Mateus 21
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NAA
1 Yesu ana tomuliya buye Yelusalema againe hinauna tu Bedefegi oya Olive againe hiyemu. Mededei hiyemu tu ana tomuliya adiꞋiselu gigahedi be wai hinanagona.
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 Gigahedi gigayo, “Omi wai wananagona yuwa melala againe wanaluku, ada doniki wanatudi ai againe hiluhifodi-ma wanamaduꞋitadi. Au wanayaudi be Iya agaikuya wanaꞋaliyedi.
2 dizendo-lhes:
3 Ada kaꞋi tamo hakwadi ginagahe vaita gavadi wanagani, au wanagahedi wanagayo, Yama Kauveya nuwanuwana meꞋama. Ada au ginahawahegedi be wanaꞋaliyedi.”
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Hidede amine hihuluva be gavaimi tuwai-moꞋena Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina gigaheye-vagahina, medema ginalakayemu velemoꞋena. Gigayo,
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 MiSaiyoni unagahedi unagayo,
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Tu tomuliya adiꞋiselu hina ada Yesu givehimeyedi amine hidewa.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Doniki wanatudi hiꞋaliyedi, adi aikeva kwaudiya hiyavelina be Yesu giyage.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Kadu yoꞋo lakahi-moꞋedi hiꞋela, tufoidi adi aikeva edeya hiyaveyavelina kadu tufoidi ai laganina hikuyana be edeya hiyaveyavelina.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Ada yoꞋo tufoidi wai hinagona tufoidi wai himulina, ada Yesu buye hinauna tu hikovakova higayo,
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Hinauna tu hidedemi hikovakova, ada Yesu Yelusalema againe giluku-yo melala kalivai-dina moyaꞋaidi hiyoꞋoyoꞋo hilahalahaga higayo, “Bana hima hakwaꞋadi?”
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Badi yoꞋo Yesu hibwaꞋulina-ma higayo, “Bana hidevama Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina ana egana Yesu, kwanaNasaledi Galili ana fafaliya gitauya.”
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Tu Yesu manuwa-tafalolo lakahina ana edaꞋawaneya giluku be badi mene manuwa-tafalolo againe hilukimokimone-ma giwavidi, mani tulina tulina ana tosenisi yadi tolama givetalaꞋafufuna kadu kaliva bunebune abaveyao faꞋina hikimonevedamanedi-ma yadi abavetoga gituwabwatavilana.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Gigahedi gigayo, “Yaubada bonana etoꞋetoladina gigahe gigayo,
13 E disse-lhes:
14 Bana manuwa-tafalolo againe gimiyami tu tomatakoyo kadu tovefela Bana againe hiꞋela be gisiveyawadi.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Atu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu Mosese yana vehimeya ana tovehawala abaveyaulowoga Yesu gifaisewadi-ma hiꞋita-yo hinuwakoyo. Kadu weꞋoweꞋo hiꞋitadi, manuwa-tafalolo ana edaꞋawaneya hiluku hikovakova higayo, “Hosana, Devida bwanenena kanadavadavana.” Ada hinogali-yo meda hinuwakoyo.
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Yesu hitoliyena higayo, “WeꞋoweꞋo yadi gahe unogalina o kaꞋi keke?” Yesu gigayo, “E, Iya ganogalina tu Yaubada yana gahe saꞋeyana maꞋi wahawahawana o kaꞋi keke? Gigayo,
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Au Yesu ginuyabuyabudi be gina Yelusalema gihegena tu melala ana egana Bedani againe gina ginauda.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Bogi gida tu mala gilauna Yesu giꞋenohobu Yelusalema againe ginauna tu mafu gilauna.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ai ana egana fiki edeya giꞋita-yo gina guwana gilele tu lukuminaga gidauda. Au ai againe gigahe gigayo, “Aimo tova mulina kadu keke unayoyo, keke-moꞋa.” AuheꞋama ai gimaduꞋawaꞋulona.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Ana tomuliya hiꞋita-yo hiyaulowoga higayo, “GavaiyaꞋamine fiki gimaduꞋawaꞋuloni?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yesu gigayo, “Gagahe velemoꞋena kaꞋi wanavetumaganeku be keke aseꞋasemi ginaꞋamalakibo, au fiki againe gafaisewana-ma amine aimo kadu omi amifaiweya wanafaisewana. Kadu keke mededemagaga. Au hida oya againe amifaiweya wanagahe wanagayo, Una lehageya utowa, ada au ginana ginatowa.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 KaꞋi yami wavetumagana Yaubada againe wanaveꞋoꞋola, au gavaimi waveꞋoꞋola medema wananuhagana.” Hidedemi Yesu gigahedi.
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Tu Yesu manuwa-tafalolo lakahina againe giyewana giluku givehavehawala tu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu miYuda yadi kaliva lakahidiyao Bana againe hiꞋela hitoliluvaluva higayo, “O ugahema, haꞋagaine ya abavehimeya uvaini-yo mena gaitoma tulina tulina ufifaisewadi? HakwaꞋadi mena abavehimeya givele?”
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Yesu gigayo, “Kadu yaku toliluvaluva saꞋeyana omi agaimiya ganasena. KaꞋi bonaku wanafatana amine o Iya kadu yaku abavehimeya inubana faꞋina ganavenuwaꞋatami.
24 Jesus respondeu:
25 Yoni Tobafitaiso yana faisewa ma hakwadi abavehimeya Yoni givele-yo kaliva gikivebafitaisoyedi? KaꞋi yana abavehimeya Yaubada againe giveꞋinuba o kaꞋi kaliva agaidiya?”
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Tu kaꞋi kanagahe vaita kaliva agaidiya gidaveꞋinuba, au yoꞋo kamatausedi higa vaita gavaimi hinakivekoyoda, faꞋina moyaꞋaidi hinuwanuwa vaita Yoni Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina.”
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Hidedemi tonagona hinuwanuwa faꞋina Yesu yana toliluvaluva hidemi hifatana higayo, “KaꞋiwa. Ime keke adahalamaneni.” Bana gigayo, “Omi keke wadagaheku faꞋina, meda anafaiweya Iya keke ganavenuwaꞋatami hadeꞋagaine yaku abavehimeya giveꞋinuba-yo hida gaitoma gafifaisewadi.
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 Ganagahe tu wanavanenega. Kaliva saꞋeyana gimiyami natuneyao kaliva luhei. Gina tomoꞋainagona gigahena gigayo, Natuku, adamoya unana yaku faha againe unafaisewa.
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Bana gidibutoyoga be gimiyami tu muliya nuwana giꞋavilana be gina gifaisewa.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 Au kaliva gina kwamaneya meda anafaiweya gigahena vaita ginana faheya. Bana gigayo, Yamumuna, ganana. Tu keke gidana.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Hadema kaliva tamana yana nuwanuwa giꞋitaveꞋavini?” Badi higayo, “Bana gimidigahena-ma.”
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 WaꞋita, Yoni Tobafitaiso omi agaimiya gilakayemu be eda yegayegana ginavehawalemi, tu yana laumamala keke wadavetumaganeni. Atu badi koyodiyao higa takesi ana toyaudi kadu vevine yamayamadadadiyao hivetumaganena. Badi hivetumaganena be omi waꞋitadi, tu au aiꞋadi keke-moꞋa wadanuwavilani-yo wadavetumaganeni.” Hidedemi Yesu kaliva lakahidiyao gigahedi.
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 Kadu Yesu gigayo, “Gahetalahobuhobu kadu saꞋeyana wananogalina. Kaliva lakahina ai guwana ana egana kelefi yana babi againe gifahana. Faha giꞋalana, kahu giyalana be aimo guwana ana abavagafuwafuwa faꞋina, kadu kweda tunugina faha ana itaveꞋavina faꞋina giyogona. Kelefi ana faha gikidewedewena gihavaina, kaliva tufoidi faha ana toꞋitaveꞋavina gisedi tu yana melala gihegena gina mali fafaliya ginunudadana.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Himiyami tu kelefi ana aikolu ana tova giyemu againe, tonifaha ana agetoga faha ana toꞋitaveꞋavina agaidiya giꞋiveninisedi be ana guwa hinavaina.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Badi toꞋitaveꞋavina agetoga hikiveꞋavidi, saꞋeyana himunukoyokoyona, saꞋeyana hiluveꞋalikana kadu saꞋeyana hitutuveꞋalikana.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Au kadu agetoga velugadiyao tufona moyaꞋaidi giꞋiveninisedi tu toꞋitaveꞋavina meda anafaiweya hikivekoyodi.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Muliya-moꞋane natuna badi agaidiya giꞋiveninisena. Gigahe gigayo, Natuku be hinaveꞋamohimohinena.
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 Tu toꞋitaveꞋavina tonifaha natuna hiꞋita-yo taudiyao hiveꞋagahegahe higayo, Hida hima bana ana hilafa. WaꞋela be kanaluveꞋalikana ada yana babi kanavaina.
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Au hikiveꞋavina ala kwaune hituwaꞋatugena be hiluveꞋalikana.
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Wananuwanuwa. Tonifaha ginayewaꞋela ana toveya, badi toꞋitaveꞋavina gavaimi ginahuluvidi?”
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Hidedemi Yesu gitoliluvaluva tu badi kaliva lakahidiyao hifatana higayo, “Makewa wadema kaliva koyo-moꞋedi ginamunukoyokoyodi tu hinaꞋalika. Ada toꞋitaveꞋavina velugadiyao ginavegidedi be yana faha hinaꞋitaveꞋavina, ada tova tova guwana ginaboyalina amine ana guwa hinavelevelena.”
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Yesu gigahedi gigayo, “Gahe saꞋeyana Veyao Tuwaina ana buki againe maꞋi wahawahawana o kaꞋi keke? Gigayo,
42 Então Jesus perguntou:
43 Hidedemi Yesu Yaubada yana gahe Natuna ana kilowa faꞋina giyakahina tu yana gahe giluyabuna gigayo, “Gagahemi Yaubada omi miYuda ginahawatami be yana faha ginalemami. Au yoꞋo tulidi ginavegidedi be Yaubada yana faha hinaꞋitaveꞋavina, higa badi guwadi yamumuna yadi dewa againe hinaseyemaunena-ma kalivai-dina. [
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Gava kaliva mena ogolai-nadi againe ginabeꞋu, medema luluna ginaꞋadobona, atu gava kaliva ogola ginaꞋalatagona, medema luluna ginaꞋamuhumuhuna.] ” Hidedemi Yesu gigahe.
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Tu badi abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu Falisi Yesu yana gahetalahobuhobu hinogalina againe, badi faꞋidiya gilulukahihi ma hiꞋayaunena.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Au eda hilelena be higa hinakiveꞋavina, tu moyaꞋaidi hinuwanuwa vaita Yesu Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina faꞋina yoꞋo himatausedi, au higa-wayoga keke adifaiweya.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.