Atos 26
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NVT
1 Tu Agelifa Folo againe gigahe gigayo, “Au gahawahege be tauni faꞋiniya unalukahihi.” Ada Folo nimana gikilakahina givebutu tauna gilugolegolena.
1 Então Agripa disse a Paulo: “Você pode falar em sua defesa”. Paulo fez um sinal com a mão e começou sua defesa:
2 Gigayo, “Kini Agelifa, nuwaku giyamumu faꞋina adamoya o mataniya gamidimidi be gaitoma moyaꞋaina faꞋina miYuda hihawavekoyoyeku-ma iya tauku ganalugolegoleku.
2 “Rei Agripa, considero-me feliz de ter hoje a oportunidade de lhe apresentar minha defesa contra todas as acusações feitas pelos líderes judeus,
3 Wona velemona nuwaku giyamumu faꞋina oꞋeni miYuda yada dewa moyaꞋaina kadu gaitoma moyaꞋaina kavekwavekwageyena-ma uhalamane-hagihagiyena. Hidema faꞋina gaveꞋoꞋole be ya waꞋatuvefaꞋila yaku kahihi unavanenegena.
3 pois sei que conhece bem todos os costumes e controvérsias dos judeus. Portanto, peço que me ouça com paciência.
4 Au miYuda moyaꞋaidi yaku dewa boi kabiꞋokuya be tova adamoya ganunauwena-ma ahe hihalamanena. Tauku yaku melala againe kadu Yelusalema againe gavaiyaꞋamine iya gahuluva ma au hihalamanena.
4 “Como os líderes judeus sabem muito bem, recebi educação judaica completa desde a infância entre meu povo e depois em Jerusalém.
5 E, boi tuwaina hihalamaneku ada kaꞋi badi nuwanuwadi amine, au iya faꞋikuya adifaiweya hinaꞋawatalatalaina higa boi kabiꞋokuya yada tafalolo ana yoꞋo saꞋeyana againe galuku, adi egana Falisi. Badi Falisi Mosese yana vehimeya ana idibumuhiga againe miYuda velugadiyao hitubuhegedi, ada iya Falisi faꞋina kadu hidedemi gahuluhuluva.
5 Também sabem, e talvez estejam dispostos a confirmar, que vivi como fariseu, a seita mais rígida de nossa religião.
6 Ada tova adamoya yaku nuwanuwa saꞋeyana faꞋina hivekotuku. Boi tuwai-moꞋena Yaubada bwanenedeyao agaidiya giwonadabadaba higa yana Tovegida adi kibababala faꞋina ginaꞋiveninisena. Hida Yaubada yana wonadabadaba iya ganuwaveꞋavina faꞋina hivekotuku.
6 Agora estou sendo julgado por causa de minha esperança no cumprimento da promessa feita por Deus a nossos antepassados.
7 Ada au ide miYuda yada yoꞋo tuwelo matatabudi uyadayada be bogi Yaubada hihawahawadavadavana tu hinuwaveꞋavina higa Yaubada giwonadabadaba amine, au badi agaidiya ginalakayemu. Ho Kauveya, miYuda higahe vaita hida nuwanuwai-nadi hidanuwaveꞋavini tu iya kadu hidedemi ganuwaveꞋavina nonogana hihawavekoyoyeku.
7 De fato, é por isso que as doze tribos de Israel adoram a Deus fervorosamente, dia e noite, e compartilham da mesma esperança que eu. E, no entanto, ó rei, acusam-me por causa dessa esperança!
8 Ide omi miYuda, gavana faꞋina wagahe vaita Yaubada keke anafaiweya kaliva alikeya ginasivemidididi?
8 Por que lhes parece tão incrível que Deus ressuscite os mortos?
9 Tu boi iya tauku ganuwanuwa vaita gidalubodaku be gadavedivediwe kaliva Yesu kwanaNasaledi ana egana hivetumaganena-ma gadakivekoyodi.
9 “Eu costumava pensar que era minha obrigação empenhar-me em me opor ao nome de Jesus, o nazareno.
10 Ada Yelusalema againe hidedemi gahuluva. Abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao yadi vehimeya againe Yaubada yana kaliva moyaꞋaidi gakiveꞋavidi be deliya gasedi. Muliya hivedewayaugidi againe, kaꞋi tovedewayauga hivehimeya be vaita alikeya hinahegedi, au iya gaveꞋehe.
10 Foi exatamente o que fiz em Jerusalém. Com autorização dos principais sacerdotes, fui responsável pela prisão de muitos dentre o povo santo. E eu votava contra eles quando eram condenados à morte.
11 Kadu tova keke saꞋeyadi manuwa-abavehawala sinagogi tulina tulina agaidiya ganauna be gamunumunudi higa yadi vetumagana hidahegena. Au Yesu yana kaliva agaidiya gaꞋilaꞋa-moꞋa faꞋina gana lauveya mali fafali melalai-dina agaidiya galuku be gakivekoyodi.
11 Muitas vezes providenciei que fossem castigados nas sinagogas, a fim de obrigá-los a blasfemar. Eu me opunha a eles com tanta violência que os perseguia até em cidades estrangeiras.
12 Tu tova saꞋeyana gamidi be Damasiko againe ganana. Abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao hivegideku, ada aku vehimeya fefe againe hiꞋetoladina be ganauwena higa tovetumagana ganakivekoyodi faꞋina.
12 “Certo dia, numa dessas missões, dirigia-me a Damasco, autorizado e incumbido pelos principais sacerdotes.
13 Kauveya unogali! Edeya ganauna tu mahalina lakahi-moꞋena lobameya gaꞋitana, mema kauwana yana mahala gitubuhegena. Ada iyaꞋeku kadu kaliva hivebwaꞋuliyeku-ma buye gituvemahalima.
13 Por volta do meio-dia, ó rei, ainda a caminho, uma luz do céu, mais intensa que o sol, brilhou sobre mim e meus companheiros.
14 Au moyaꞋaima babiya abeꞋu tu agoꞋago saꞋeyana ganogalina bona Hibeliu againe gigaheku gigayo, Saulo, Saulo! Gavana faꞋina ukikivekoyoku? Ya dewa vaita bulumakau amine. Wagana yana fuluma giꞋutuꞋutuꞋatugena faꞋina, bulumakau tauna giꞋivekoliyana amine, meda oꞋeni yaku nuwanuwa udibudibutoyogena faꞋina tauni aseꞋase unaꞋiveꞋaulolona.
14 Todos nós caímos no chão, e eu ouvi uma voz que me dizia em aramaico: ‘Saulo, Saulo, por que você me persegue? Não adianta lutar contra minha vontade’.
15 Ada iya gagayo, Kaiwabu, O hakwaꞋadi?
15 “‘Quem és tu, Senhor?’, perguntei. “E o Senhor respondeu: ‘Sou Jesus, a quem você persegue.
16 Au umidi. O againiya gaꞋivemogataliku be yaku tofaisewa ganavegide. E, gavegide be tova adamoya uꞋitaku ma valeyaku unaꞋawatalatalainena, kadu gavadi aimo tova mulina ganaꞋivemogatalina-ma unaꞋawatalatalainena.
16 Agora levante-se, pois eu apareci para nomeá-lo meu servo e minha testemunha. Conte o que viu e o que eu lhe mostrarei no futuro.
17 Tauni ya yoꞋo miIsileli agaidiya ganalugolegole, kadu yoꞋo tulidiyao agaidiya ganalugolegole be keke hinakivekoyo. Au badi agaidiya ganaꞋiveninise be matadi unakivemahalina.
17 E eu o livrarei tanto de seu povo como dos gentios. Sim, eu o envio aos gentios
18 Unakivetuvetunudi be keke uyuyuya hinamiyami, au mahalina againe hinahagaviladi be hinamiyami, kadu keke Setani yana abavehimeya againe hinamiyami, au Yaubada yana abavehimeya againe hinahagaviladi be hinamiyami. E, hinahagaviladi be Iya agaikuya hinavetumagana, ada yadi vetumagana faꞋina Yaubada yadi koyona ginayawelina, ada yana yoꞋo mahamahalidiyao agaidiya ginalukuwedi. Hidemi Kaiwabu gigahe.
18 para abrir os olhos deles a fim de que se voltem das trevas para a luz, e do poder de Satanás para Deus. Então receberão o perdão dos pecados e a herança entre o povo de Deus, separado pela fé em mim’.
19 Kini Agelifa unogali! Hida vehimeya lobama ana Kaliva giveleku-ma keke gadadibutoyogeni.
19 “Portanto, rei Agripa, obedeci à visão celestial.
20 Au nagona Damasiko kadu Yelusalema againe galumamala. Muliya miYuda yadi melala moyaꞋaina agaidiya kadu yoꞋo tulidiyao agaidiya galumamala gagayo, Yami dewa koyona wanahegena be Yaubada againe wanahagavilami, ada yami hagavila velemoꞋena ma yami huluva hagihagina againe wanaseyemaunena be moyaꞋaidi hinaꞋitana.
20 Anunciei a mensagem primeiro em Damasco, depois em Jerusalém e em toda a Judeia, e também aos gentios, dizendo que todos devem arrepender-se, voltar-se para Deus e mostrar, por meio de suas boas obras, que mudaram de rumo.
21 Hida yaku laumamala faꞋina miYuda manuwa-tafalolo lakahina againe hikiveꞋaviku ada higaluvaluva be hidaluveꞋalikaku.
21 Alguns judeus me prenderam no templo por anunciar essa mensagem e tentaram me matar.
22 Tu Yaubada yana veluga agaikuya tuwaina be ginunauwena tova adamoya faꞋina, adamoya-moꞋa hidedei gamidimidi be moyaꞋaimi agaimiya gaꞋawaꞋawatalatalaina, kabiꞋomiyao kadu lakahimiyao leleleya. Boi tuwai-moꞋena Mosese kadu Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina velugadiyao gavaimi aimo tova mulina ginalakayemu-ma higaheye-vagahina. Ada badi higahe amine, meda iya gagahe. Keke mali venuwaꞋata gadalukahihiyeni.
22 Mas Deus tem me protegido até este momento, para que eu dê testemunho a todos, dos mais simples até os mais importantes. Não ensino nada além daquilo que os profetas e Moisés disseram que haveria de acontecer,
23 Ada badi toꞋawatalatalaina higahe vaita Yaubada yana Tovegida Keliso aulolo tagiya gidanuhagana, kadu gidaꞋalika be gidamididi-havagi. Au BanaꞋe gidamiditowamidi faꞋina, miYuda agaideya kadu yoꞋo tulidiyao agaidiya mahalina faꞋina gidalumamala.”
23 que o Cristo sofreria e seria o primeiro a ressuscitar dos mortos e, desse modo, anunciaria a luz de Deus tanto aos judeus como aos gentios”.
24 Ada au hidedemi Folo tauna gilugolegoleni tu Fesito bana againe gikova agona lakahina gigayo, “Folo, o kabakabaleya. Tova moyaꞋaina buki uhawahawana faꞋina uvekabakabaleya.”
24 De repente, Festo gritou: “Paulo, você está louco! O excesso de estudo o fez perder o juízo!”.
25 Tu bana Folo gigahe gigayo, “Kauveya Fesito, iya keke gadavekabakabaleya, au nuwanuwa velemona kadu tunutunugina galukahihiyena.
25 Mas Paulo respondeu: “Não estou louco, excelentíssimo Festo. Digo a mais sensata verdade,
26 Kini Agelifa, hida gaitoma ahe uhalamanena faꞋina akufaiweya o againiya ganagaheye-moꞋena, keke tamo gavadi ganasevauyeni. Gaitoma ahe gilakayemu-ma keke hukune gidalakayemu, au kabuꞋavane gilakayemu faꞋina iya gavaita hida gaitoma moyaꞋaina uhalamane-Ꞌowona.
26 e o rei Agripa sabe dessas coisas. Expresso-me com ousadia porque tenho certeza de que esses acontecimentos são todos de conhecimento dele, pois não se passaram em algum canto escondido.
27 E, Kini Agelifa, gavaiyami? KaꞋi Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina yadi gahe uvetumaganena? Makewa uvetumaganena ma iya gahalamanena!”
27 Rei Agripa, o senhor crê nos profetas? Eu sei que sim”.
28 Au bana Agelifa Folo againe gigahe gigayo, “KaꞋi mene o unuwanuwa vaita tova adamoya ya laumamala kaliꞋuhona againe udasiveꞋauyeku-yo Yesu Keliso gadavetumaganeni?”
28 Então Agripa o interrompeu: “Você acredita que pode me convencer a tornar-me cristão em tão pouco tempo?”.
29 Bana Folo gigayo, “KaꞋi laumamala kaliꞋuhona o kaꞋi tunugina au aiꞋadi, tu Yaubada againe gaveꞋoꞋola be iya ganuhagana amine kadu oꞋeni unanuhagana, ada moyaꞋaimiyao adamoya yaku gahe wavanevanenegena-ma kadu wananuhagana. Tu keke nuwanuwaku hida bulava kainumula againe omi hinayogomi.”
29 Paulo respondeu: “Em pouco ou em muito tempo, peço a Deus que tanto o senhor como os demais aqui presentes se tornem como eu, exceto por estas correntes”.
30 Hidedemi gigahe-yo bana kini gitowamidi kadu kabemani ada Benisi, kadu moyaꞋaidi badi buye hihiyoto-ma himidi.
30 Então o rei, o governador, Berenice e todos os outros se levantaram e se retiraram.
31 Ada hihobu be buye hiveꞋagahegahe higayo, “Ayoma! Bana hida kalivai-nadi keke tamo gavadi koyona gidafaisewani tu hima gavana hidamiyaluveꞋalikani o kaꞋi deliya hidamiyaseni.”
31 Enquanto saíam, conversavam entre si e concordaram: “Esse homem não fez nada que mereça morte ou prisão”.
32 Ada au Agelifa Fesito againe gigahe gigayo, “KaꞋi bana hida kalivai-nadi keke gidaveꞋoꞋola be Loma Tokaiwabu againe gidakotu digo, adafaiweya kadayauna be gidana.”
32 E Agripa disse a Festo: “Ele poderia ser posto em liberdade se não tivesse apelado a César”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.