João 11
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs ARIB
1 Tu kaliva saꞋeyana giꞋaulolo, ana egana Lasalo yana melala Bedani, medema Meli kadu tobohiyana Mata badi buye yadi melala.
1 Ora, estava enfermo um homem chamado Lázaro, de Betânia, aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Bana Meli higa muliya Kaiwabu agena bunama againe gibunamina ada agena uꞋuna tunugina againe giluvehavehayana, au bana kwamayoku-nadi nouna Lasalo giꞋaulolo.
2 E Maria, cujo irmão Lázaro se achava enfermo, era a mesma que ungiu o Senhor com bálsamo, e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 GiꞋaulolo tu vevine adiꞋiselu venuwaꞋata Yesu againe hiꞋiveninisena higayo, “Kauveya, tobohiya banaꞋe nuwanuwa lakahina amanadi giꞋaulolo lakahina.”
3 Mandaram, pois, as irmãs dizer a Jesus: Senhor, eis que está enfermo aquele que tu amas.
4 Tu Yesu ginogalini-yo au gigayo, “Yana aulolo lakahina tu keke vaita ginaꞋalika amine, au yana aulolo againe Yaubada yana kikaiwabu ginaꞋiveyemaunina be Iya Bana Natuna kaliva hinakilakahiku.”
4 Jesus, porém, ao ouvir isto, disse: Esta enfermidade não é para a morte, mas para glória de Deus, para que o Filho de Deus seja glorificado por ela.
5 Au higa Yesu nuwanuwana Mata kadu tobohiyana be noudi Lasalo buyeꞋi, nuwanuwana badiꞋiyao.
5 Ora, Jesus amava a Marta, e a sua irmã, e a Lázaro.
6 Ada au Lasalo giꞋaulolo ma ginogalini-yo kadu aimo yuwa Yolidani fafaline gimiyami aiyeta luhei, keke gidamadulowoga.
6 Quando, pois, ouviu que estava enfermo, ficou ainda dois dias no lugar onde se achava.
7 Aiyeta luhei gimiyami tu ime ana tomuliya gigahema gigayo, “WaꞋela be kana Yudiya ana fafali againe kanayewada.”
7 Depois disto, disse a seus discípulos: Vamos outra vez para Judéia.
8 Ime ana tomuliya agahena agayo, “Tovehawala, boi tova kabiꞋona kahegena tu miYuda yama tonagona nuwanuwadi O hinatutuveꞋalika. KaꞋi badi agaidiya kanayewa? Vaita hidedei kadamiya.”
8 Disseram-lhe eles: Rabi, ainda agora os judeus procuravam apedrejar-te, e voltas para lá?
9 Bana Yesu gigayo, “WaꞋita, aiyeta saꞋeyana againe kauwana yana mahalina bai tuwelo ginunauwena. Ada au kaꞋi hakwadi uyadeyadeya ginanunudadana amine o bana keke ginatutumadumadu, faꞋina babi ana mahalina kauwana yana eda gituvemahalina.
9 Respondeu Jesus: Não são doze as horas do dia? Se alguém andar de dia, não tropeça, porque vê a luz deste mundo;
10 Tu kaꞋi kaliva uyuyuya ginanunudadana amine o bana ginatutumadumadu, faꞋina yana mahalina keke.”
10 mas se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Au hidede amine Yesu gigahe (higa vaita mena tovai-nadi aimo uyadayada faꞋina keke vita ginanuhagani tu uyuyu ginayemu-yo kaliva hinaluveꞋalikana.) Au kadu gigahema gigayo, “Tobohiyada Lasalo giꞋenonuwaulu tu Iya ganana be ganaluvaguna faꞋina.”
11 E, tendo assim falado, acrescentou: Lázaro, o nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo do sono.
12 Au ime ana tomuliya agahena agayo, “Kauveya, kaꞋi giꞋenonuwaulu, au enonuwaulu againe ginabwaina.” Hidedemi agahe.
12 Disseram-lhe, pois, os discípulos: Senhor, se dorme, ficará bom.
13 Tu Yesu Lasalo yana alika faꞋina gilukahihi tu ime avaita dauva-moꞋa faꞋina gidalukahihi.
13 Mas Jesus falara da sua morte; eles, porém, entenderam que falava do repouso do sono.
14 — ausente —
14 Então Jesus lhes disse claramente: Lázaro morreu;
15 — ausente —
15 e, por vossa causa, folgo de que eu lá não estivesse, para que creiais; mas vamos ter com ele.
16 Hidedemi Yesu gigahe-yo au Tomasi, bana ana egana Natuluga, ime tomuliya velugameyao gigahema gigayo, “Au ide buye kana be kaꞋalika.”
16 Disse, pois, Tomé, chamado Dídimo, aos seus condiscípulos: Vamos nós também, para morrermos com ele.
17 Tu Lasalo ahe hitau-yo aiyeta fowa ahegedi tu muliya Yesu gilakayemu Bedani melala againe.
17 Chegando pois Jesus, encontrou-o já com quatro dias de sepultura.
18 Ma Bedani medema Yelusalema liline, ana lauva kaꞋi kilomita tohiye amine.
18 Ora, Betânia distava de Jerusalém cerca de quinze estádios.
19 Ada au miYuda moyaꞋaidi Mata be Meli agaidiya hiyemu be noudi yana alika faꞋina hinaꞋivemoluvidi.
19 E muitos dos judeus tinham vindo visitar Marta e Maria, para as consolar acerca de seu irmão.
20 Ada bana Mata Yesu giꞋelaꞋela-ma valeyana ginogalini-yo au gilowoga be ginamadubodebodena, tu bana Meli ma gimiya manuweya.
20 Marta, pois, ao saber que Jesus chegava, saiu-lhe ao encontro; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Au Mata giyemu Yesu againe gigahe gigayo, “Ho Kauveya, kaꞋi O hidedei udamiyami digo, nouku keke gidaꞋalika.
21 Disse, pois, Marta a Jesus: Senhor, se meu irmão não teria morrido.
22 Tu ahe nouku giꞋalika, atu gahalamanena kaꞋi gavadi Yaubada againe unaveꞋoꞋolena, medema BanaꞋe ginavele.”
22 E mesmo agora sei que tudo quanto pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Au Yesu gigayo, “Nou ginamididi-havagi.”
23 Respondeu-lhe Jesus: Teu irmão há de ressurgir.
24 Au Mata gigayo, “A gahalamanena bana ginamididi-havagi aimo tova mulina Yaubada kaliva alikeya ginasivemidididi vedewayauga ana toveya. Hidedema gahalamanena.”
24 Disse-lhe Marta: Sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Bana Yesu gigayo, “IyaꞋeku mididi-havagi inubana, kadu IyaꞋeku kaliva yawaimi ivaguna inubana. Gava kaliva ginavetuvetumaganeku, medema keke ginaꞋalika au wayawaina ivaguna ginamiyamiya-vagata. KaꞋi bana kalivai-nadi wowona ginaꞋalika, tu tauna ginamiyamiya-vagata.
25 Declarou-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida; quem crê em mim, ainda que morra, viverá;
26 Ada gaveyao wayawaidi himimiyami kadu Iya hivetuvetumaganeku, medema keke-moꞋa hinaꞋalika-vagata. KaꞋi hida yaku gahe uvetumaganena?”
26 e todo aquele que vive, e crê em mim, jamais morrerá. Crês isto?
27 Yesu hidedemi gitoliluvaluva-yo Mata gigayo, “Ika Kauveya, iya gavetumagane, OꞋeni velemona Yaubada yana Tovegida Keliso. E, OꞋeni Yaubada Natuna, O Kalivai-nina faꞋiniya abodaboda be uhobuꞋela babiya.”
27 Respondeu-lhe Marta: Sim, Senhor, eu creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, que havia de vir ao mundo.
28 Ada au Mata hidedemi gigahe-yo gilowoga tobohiyana Meli againe giyewana, giluwahiyena be giꞋalakululuyena gigayo, “Bana yada Tovehawala a giꞋela, nuwanuwana o unana be ginaꞋita.”
28 Dito isto, retirou-se e foi chamar em segredo a Maria, sua irmã, e lhe disse: O Mestre está aí, e te chama.
29 Ada Meli tobohiyana yana gahe ginogalini-yo au gitowamidi Yesu againe gimaduna.
29 Ela, ouvindo isto, levantou-se depressa, e foi ter com ele.
30 Meli ginauna tu Yesu aimo keke gidayemu melaleya, au edeya Mata ginuhagana againe aimo gimiyami.
30 Pois Jesus ainda não havia entrado na aldeia, mas estava no lugar onde Marta o encontrara.
31 Ada miYuda ahe hiꞋela, bana Meli buye manuweya himiyami hihawavemoluvina. Au Meli gitowamidi manuweya gimaduhobu ma hiꞋita-yo au himuliyena, hivaita bana gidanauna tomohuyehuyeya gidatagiya.
31 Então os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se apressadamente e sair, seguiram-na, pensando que ia ao sepulcro para chorar ali.
32 Badi himuliyena tu bana Meli Yesu againe gilakayemu, giꞋita tu agene giꞋiboꞋula-moꞋa gigahena gigayo, “Ho Kauveya, kaꞋi O hidedei udamiyami digo, nouku keke gidaꞋalika.”
32 Tendo, pois, Maria chegado ao lugar onde Jesus estava, e vendo-a, lançou-se-lhe aos pés e disse: Senhor, se tu estiveras aqui, meu irmão não teria morrido.
33 Ada bana Meli gitagitagi-lulaukuhi, kadu miYuda bana hibwaꞋulina-ma kadu buye hiveꞋalulaukuhi. Ada au Yesu yadi tagiya giꞋita-yo alika faꞋina giꞋilaꞋa kadu nuwana gikabubu.
33 Jesus, pois, quando a viu chorar, e chorarem também os judeus que com ela vinham, comoveu-se em espírito, e perturbou-se,
34 Au gigayo, “Hai watau?”
34 e perguntou: Onde o puseste? Responderam-lhe: Senhor, vem e vê.
35 Ada au Yesu gitagitagi.
35 Jesus chorou.
36 Ada bana Yesu gitagitagi faꞋina, badi miYuda higayo, “WaꞋita. Wona velemona nuwanuwana lakahina banaꞋe.”
36 Disseram então os judeus: Vede como o amava.
37 Tu tufoidi higayo, “KaꞋi hida kaliva gidamaduꞋela toꞋaulolo gidamaduꞋitana digo, anafaiweya gidavelugana be keke gidaꞋalika, faꞋina bana tomatakoyo matana gikiyauna, au ana tagalowalowa.”
37 Mas alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos ao cego, fazer também que este não morreste?
38 Tu Yesu alika faꞋina kadu giꞋilaꞋa, au gilowoga abaꞋaitauna againe gina. AbaꞋaitauna higa tomohuyahuya, ada kabala lakahina abaluku gisebodana.
38 Jesus, pois, comovendo-se outra vez, profundamente, foi ao sepulcro; era uma gruta, e tinha uma pedra posta sobre ela.
39 Au Yesu gigayo, “Kabala wavaini.”
39 Disse Jesus: Tirai a pedra. Marta, irmã do defunto, disse-lhe: Senhor, já cheira mal, porque está morto há quase quatro dias.
40 Bana Yesu gigahena gigayo, “Au yaku gahe udanuwa-nunauyena ahe gagahe gagayo, KaꞋi unavetumaganeku o, Yaubada yana kikaiwabu unaꞋitana.”
40 Respondeu-lhe Jesus: Não te disse que, se creres, verás a glória de Deus?
41 Ada au kabala hivaina digo Yesu giꞋitalele gigayo, “Kamaku, gavesiule againiya ahe uvenogaleku faꞋina.
41 Tiraram então a pedra. E Jesus, levantando os olhos ao céu, disse: Pai, graças te dou, porque me ouviste.
42 Ada a gahalamanena uvenovenogaleku tova moyaꞋaina, tu O againiya gavesiule be badi lilikuya himidimidi-ma hinanogalina. Hinanogali-yo au hinahalamane-moꞋena O Tauni uꞋiveniniseku be gahobuꞋela.” Hidedemi Yesu Tamana againe gigahe.
42 Eu sabia que sempre me ouves; mas por causa da multidão que está em redor é que assim falei, para que eles creiam que tu me enviaste.
43 Ada au giveꞋoꞋola gihavaina, gikovaꞋawafatafata gigayo, “Lasalo-yo, uyemu.”
43 E, tendo dito isso, clamou em alta voz: Lázaro, vem para fora!
44 Yesu gigahe-yo bana toꞋalika giyemu, nimana agena kaleko againe boi miYuda yama dewa amine hifafana-ma aimo gidauda. KaduꞋe kaleko uꞋune hifafana-ma aimo gidauda. Au Yesu kaliva gigahedi gigayo, “Wanayauna be ginana.”
44 Saiu o que estivera morto, ligados os pés e as mãos com faixas, e o seu rosto envolto num lenço. Disse-lhes Jesus: Desligai-o e deixai-o ir.
45 Tu miYuda Meli againe hiꞋela hihawavemoluvina amanadi, tufoidi moyaꞋaidi Yesu nimana ana iyaꞋiyaya hiꞋita-yo BanaꞋe hivetumaganena.
45 Muitos, pois, dentre os judeus que tinham vindo visitar Maria, e que tinham visto o que Jesus fizera, creram nele.
46 Tu tufoidi badi tonagona tafatafalolodiyao adi egana Falisi agaidiya hina Yesu yana gugai faꞋina hiꞋawatalatalaina.
46 Mas alguns deles foram ter com os fariseus e disseram-lhes o que Jesus tinha feito.
47 HiꞋawatalatalaina gihavaina, badi Falisi kadu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao venuwaꞋata hiꞋiveninisena be koniselo yadi vagaꞋauta hisena. Ada hivagaꞋauta-yo hiveꞋagahegahe higayo, “Gavaimi kanagani? Bana wadema kalivai-nadi nimana ana iyaꞋiyaya moyaꞋai-moꞋena gififaisewana.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus reuniram o sinédrio e diziam: Que faremos? porquanto este homem vem operando muitos sinais.
48 KaꞋi keke kanahawatani digo, kaliva matatabudi hinavetumagana-Ꞌowoga ada badi yada tovehimeya miLoma yadi tolugaviya hinaꞋiveninisedi be yada manuwa-tafalolo hinayawelina, kadu ide miYuda moyaꞋaida yada kaiwabu hinavaihegena.” Hidede amine hiveꞋagahegahe.
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele, e virão os romanos, e nos tirarão tanto o nosso lugar como a nossa nação.
49 — ausente —
49 Um deles, porém, chamado Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, disse-lhes: Vós nada sabeis,
50 — ausente —
50 nem considerais que vos convém que morra um só homem pelo povo, e que não pereça a nação toda.
51 Ma bana Kaiyafasi keke tauna yana nuwanuwa againe hidede amine gidagahe, au bana medema malamalai-nadi againe abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu ana maka givaina faꞋina, Yaubada nuwanuwa givelena be gavadi aimo ginalakayemu ma gilukahihiyena, higa Yesu miYuda yana yoꞋo faꞋimeya ginaꞋalika.
51 Ora, isso não disse ele por si mesmo; mas, sendo o sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus havia de morrer pela nação,
52 Kadu keke vaita yana yoꞋo gagana faꞋimeya ginaꞋalika, tu kadu badi Yaubada natuneyao moyaꞋaidi faꞋidiya ginaꞋalika be badi kalivai-dina fafali tulina tulina agaidiya himiyamiyavehaila amanadi Yaubada yana yoꞋo saꞋeyana againe hinavetobohiyana faꞋina.
52 e não somente pela nação, mas também para congregar num só corpo os filhos de Deus que estão dispersos.
53 Ada au medema aiyetai-nadi hivebutu hivevai, tova moyaꞋaina hinuwanuwa be Yesu hinaluveꞋalikana faꞋina.
53 Desde aquele dia, pois, tomavam conselho para o matarem.
54 Badi nuwanuwadi Yesu hinaluveꞋalikana faꞋina, Bana miYuda yama tonagona hinafadiya aimo keke gidanaudadana, au gilowoga fafali saꞋeyana babigaga liline gina melala ana egana Ifilaimo againe gimiyami. Ada medede againe Bana ime ana tomuliya buye amiyami.
54 De sorte que Jesus já não andava manifestamente entre os judeus, mas retirou-se dali para a região vizinha ao deserto, a uma cidade chamada Efraim; e ali demorou com os seus discípulos.
55 Tu miYuda yama tafalolo lakahina giluvedavedaꞋufo, ana egana lobama ana tovenuwaꞋata yana Abamaduviviya, ada moyaꞋaidi melala tulina tulina agaidiya hitauya, hinauna Yelusalema be hinakiveyeveyegadi yama tafalolo ana dewa amine.
55 Ora, estava próxima a páscoa dos judeus, e dessa região subiram muitos a Jerusalém, antes da páscoa, para se purificarem.
56 Ada Yesu hilelelena, manuwa-tafalolo againe himidimidi tu hiveꞋagahegahe higayo, “Gavaimi wanuwanuwa? KaꞋi Yesu hida tafalolo againe ginaꞋela o kaꞋi keke?”
56 Buscavam, pois, a Jesus e diziam uns aos outros, estando no templo: Que vos parece? Não virá ele à festa?
57 Tu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu Falisi vehimeya ahe hisena higa kaꞋi tamo kaliva haꞋagaine Yesu gimiyami-ma ginahalamanena o, ginahawavemogatala badi agaidiya be hinakiveꞋavina faꞋina.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que o prendessem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.