Marcos 4

YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 KaduꞋe tova saꞋeyana Yesu givebutu Galili ana tobu ana taliyeya givehawala. Kaliva moyaꞋaidi hiyoꞋoyoꞋo ada himidififina faꞋina, tobuya waka againe giyage tu yoꞋo avaleya himidimidi.
1 Jesus começou a ensinar outra vez à beira-mar. E uma numerosa multidão se reuniu em volta dele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 Ada nuwanuwa tulina tulina gahetalahobuhobu amine givehawaledi, ada yana vehawala againe gigahedi gigayo,
2 Assim, ensinava-lhes muitas coisas por parábolas e, durante o seu ensino, dizia:
3 “Wanogali. Kaliva saꞋeyana witi nafona yana faheya ginauwena be ginaꞋiyauyaulena.
3 — Escutem! Eis que o semeador saiu a semear.
4 Witi nafona giꞋiꞋiyauyaulena tu tufona edeya gibeꞋu au manuga hiꞋela be hiꞋana.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Tufona babi dabodabona againe gibeꞋu. Medede againe babi yamumuna keke lakahina gidadauda. Ada babi yamumuna keke vewabana faꞋina, witi nafona gimadukabu.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Ada kauwana gilaka againe witi tubuvaguna gikabuna be gibou, walamina keke gidavegilili velemoꞋena faꞋina.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Kadu tufona aboda againe gibeꞋu ada au yogo gifaiwala be witi gilufaveꞋalikana, keke tamo guwana.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Kadu tufona babi yamumuna againe gibeꞋu be gitabo yamumuna. Gitabotabo tu giboyalina ada witi guwana tufona teti (30) amine, tufona sikisiti (60) amine kadu tufona hanaledi (100) amine.” Yesu hidedemi gigahetalahobuhobu.
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto; a semente brotou, cresceu e produziu a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Kadu gigayo, “Omi kaliva watagami, au bonaku wadavenogalena.”
9 E Jesus acrescentou:
10 Ada muliya yoꞋo a hina tu Yesu anakaibe gimiyami tu yana yoꞋo tuwelo kadu tomuliya velugadiyao tufoidi Bana buye himiyami-ma yana gahetalahobuhobu faꞋina hitoliluveluvena.
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze começaram a lhe fazer perguntas a respeito das parábolas.
11 Gigahedi gigayo, “Yaubada yana itaveꞋavina ana nuwanuwa sevasevauyana omi agaimiya giyauna, tu badi kaliva-kawowo keke Yaubada yana yoꞋo agaidiya hidaluku-ma gahetalahobuhobu amine hinogalina.
11 Jesus disse a eles:
12 Gahetalahobuhobugaga hinoganogalina, tuwai-moꞋena Yaubada bonana etoꞋetoladina gigahe amine gigayo,
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se e sejam perdoados.
13 Tu Yesu Veyao Tuwaina ana gahe giyakahini-yo au gigahedi gigayo, “Mena gahetalahobuhobu adamoya galukahihiyena-ma ana nuwanuwa maꞋi wahalamanena o kaꞋi keke? Gavaimi be gahetalahobuhobu velugana aimo ganalukahihiyena-ma wadahalamaneni? Yami halamana givekwalu. Mena gahetalahobuhobu saꞋeyana faꞋina ganakivetuvetunumi.
13 Então Jesus lhes perguntou:
14 Guwana ana toꞋiyauyaula ma vaita Yaubada bonana kaliva aseꞋasediya gidaꞋiyauyauleni.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Kaliva tufoidi vaita witi nafona edeya gibeꞋu-ma amine. Yaubada bonana hinogalina tu Setani giꞋela be gava nuwanuwa tolaumamala kaliva aseꞋasediya gifahana-ma givaina.
15 Estes são os da beira do caminho, onde a palavra é semeada: quando a ouvem, logo Satanás vem e tira a palavra semeada neles.
16 Kadu meda anafaiweya kaliva tufoidi vaita nafona babi dabodabona againe gibeꞋu-ma amine. Yaubada bonana hinogalina be yadi wavemwamwala aseꞋasediya himadusena.
16 E estes são os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 Atu bonana keke hidanuwa-nunauyeni walamina keke aseꞋasediya gidavegilili faꞋina, tova kabisonaga hiꞋatuvefaꞋila. KaꞋi tova vitana badi agaidiya ginalakayemu o kaꞋi yadi hawahega Yaubada againe faꞋina aulolo tagiya kaliva nimadiya hinanuhagana, au hinamadunuwayewa.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 — ausente —
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 — ausente —
19 mas as preocupações deste mundo, a fascinação da riqueza e outras ambições aparecem e sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
20 Atu tufoidi vaita nafona babi yamumuna againe gibeꞋu-ma amine. Yaubada bonana hinogalina be aseꞋasediya hisena, ada au yadi dewa againe guwadi hiseseyemaunena kaꞋi 30 o 60 o 100 amine.” Hidede amine Yesu gigahe.
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Kadu Yesu gigahedi gigayo, “Keke tamo hakwadi lamufa ginakabuni-yo avaeka hinagene o kaꞋi ivi dibune ginaseni, keke-moꞋa. Au ana abasewadi againe ginasena.
21 Jesus também lhes disse:
22 Gavadi gavadi moyaꞋaina tova adamoya keke iꞋivemogatalina medema aimo tova mulina kabuꞋavane ginalakayemu, kadu gavadi gavadi sevasevauyana medema aimo moyaꞋaidi hinahalamanena.
22 Porque não há nada oculto, senão para ser manifesto; e nada escondido, senão para ser revelado.
23 Hai kaliva taga afolegina, medema bonaku udavenogalena.” Hidedemi Yesu gigahe.
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 Kadu gigayo, “Yaubada yana nuwanuwa wananogalina, wananogali-hagihagiyena. KaꞋi Yaubada bonana ana nogala againe wanadibumuhiga, halamana wanavaina kadu Yaubada yami halamana ginakivetubugina.
24 Então lhes disse:
25 FaꞋina hai kaliva Yaubada yana nuwanuwa ginogalina be giꞋitaꞋitaveꞋavina, medema againe kadu nuwanuwa moyaꞋaina ginayauna. Atu hai kaliva Yaubada yana nuwanuwa keke gidaꞋitaꞋitaveꞋavini, medema yana halamana kabiꞋona Yaubada ginavaihegena be ginamiya-kawowo.” Hidedemi Yesu gigahe.
25 Pois ao que tem, mais será dado; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Kadu gahetalahobuhobu saꞋeyana Yesu gilukahihiyena gigayo, “Kaliva Yaubada yana itaveꞋavina againe himimiyami be aseꞋasediya givehivehimeya-ma yadi miyami hidede amine. Kaliva saꞋeyana yana faha againe nafona giꞋiyauyaulena.
26 Jesus disse ainda:
27 Bogi gidada uyadayada gimimiya tu nafona gitabotabo be gilakalaka. Atu gavaiyaꞋamine yana faha gitabo ma keke gidahalamaneni.
27 Ele dorme e acorda, de noite e de dia, e a semente germina e cresce, sem que ele saiba como.
28 Au babi tauna faha gikivetabona, nagona gikabu hinafane gitabo muliya aꞋa-moꞋena gisena.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro aparece a planta, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 AꞋa-moꞋena ginaboyalina againe, ilama tubuꞋoduna againe ginayaudi faꞋina aꞋa ana yaudi ana tova a gilakayemu.” Hidedemi Yesu gigahe.
29 E, quando o fruto já está maduro, logo manda cortar com a foice, porque chegou a colheita.
30 Kadu Yesu gigayo, “Kaliva Yaubada yana itaveꞋavina againe himimiyami be aseꞋasediya givehivehimeya-ma yadi tubutubuga gavaiyaꞋamine kanalukahihiyeni? Gava gahetalahobuhobu amine kanakivetuvetunu?
30 Disse mais:
31 — ausente —
31 Ele é como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 — ausente —
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças; cria ramos tão grandes, que as aves do céu podem se aninhar à sua sombra.
33 Ada au Yesu gahetalahobuhobu moyaꞋaina hidede amine kaliva agaidiya gilumamalena. Yadi halamana gavaiyaꞋamine medemi givehawaledi.
33 E com muitas parábolas semelhantes Jesus lhes expunha a palavra, conforme podiam compreendê-la.
34 YoꞋo agaidiya gahetalahobuhobugaga amine givehawaledi, keke gidagahe-moꞋedi. Tu Tauna ana tomuliya adikaibeꞋuyanina buye himiyami ana toveya, gaitoma moyaꞋaina faꞋina gikivetuvetunudi.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Tu medema aiyetai-nadi mala gisilavina Yesu ana tomuliya gigahedi gigayo, “WaꞋela be yuwa kanadamana tobu fafaline.”
35 Naquele dia, sendo já tarde, Jesus disse aos discípulos:
36 Yesu wakeya gimiyami tu ana tomuliya yoꞋo hihegedi-yo hiyage be hiwoiyedamanena. Kadu waka velugadiyao buye hilowoga.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Hinauna tu bolimana lakahina gimadu ada lefo waka againe gibifuwafuwana be gufa gilukuluku.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava se enchendo de água.
38 Tu Yesu ma waka muline ana fila againe giꞋenonuwaulu be gidauda. Badi tomuliya hiluvaguna higayo, “Tovehawala, gavana anada? KaꞋi keke udanuwanuwa kabisona kanaꞋalika?”
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro. Os discípulos o acordaram e lhe disseram: — Mestre, o senhor não se importa que pereçamos?
39 Au gimidi bolimana gihawatana, gigayo, “Mala auwe.” Kadu lefo gigahedi gigayo, “Au giꞋatago.” Ada auheꞋama bolimana giꞋatagona ada niwalova-Ꞌutuutu gisena.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: O vento se aquietou, e tudo ficou bem calmo.
40 Ana tomuliya gigahedi gigayo, “Gavadi-yo wamatautaveꞋine. Hai yami vetumagana?”
40 Então Jesus lhes perguntou:
41 Ada au aseꞋasedi giꞋakolukoluna buye hiveꞋagahegahe higayo, “Bana hida gava kaliva? Taumadi, bolimana kadu lefo Bana bonana giꞋabina!”
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: — Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.