Atos 23

YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Tu Folo Koniselo giꞋitakwanekwanedi be gigahedi gigayo, “Tobohiyakweyao, tova moyaꞋaina nuwafouku yegayegana Yaubada matane. E, boi kabiꞋokuya gahuluva yamumuna be ganunauwena tova adamoya, ada keke tamo gavadi koyona faꞋina Yaubada gadamatauseni-yo gadavenuwanauna.”
1 Paulo olhou fixamente para o conselho dos líderes do povo e disse: “Irmãos, tenho vivido diante de Deus com a consciência limpa”.
2 Folo hidedemi gigahe tu abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu, ana egana Ananaiyasi, badi kaliva Folo liline himidimidi-ma givehimeyedi be bana awane hinamununa.
2 No mesmo instante, o sumo sacerdote Ananias ordenou aos que estavam perto de Paulo que lhe dessem um tapa na boca.
3 Au Folo gigahena gigayo, “Yaubada makewa o ginamunu, o ya huluva vaita tuhi kwauna hikilumina ana ita yamumuna tu hinagena ma bwanebwanenena. O mene uvetoga be ide miYuda yada vehimeya amine unavedewayaugiku. O tovedewayauga nonogana vehimeyai-nadi keke udaꞋabini, faꞋina kaliva ugahedi be hinamunu-kawowoku.”
3 Então Paulo lhe disse: “Deus o ferirá, seu grande hipócrita! Que espécie de juiz é o senhor, desrespeitando a lei ao mandar me agredir dessa forma?”.
4 Gigahe-yo kaliva bana liline himidimidi-ma higahena higayo, “O hakwaꞋadi? Bana wadevama Yaubada yana abaveyao ana tofaisewa kikaiwabuna tu o uꞋihawadamanena.”
4 Os que estavam perto de Paulo lhe disseram: “Você ousa insultar o sumo sacerdote de Deus?”.
5 Au Folo gigayo, “Tobohiyakweyao, me bana abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu ma keke gadahalamaneni. KaꞋi gadahalamanena digo, keke hidede amine gadagahe, faꞋina Veyao Tuwaina ana buki gigahe gigayo,
5 “Irmãos, não sabia que ele era o sumo sacerdote”, respondeu Paulo. “Pois as Escrituras dizem: ‘Não fale mal de suas autoridades’.”
6 Himiyami tu Folo a gihalamanena koniselo yadi yoꞋo luhei. Tufoidi adi egana Sadusi kadu tufoidi adi egana Falisi. Yadi yoꞋo luhei faꞋina nuwana giꞋafolena, au samuba hinagene gikova gigayo, “Tobohiyakweyao, iya Falisi, higa iya yoꞋo tafatafalolodiyao adi egana Falisi kalivana. Yaku nuwanuwa saꞋeyana faꞋina adamoya wanavedewayaugiku, higa iya ganuwaveꞋavina vaita badi toꞋalika aimo tova mulina hinamididi-havagi.”
6 Sabendo Paulo que alguns membros do conselho dos líderes do povo eram saduceus e outros fariseus, gritou: “Irmãos, sou fariseu, como eram meus antepassados! E estou sendo julgado por causa de minha esperança na ressurreição dos mortos!”.
7 Ada hidedemi gigahe-yo badi Falisi kadu Sadusi hivebutu hivekwageya, ada au hinuwanuwaluga.
7 Quando Paulo disse isso, o conselho se dividiu, fariseus contra saduceus,
8 Hinuwanuwaluga higa badi Sadusi ma higahe vaita kaliva keke alikeya hinamididi-havagi, kadu vaita lobama ana tovenuwaꞋata keke, kadu balauma keke. Tu badi Falisi ma hinuwanuwa vaita hida gaitomai-dina tohiye au velemoꞋena, mididi-havagi, lobama ana tovenuwaꞋata, balauma.
8 pois os saduceus afirmam não haver ressurreição, nem anjos, nem espíritos, mas os fariseus creem em todas essas coisas.
9 Au buye hiveꞋakovakova agodi gilakata, ada Mosese yana vehimeya ana tovehawala tufoidi, badi Falisi kalivai-dina, hitowamidi higahe toyogina higayo, “Keke tamo gavadi koyona bana againe adanuhagani. KaꞋi velemoꞋena balauma o kaꞋi lobama ana tovenuwaꞋata edeya bana againe gilukahihi.”
9 Houve grande alvoroço. Alguns dos mestres da lei que eram fariseus se levantaram e começaram a discutir energicamente. “Não vemos nada de errado com este homem!”, gritavam. “Talvez um espírito ou um anjo tenha falado a ele!”
10 Ada au yadi vekwageya againe hifaiwala-moꞋa faꞋina, togiyomatana gimatauta vaita Folo hidaveꞋasitaineni. Au yana tolugaviya givehimeyedi be yoꞋo hinafadiya hinahobu, Folo hinalemadi be yadi manuwa toyogina againe hinanauwena.
10 A discussão ficou cada vez mais violenta, e o comandante teve medo de que Paulo fosse feito em pedaços. Assim, ordenou que os soldados o retirassem à força e o levassem de volta à fortaleza.
11 Hinauwena tu bogi againe Kaiwabu giꞋela Folo liline gimidi gigahena gigayo, “UnaꞋasevatu. Hidedei Yelusalema againe Iya faꞋikuya ahe uꞋawatalatalaina, kadu aimo Loma againe meda anafaiweya afaiweya udaꞋawatalatalaina.”
11 Naquela noite, o Senhor apareceu a Paulo e disse: “Tenha ânimo, Paulo! Assim como você testemunhou a meu respeito aqui em Jerusalém, deve fazê-lo também em Roma”.
12 Mala gilauna tu miYuda tufoidi buye hivagaꞋauta be hivevai. Yaubada matane hiwonadabadaba higayo, “Keke tamo gavadi anaꞋani o kaꞋi anayuni tu nagona Folo analuveꞋalikana. Yaubada, au uhalamanema.”
12 Na manhã seguinte, alguns judeus se juntaram para conspirar, jurando solenemente que não comeriam nem beberiam antes de matar Paulo.
13 Ada tovevai adi yoꞋo foti (40) kadu gavaiyehi amine.
13 A conspiração envolveu mais de quarenta homens.
14 Hiwonadabadaba gihavaina, hina abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu kaliva lakahidiyao hivenuwaꞋatadi higayo, “Ime Yaubada matane awonadabadaba higa vaita keke tamo gavadi anaꞋani tu nagona Folo analuveꞋalikana.
14 Foram aos principais sacerdotes e aos líderes do povo e lhes disseram: “Juramos solenemente, sob pena de castigo divino, que não comeremos nem beberemos antes de matar Paulo.
15 Au omiꞋiyao kadu Koniselo moyaꞋaidi togiyomatana againe wanaveꞋoꞋola be yana kaliva Folo omi agaimiya hinasehobuyena. Omi wanagahe vaita nuwanuwami wadatoliluveluveni-yo yana dewa wadahalamane-hagihagiyeni. Tu Folo keke omi agaimiya ginayemu, faꞋina ime akidewadewa be edeya analuveꞋalikana.”
15 Agora peçam, vocês e o conselho dos líderes do povo, que o comandante traga Paulo de volta ao conselho. Finjam que os senhores desejam examinar o caso com mais detalhes. Nós o mataremos no caminho”.
16 Hidedemi hivevai tu kaliva saꞋeyana, Folo nouna natudi, kaliva yadi nuwanuwa higa edeya hinaluveꞋalikana ma ginogalina, au gina tolugaviya yadi manuwa toyogina againe giluku Folo givenuwaꞋatana.
16 Contudo, o sobrinho de Paulo, filho de sua irmã, soube do plano deles e foi à fortaleza contar a seu tio.
17 Bana Folo ginogalini-yo tonagona saꞋeyana gikovana be gigahena gigayo, “Hida kwanatubulakahina togiyomatana againe unanauwena. Yana nuwanuwa saꞋeyana faꞋina ginavenuwaꞋatana.”
17 Então Paulo mandou chamar um dos oficiais romanos e disse: “Leve este rapaz ao comandante. Ele tem algo importante para lhe contar”.
18 Au tonagona kwamana ginauwena be togiyomatana gigahena gigayo, “Bana filisina ana egana Folo gikovaku, ada giveꞋoꞋoleku be hida kwanatubulakahina o againiya gaꞋaliyena, yana nuwanuwa saꞋeyana ginalukahihiyena faꞋina.”
18 O oficial o levou ao comandante e explicou: “O preso Paulo me chamou e pediu que eu trouxesse ao senhor este rapaz, pois ele tem algo a lhe contar”.
19 Ada togiyomatana nimane giꞋabina be gisiꞋaliyeni tu gigahena gigayo, “Yavanuwanuwa unagaheyena.”
19 O comandante tomou o rapaz pela mão e o levou à parte. “O que você quer me dizer?”, perguntou.
20 Bana gigayo, “MiYuda yama tonagona buye hivevai, ada bogiyadi hinaveꞋoꞋole be ya kaliva Folo Koniselo agaidiya hinasehobuyena. Hinagahe vaita hidatoliluveluveni-yo yana dewa hidahalamane-hagihagiyeni.
20 O sobrinho de Paulo respondeu: “Alguns judeus pedirão que o senhor apresente Paulo diante da reunião do conselho amanhã, fingindo que desejam obter mais informações.
21 Tu keke unavenogaledi faꞋina yadi kaliva adi yoꞋo foti (40) kadu gavaiyehi amine edeya hinaveu be hinabodana. Badi hida kalivai-dina Yaubada matane hiwonadabadaba higa vaita keke tamo gavadi hinaꞋani tu nagona Folo hinaluveꞋalikana. Ada ahe hikidewadewa tu ya vehimeya higa Folo Koniselo agaidiya unahawahegena faꞋina hibodaboda.”
21 Não acredite neles. Há mais de quarenta homens emboscados para matar Paulo. Juraram solenemente, sob pena de castigo divino, que não comeriam nem beberiam antes de matá-lo. Estão de prontidão, apenas esperando sua permissão”.
22 Au hidedemi kwamana givenuwaꞋata ada togiyomatana gigahena gigayo, “Hida ya venuwaꞋata iya agaikuya keke tamo hakwadi againe unalukahihiyeni. Au unana.”
22 O comandante despediu o rapaz e o advertiu: “Não deixe ninguém saber que você me contou isso”.
23 Kwamana gina tu togiyomatana yana tolugaviya adi tonagona luhei gikovadi be gigahedi gigayo, “Wanakidewadewa. Adamoya uyuyuya kauwana ana bai naeni amine wanalowoga be Sisaliya againe wanana. Ami tolugaviya hanaledi luhei (200) agediya hinana, kadu kaliva seveniti (70) hosi agaidiya hinayage be hinana, kadu toꞋaiꞋonaga hanaledi luhei (200) yadi wagiyo hinana.
23 Então o comandante chamou dois de seus oficiais e ordenou: “Preparem duzentos soldados para partir a Cesareia hoje às nove da noite. Levem também duzentos lanceiros e setenta soldados a cavalo.
24 KaduꞋe, hosi tufoidi Folo faꞋina wanakidewedewedi, ada kabemani lakahina ana egana Filikesi againe wananauwena. Au wanaꞋitaveꞋavi-hagihagiyena be keke tamo vita eda againe ginanuhagani.”
24 Providenciem um cavalo para Paulo e levem-no em segurança ao governador Félix”.
25 Togiyomatana yana kaliva adiꞋiselu givehimeyedi gihavaina, Filikesi yana leta giꞋetoladina ada leta hidedemi gigahe.
25 Em seguida, escreveu a seguinte carta ao governador:
26 Yo siule kabemani Filikesi, o kaliva lakahi. Adamoya iya Kelodiyo-Laisiyasa nimaku unaꞋitana.
26 “De Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix. Saudações.
27 MiYuda hida kaliva o againiya gaꞋiveninisena-ma hikiveꞋavina higa hidaluveꞋalikana faꞋina, tu bana valeyana ganogalina higa bana Loma kaliva, faꞋina yaku tolugaviya buye ahobu ana alugolegolena.
27 “Este homem foi capturado por alguns judeus que estavam prestes a matá-lo quando cheguei com meus soldados. Ao ser informado de que ele era cidadão romano, transferi-o para um lugar seguro.
28 Iya nuwanuwaku ganahalamanena kaꞋi gavadi-yo hihawavekoyoyeni, faꞋina gasehobuyena be yadi Koniselo matadiya galukuwena.
28 Então levei-o diante do conselho supremo dos judeus para investigar o motivo das acusações.
29 Ada inubana ahe ganuhagana, higa keke tamo gavadi koyona gidafaisewani tu kadamiyaluveꞋalikana o kaꞋi deliya kadasena, au miYuda yadi vehimeya gaitomana faꞋina hihawavekoyoyena.
29 Não demorei a descobrir que ele era acusado de algo relacionado à lei religiosa, sem dúvida nada que justificasse a pena de morte ou mesmo a prisão.
30 Tu muliya miYuda tufoidi hivevai be hinaluveꞋalikana, ada kaliva saꞋeyana yadi nuwanuwa faꞋina givenuwaꞋataku. Ganogalini-yo auheꞋama yaku kaliva gavehimeyedi be o againiya hinaꞋaliyena. Kadu badi kaliva hihawavekoyoyena-ma gavehimeyedi be o againiya hinavekotuna.
30 Fui informado, porém, de uma conspiração para matá-lo e enviei-o de imediato ao senhor. Também informei aos acusadores que devem apresentar suas denúncias diante do senhor”.
31 Tu tolugaviya yadi togiyomatana yana vehimeya hidibumuhigena. Folo hivegaꞋaulena be hinauwena, ada medema bogi-nadi againe hina melala ana egana Adifadalisi againe hiyemu.
31 Naquela noite, os soldados cumpriram as ordens que haviam recebido e levaram Paulo até Antipátride.
32 Mala gilauna tolugaviya agediya hinana-ma hilowoga, yadi manuwa toyogina againe hiyewadi tu badi hosi kwaudiya hinana-ma Folo hivebwaꞋuliyena be Sisaliya againe hinauwena.
32 Voltaram à fortaleza na manhã seguinte, enquanto a cavalaria prosseguiu com ele.
33 Hiyemu tu kabemani lakahina yana leta hivelena, ada Folo bana nimane hisena.
33 Quando chegaram a Cesareia, apresentaram Paulo e a carta ao governador Félix.
34 Bana kabemani lakahina yana leta gihawana gihavaina, Folo gitoliluveluvena gigayo, “O gava fafali kalivana?” Ada Folo gigayo, “Iya Silisiya kaliva.”
34 O governador leu a carta e perguntou a Paulo de que província ele era. “Da Cilícia”, respondeu Paulo.
35 Bana kabemani ginogalini-yo gigahena gigayo, “Badi nuwanuwadi hinavekotu-ma hinaꞋela-yo o kahihi gananogalina.” Au yana kaliva givehimeyedi be Folo Helodi yana manuwa lakahina againe hinalukuwena, ada medede againe tolugaviya hinaꞋitaveꞋavina.
35 “Ouvirei seu caso pessoalmente quando seus acusadores chegarem”, disse o governador. Em seguida, ordenou que Paulo fosse mantido na prisão do palácio que Herodes havia construído.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.