awemp nti apmoi, kil naimpil la antemp Waiek Ekeipmel naimpil napmok sank soplekekn karep kil nakel.
44 Naatu ihamiyih hi’in i mar baitonin matabir in tur ta’imon eo yoyoban maiye.
45 Niatel kil naimpil la ser nti omoule niemp ankilel, nakimp nti na, “Yipm kipe ar niumpu ar keiye mi? Yipm eipm. Wankepm karep nampir. Omoule ka aimop apm yapmonemp wieel, nako yok apm Es Aiyipmel la onto antuol omoule kuoretel, kil kilipm.
45 Imaibo matabir na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa boro’ika kwa’in kwabiyarir? Mata tinuw, kwamisir, Orot Natun ana veya i natit, sabuw kakafih umahimaim eyey.
46 Et yipmarko nkierp, an la ninkempil.
46 Kwamisir tan! Orot yanuwayanaban iti enan kwa’i’itin.”
47 Jisas ka nak sank keielel, aser Judas la niminink. Kumpueikel, Judas ka lekekn antuol nti 12-pla ka sop Jisasel, aser keielel kil aimop yapmonemp wieel. Nti omoule mitinkel ka apul sakal mpu etn nampueip Judas la. Ka nti omoule amamp antuol prisel nampueip nti omoule sepmel Israelel, ntiwarko ka niuwuwul Judas antemp nti ntitmuaken la.
47 Jesu eo ana tur sawara’e, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta, wabin Judas, sabuw kou’ay gagamin na’in, firis ukwarih naatu regaregah ai’in hibiyafarih nawiyih kaiy, kefat, mis hiteten auman bairi hina hitit.
48 Judas karep nakimp nti omoule ka antempil lael, nakimp nti na, “Apm kileko la niorkn neremp omoule lekekn. Yipm ko ser apm ko yupul ntokilelel, yipm ko nimpiriepm yupulp omoule kile ka Jisas nako yipm ontonkiempil”.
48 Orot yanuwayan sabuw eobaimanih eo, “Orot menatan anamamamay orotoban nati kwanab kwanafatum.”
49 Nti nininkel, kil pelkel mila ontonamiremp Jisas nak na, “Waiek niupukn, wunoump sepm”.
49 Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Tufuw isa nama Bai’obaiyenayan!” naatu mamay.
50 Jisas nakimpil na, “Waiek niupukn. Niokn yikn na yupulel, ko yikn yupul pelkel”. Epe nti la etn nantip Jisas, ontonkampil mintenk apul apmon.
50 Jesu iya’afut eo, “Au begon, abisa isan inot inan saife kusinaf.” Imaibo sabuw hibatabat hitit Jesu uman hibai hibukikin.
51 Omoule niemp Jisasel arko sakal ankilel yawol antun ntanku omouleel, ntanku wanki ankilel kurkuan amu kitapm. Omouleel keielel, ntanku ankilel karep kil antunel, kil kilpe ka omoule nioknel Kaiapasel, ka omoule suknel antuol prisel.
51 Bai’ufununayan orot ta ana kaiy bora’ah, firis gagamin ana akir wairafin tainin roun eafuw.
52 Aser Jisas nakimp omoule niemp ankilel nak na, “Nimpil won sakal aiyiknel yo ntampink. Yikn kona yekei sakal ko nopolel, et sakal ko nimpil yekei lap yikn. Et yikn ko wuntu.
52 Naatu Jesu iu, “A kaiy ana efanamaim kwiwan maiye, anayabin sabuw iyab umahimaim kaiy tema’am boro kaiyomaim hinamorob.
53 Et yikn karokn ntinkirai tikikn? Kona apm aiyimp Waiek apmelel, kil kuor yok apm nti ensel mitimitinkel yatip. Nti ka ntimpowakirpm apmelel, nako kil mper nti yer onto apmelel.
53 O men iso’obamih, ayu Tamai isan atabifefeyan boro mar ta’imon tounamatar sibisib na’atube tiyafarih ayu hitawasfafaru.
54 Aser kona apm yupul ntokilelel, kako yumuntun sank ka sil wupm suknel nkan Wulapm Weinkel korokn nininkel, ka nak na wankepm keielel ko ninkemp apm sopilpe.
54 Baise nati na’atube anasinaf, Buk Atamaninamaim mataramih hi’o hikikirum boro men niturobe’emih.”
55 Anink keielel Jisas nakimp nti omoule ka ontoukua kilel, nakimp nti na, “Yipm apul sakal mpu na la nkiemp apm nuarep yipm'a nkiemp omoule wornketeel. Aninkanink apm ka nkis yetne suknel Wulapm Weinkel, apm yuwap nti ntitmuaken, aser yipm karokn na semp apm.
55 Naatu tatabir sabuw isah eo, “Ana itinin ayu bainowan mowan na’atube, imih kaiy kefat kwaiteten ayu yuwu rabu’umih kwanan. Mar etei Tafaror Bar wanawananamaim ama sabuw abi’obaiyih aisim men imaim kwatafatumu?
56 Aser wankepm kipe ka ninkemp apmel ka sop sank kumpueik nti omoule ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel nakel, ka kipe napir. Kil nak ntokilelel niatel, nti omoule niemp ankilel, nti eikusukn awempil, nti naimpil nkarpmok.
56 Baise abisa God ana dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hio hikikirum emamatar saife nan niturobe.” Nati’imaim ana bai’ufununayah etei hihamiy hibihir.
57 Nti omoule karep ontoukua Jisasel, nti nkampil apul kil mila yetne Kaiapasel, kil ka omoule suknel antuol prisel, ka kil nunkurk yirpmel. Nti omoule wupm araiel nampueip nti omoule sepmel, nti la aimuaker war nkupmus yetne Kaiapasel eikipmin.
57 Sabuw Jesu hibai hifatum hibai hin firis gagamin wabin Kaiafas ana baremaim hitit, nati’imaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in hiru’ay hima’am.
58 Pita arp nkuanke sop Jisas mila. Kil war loump yetneel, nkis peik ar tukuakn ankilel. Kil nkis antemp nti omoule ka wakerp yempel, kil na ser nti kana yupul Jisas ntontoku.
58 Baise Peter yokaika Jesu i’ufunun bairi hina, firis gagamin ana bar sebosebomaim hitit naatu run ma’utenayan oro’orot bairi himare abisa tamamatar ta’itin isan.
59 Nti pris antempel nti omoule sepmel Judael (nti ka yimp nti eikusukn ka kaunsol), nti aiyimp nti omoule mpurel na la nek sank ninkaielel apulp minamp kuoretel ka Jisas apulel, apulp nti na yer kil wuntuel yepel.
59 Firis gagamin naatu kaniser ana kau’ay etei hiru’ay nuhinot tur hitabow hitit hitifufuwen Jesu tamorob isan.
60 Nti mitinkel ka la wankirp sank mila kil. Aser nti karokn nakaworp minamp lekekn kuoretel ka kil apulel, nako nti yer kil wuntuel yepel. Ar pitekn, nti omoule wie la
60 Baise nuhinot tur hinunuwet men ta hibai. Sabuw moumurih maiyow hitit Jesu morobomih hibifufuwen hai tur naniyan en.
61 napmok na, “Omoule kilelel ka nak na kil na nu yetne Wulapm Weinkel na nimpil yikitnei awun wielekeknel”.
61 hiorereb hio “Iti orot eo, ‘Ayu i karam God ana Tafaror bar anagurus nare, naatu veya tounu wanawanan boro anawowab efanin namatar.’”
62 Aser omoule suknel epe nkarp nakimp Jisas na, “Apulntoku, yikn'orokn na nimpil nikimp nti sank ka nti wankirp la yiknel, mi?”
62 Imaibo Firis gagamin misir Jesu isan eo, “O boro men tur ta inao? Orot hairi o a tur isan hio’orereb inonowar boro tur ta inao ai en?”
63 Aser Jisas karokn sank aiyep nti. Omoule suknel nankimpil na, “Apm aiyimp yikn ar nio Wulapm Weink Ekeipmel ko yikn nek etet. Yikn korokn nkuwepm sank. Yikn ka Krais, omoule ka Wulapm Weink aki yikn etnel arokn? Yikn ka Ninkilapm Wulapm Weinkel, mi arokn?”
63 Baise Jesu awanamaim men tur ta titamih.
64 Jisas naimpil nakimpil na, “Karep yikn napmok. Aser apm'a nimpil nikimp yipmarko, kileyarel yipm kileko ser apm, Es Aiyipmel Omoule Eikusuknel, kako nio nkiempel. Apm ko yer onto yapel salpikninel Wulapm Weinkel nako apm yentempil yupul niokn. Apm ko sil mpuor ekeipmel nako yumu kitapm”.
64 Jesu iya’afut eo, “Tur i nati kuo, baise kwa etei a tur ao’owen. Mar boro nanan orot Natun boro God uman ana asukwafune nabat mar ana rofom wanawanan nanan kwana’itin.”
65 Omoule suknel kilpe eipm sank Jisas nakel, yapmonemp ankilel ka eik sukukurel. Ka kil amuor wapm ankilel nak na, “Kil nak sank kuoretel nkamp niakep wat mila Wulapm Weink! Et an korokn yimp nti omoule yatel na la nekyoworp wankepm nkan omoule keielel. Yipm ka yapmonemp lekekn, arokn? Karep yipm oupmueipm, ka kil nak sank kuoretel apul nio Wulapm Weinkel amu kitapm.
65 Firis gagamin iti tur nonowar ana veya ana faifuw bai sib eo, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib! Aisim boro tanama sif rubonayah afa’abo tananuwet? Kwa taiyuw bai’ib tur eo kwanowar,
66 Et yipm wonempwaiyimp, an na yupul kil ntoku?” Nti nak na, “Kil ka apul kuoret. Korokn yewempil yer. Ko nti yer kil wuntuimp!”
66 kwa a not i mi’itube?” Etei hiya’afut hio, “I bowabow kakafin sinaf imih namorob!”
67 Epe nti warkupakei kil, akei onto muatipmel onto mpuntierel ar kil,
67 Imaibo yumatan hikwaitututur, hiborabirab naatu sabuw afa hiboborabirab,
68 nak kil nak na, “Apulntoku na yikn nak na yikn ka Krais, omoule ka Wulapm Weink aki nio aiyiknel no ekeipmel! Kona yikn ntinkirai apulp yapmonemp irpm ka ar nkuwepmel, et yikn nikimp an sank nkuwepmel. Omoule mini karep ar yiknel, nio ankilel mini?”
68 hio, “Keriso, o God ana dinab orot na’at kuo anowar! Yait o rab?”
69 Pita etn ar anuyapel, aser muakenel ka apulp omoule amamp niokn kuserelel, kil la kitnan nantip nankimp Pita na, “Ka yikn epe, ka etn antemp Jisas Galiliel”.
69 Peter ufun bar ana seboseb wanawanan mare ma’am, Firis Gagamin ana bowayan babitai tit iu, “O auman i Galilee orot Jesu ana of ta.”
70 Aser Pita sirep sank nakimp nti eikusukn nana, “Arokn! Apm keiye karokn ntinkirai apulp sank kile yikn nakel”.
70 Baise Peter sabuw etei nahimaim yaub eo, “Ayu o a tur kuo yabin men aso’ob.”
71 Sank kile ka kil nak niatel, kil la naikul etn namintip loump tukuakn, aser muaken nioknel yatel anser kil. Muaken kilelel la nankimp nti omoule ntitmuaken ka nkis kitnanel nak na, “Omoule kurpelel ka etn nampueip Jisas Nasaretel”.
71 Naatu misir tit in bar ana etawan awanamaim tit, nati’imaim bowayan babitai ta itin naatu oro’orot nati’imaim hibatabat hai tur eowen eo, “Iti orot i Jesu Nazareth mowan ana of ta.”
72 Aser Pita naimpil sirep nio Jisasel nak na, “Ka apm nak etet, apm keiye sisip omoule kilpelel”.
72 Peter iban maiye yaub naatu ifaro eo, “Ayu nati orot men aso’ob.”
73 Ar pitepitekn aser, nti omoule ka etn nantipilel, nti nak na, “Ka etetelel, yikn ka ninkilapmel antuol. Sank ourenk aiyiknel ka an eipm ankuorp ka sop antuol Galiliel”.
73 Hima kafa’imo orot afa nati’imaim hibatabat hina Peter biyan hitit hio, “O i anababatun ni’i orot ana of ta, anayabin a tur kuo ana nowarin naatu a sawar io’osen ana itinin i ta’imon.”
74 Aser Pita akei amampel nak na, “Apm nak etet kuntopenk, apm ka akei wieel kil. Kona apm karokn nak etetelel, Wulapm Weink kileko yok apm wankepm yupulp”. Kil nak ntokilpelel aser, karokn walil aipmunu ipminei.
74 Imaibo Peter ifaro eo, “Ana bifufuwen na’at God ana orarafen anab, tur anababatun a tur ao’owen, ayu iti orot men aso’ob.” Mar ta’imon kokorere eo.
75 Epe Pita naimpil wonempwamiyimp sank ka Jisas nakimpilel, ka kil nak na, “Aipmunu kakorokn tnei, aser yikn ko nek anink wielekekn na yikn ka sisip apm”. Pita wonempwaiyimp aser kuoret, epe kil eik loump yetneel naikul eikriekn. Kil la pitekn so wuntu lekeknel.
75 Basit Peter nuhin taseb Jesu eo not, “O boro mar tounu ayu inayaubu, imaibo kokorere boro nao.” Naatu Peter tit in ufun rerey igagagamat.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.