João 9
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs ARA
1 Tova saꞋeyana ime Yesu ana tomuliya Bana buye anunudadana tu tomatakoyo saꞋeyana aꞋitana, yana tubuga againe givematakoyo.
1 Caminhando Jesus, viu um homem cego de nascença.
2 Ada Yesu atoliluveluvena agayo, “Tovehawala, gavana faꞋina hida kaliva yana tubuga againe givematakoyo? KaꞋi bana tauna yana koyona faꞋina, o kaꞋi tamana hinana yadi koyona faꞋina givematakoyo?”
2 E os seus discípulos perguntaram: Mestre, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Bana Yesu gigayo, “Keke tauna yana koyona faꞋina, kadu keke tamana hinana yadi koyona faꞋina hida kaliva gidavematakoyo. Tu Yaubada yana faiwala bana yana yamumu againe ginaseyemaunena faꞋina givematakoyo.
3 Respondeu Jesus: Nem ele pecou, nem seus pais; mas foi para que se manifestem nele as obras de Deus.
4 Au aimo uyadayada againe gilubodada be Bana giꞋiveniniseku-ma yana faisewa kanafaisewa. Uyuyu giyemuyemu ada uyuyu againe kaliva keke anafaiweya ginafaisewa.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Iya aimo babiya gamimiyami ana toveya, Iya omi tomiyababi yami mahala, nuwami gakikivemahalina.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 — ausente —
6 Dito isso, cuspiu na terra e, tendo feito lodo com a saliva, aplicou-o aos olhos do cego,
7 — ausente —
7 dizendo-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé (que quer dizer Enviado). Ele foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Tu yana yoꞋo kadu badi boi yana vematakoyo tova moyaꞋaina hiꞋitaꞋitana, medema higahegahe higayo, “Hida kaꞋi kaliva edeya gihiyoto be mani faꞋina giveꞋoveꞋoꞋola-ma, o kaꞋi mali kaliva?”
8 Então, os vizinhos e os que dantes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: Não é este o que estava assentado pedindo esmolas?
9 Kadu tufoidi higayo, “Makewa bana hida kalivai-nadi.” Ada kadu tufoidi higayo, “Au keke banaꞋe tu ana bela tomatakoyo ana bela amine.”
9 Uns diziam: É ele. Outros: Não, mas se parece com ele. Ele mesmo, porém, dizia: Sou eu.
10 Au badi higahe-faꞋila higayo, “GavaiyaꞋamine uyamumu-yo mata giꞋitaꞋitalele?”
10 Perguntaram-lhe, pois: Como te foram abertos os olhos?
11 Bana kaliva gigayo, “Kaliva saꞋeyana, ana egana Yesu, babi gikiꞋamoꞋamona be matakuya giseni tu gigaheku gigayo, Unana Sailomu niꞋu againe mata unakolana. Ada au gana gakola-yo gayamumu, mataku givebutu giꞋitalele.”
11 Respondeu ele: O homem chamado Jesus fez lodo, untou-me os olhos e disse-me: Vai ao tanque de Siloé e lava-te. Então, fui, lavei-me e estou vendo.
12 Ada badi higayo, “Bana kalivai-nadi hami gina?”
12 Disseram-lhe, pois: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Tu tomatakoyo giyamumu-ma, Falisi agaidiya hinauwena.
13 Levaram, pois, aos fariseus o que dantes fora cego.
14 FaꞋina sabati againe veyawai ana tova tu Yesu babi gikiꞋamoꞋamona be kaliva matane giseni-yo, au gikiyauna.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Au Falisi kaliva againe kadu hitoliluvaluva higayo, “GavaiyaꞋamine uyamumu? GavaiꞋona-yo mata giꞋitaꞋitalele?”
15 Então, os fariseus, por sua vez, lhe perguntaram como chegara a ver; ao que lhes respondeu: Aplicou lodo aos meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Ada Falisi tufoidi higahegahe higayo, “Hida hima kaliva keke-moꞋa Yaubada gidaꞋiveniniseni, faꞋina sabati ana vehimeya keke gidaꞋabiꞋabini.”
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tamanhos sinais? E houve dissensão entre eles.
17 Kadu tomatakoyo againe hitoliluvaluva-havagi higayo, “O ugahe vaita hida kaliva mata gidakiyauni. Au bana faꞋine gavaimi unuwanuwa?”
17 De novo, perguntaram ao cego: Que dizes tu a respeito dele, visto que te abriu os olhos? Que é profeta, respondeu ele.
18 Tu badi miYuda hivaita kaliva matana keke velemoꞋena gidakoyo-yo gidayamumu, faꞋina kaliva tamana hinana hiyowanidi be hiꞋela.
18 Não acreditaram os judeus que ele fora cego e que agora via, enquanto não lhe chamaram os pais
19 HiꞋela-yo hitoliluveluvedi higayo, “KaꞋi bana hidevama omi natumi? Omi wagahe vaita yana tubuga againe gidavematakoyo. KaꞋi tuwaina matana keke gidaꞋitaꞋitalele tu gavadi-yo adamoya matana giꞋitalele?”
19 e os interrogaram: É este o vosso filho, de quem dizeis que nasceu cego? Como, pois, vê agora?
20 Au kaliva tamana hinana higahedi higayo, “Bana hidevama ime natuma amanadi ahalamane-moꞋena. KaduꞋe gitubuga againe makewa matana keke gidaꞋitaꞋitalele.
20 Então, os pais responderam: Sabemos que este é nosso filho e que nasceu cego;
21 Atu gavadi-yo matana adamoya giyamumu ma keke adahalamaneni, o kaꞋi hakwadi matana gikiyauna be giꞋitaꞋitalele keke adahalamaneni. Au bana tauna againe wanatoliluvaluva. Bana a givekaliva-lakata faꞋina, tauna faꞋine anafaiweya ginahawavemogatala.”
21 mas não sabemos como vê agora; ou quem lhe abriu os olhos também não sabemos. Perguntai a ele, idade tem; falará de si mesmo.
22 Kaliva tamana hinana miYuda yama tonagona higa himatausedi be hidede amine higahe. FaꞋina miYuda ahe hivehimeya, kaꞋi tamo hakwadi Yesu faꞋine ginagahe vaita Bana Yaubada yana Tovegida Keliso digo, bana kalivai-nadi ana egana hinayawelina be keke anafaiweya manuwa-abavehawala sinagogi againe ginaluku-yo ginatafalolo.
22 Isto disseram seus pais porque estavam com medo dos judeus; pois estes já haviam assentado que, se alguém confessasse ser Jesus o Cristo, fosse expulso da sinagoga.
23 Hida vehimeya faꞋina tomatakoyo tamana hinana higahe higayo, “Bana againe wanatoliluvaluva, ahe givekaliva-lakata faꞋina.”
23 Por isso, é que disseram os pais: Ele idade tem, interrogai-o.
24 Au tova anavelu tomatakoyo giyamumu-ma hiyowanina, higahena higayo, “Ya yamumu faꞋina Yaubada ana egana unakilakahina. Wadema kalivai-nadi ahalamanena Bana wadevama tokoyona faꞋina keke unahawadavadavani.”
24 Então, chamaram, pela segunda vez, o homem que fora cego e lhe disseram: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Tu tomatakoyo gigahedi gigayo, “Iya keke gadahalamaneni kaꞋi Bana tokoyona o kaꞋi keke. Tu gaitoma saꞋeyana iya gahalamane-moꞋena, higa boi mataku gikoyo-vagata tu adamoya mataku giꞋitaꞋitalele.”
25 Ele retrucou: Se é pecador, não sei; uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Ada au badi higayo, “Gavadi o againiya gigani? GavaiyaꞋamine mata gikiyauni?”
26 Perguntaram-lhe, pois: Que te fez ele? como te abriu os olhos?
27 Bana gigayo, “Ahe gagahemi tu keke wadavenogaleku. Gavana faꞋina nuwanuwami ganagaheye-havagileni? KaꞋi omi nuwanuwami Bana againe kadu wanavetomuliya, kaꞋi keke?”
27 Ele lhes respondeu: Já vo-lo disse, e não atendestes; por que quereis ouvir outra vez? Porventura, quereis vós também tornar-vos seus discípulos?
28 Gigahe-yo au hifainena higayo, “OꞋeni wada kaliva ana tomuliya tu imeꞋeyao ma Mosese yana vehawala amulimuliyena.
28 Então, o injuriaram e lhe disseram: Discípulo dele és tu; mas nós somos discípulos de Moisés.
29 Yaubada Mosese againe gilukahihi ma ahalamanena tu wama kaliva ma inubana keke adahalamaneni.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés; mas este nem sabemos donde é.
30 Tu bana tomatakoyo gihawavelaigedi gigayo, “A! Keke fwaya. Mataku gikiyauna faꞋina, vaita inubana wadahalamaneni.
30 Respondeu-lhes o homem: Nisto é de estranhar que vós não saibais donde ele é, e, contudo, me abriu os olhos.
31 Ide moyaꞋaida kahalamanena Yaubada tokoyona keke gidavelugadi tu hai kaliva saꞋeyana Yaubada gimatausena bonana giꞋabiꞋabina, medema Yaubada givelugana be gugai fifiwalana anafaiweya ginafaisewana.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores; mas, pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Boi tuwai-moꞋena kadu adamoya keke tamo hakwadi valeyana kadanogalini, vaita kaliva yana tubuga againe givematakoyo amanadi gidakiveyamumuni.
32 Desde que há mundo, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 KaꞋi hida kaliva wavekwageyena-ma keke Yaubada gidaꞋiveniniseni, kadu keke anafaiweya gugai fifiwalana gidafaisewani.” Hidemi tomatakoyo gigahe.
33 Se este homem não fosse de Deus, nada poderia ter feito.
34 Au badi miYuda higayo, “O tokoyona, ya koyona faꞋina utubukoyo, mata keke gidaꞋitalele. O tokoyona nonogana, uhuluva vaita halamana unavehawalema.” Ada au hiwavina be gina.
34 Mas eles retrucaram: Tu és nascido todo em pecado e nos ensinas a nós? E o expulsaram.
35 Tu badi hiwavina ma Yesu ginogalina. Ginogalini-yo gina gilelena ginuhagana, ada gitoliluveluvena gigayo, “KaꞋi Bana TohobuꞋela uvetumaganena?”
35 Ouvindo Jesus que o tinham expulsado, encontrando-o, lhe perguntou: Crês tu no Filho do Homem?
36 Bana kaliva tomatakoyo gigayo, “Kauveya, Bana TohobuꞋela hakwaꞋadi? Unahawavetuvetunuku be ganavetumaganena faꞋina.”
36 Ele respondeu e disse: Quem é, Senhor, para que eu nele creia?
37 Bana Yesu gigayo, “Ahe uꞋitana. Iya kaliva buye kalulukahihi-ma Kalivai-kuna.”
37 E Jesus lhe disse: Já o tens visto, e é o que fala contigo.
38 Ada bana tomatakoyo gigayo, “Kauveya iya gavetumagane.” Ada au Yesu againe giꞋodu ada gidavadavana.
38 Então, afirmou ele: Creio, Senhor; e o adorou.
39 Tu Yesu gigayo, “Iya babiya gahobuꞋela be kaliva yadi nuwanuwa aseꞋasediya ganakivemogatalina. Badi matadi uyuꞋuyuyuna ganakivemahalidi, tu badi hivaita matadi mahamahalina medema hinavematakoyo.”
39 Prosseguiu Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não veem vejam, e os que veem se tornem cegos.
40 Ada Falisi tufoidi Bana liline himiyami-ma yana gahe hinogalina ada higahena higayo, “KaꞋi O uvaita ime kadu matama gidaꞋuyuyuni.”
40 Alguns dentre os fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: Acaso, também nós somos cegos?
41 Yesu gigahedi gigayo, “KaꞋi omi fanifanimiyao digo, keke ami wavita. Tu omi wagahe vaita matami mahamahalina faꞋina, ami wavita wamimiyami.” Hidemi Yesu Falisi gigahedi.
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado algum; mas, porque agora dizeis: Nós vemos, subsiste o vosso pecado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.