Atos 23
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs ARC
1 Tu Folo Koniselo giꞋitakwanekwanedi be gigahedi gigayo, “Tobohiyakweyao, tova moyaꞋaina nuwafouku yegayegana Yaubada matane. E, boi kabiꞋokuya gahuluva yamumuna be ganunauwena tova adamoya, ada keke tamo gavadi koyona faꞋina Yaubada gadamatauseni-yo gadavenuwanauna.”
1 E, pondo Paulo os olhos no conselho, disse: Varões irmãos, até ao dia de hoje tenho andado diante de Deus com toda a boa consciência.
2 Folo hidedemi gigahe tu abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu, ana egana Ananaiyasi, badi kaliva Folo liline himidimidi-ma givehimeyedi be bana awane hinamununa.
2 Mas o sumo sacerdote, Ananias, mandou aos que estavam junto dele que o ferissem na boca.
3 Au Folo gigahena gigayo, “Yaubada makewa o ginamunu, o ya huluva vaita tuhi kwauna hikilumina ana ita yamumuna tu hinagena ma bwanebwanenena. O mene uvetoga be ide miYuda yada vehimeya amine unavedewayaugiku. O tovedewayauga nonogana vehimeyai-nadi keke udaꞋabini, faꞋina kaliva ugahedi be hinamunu-kawowoku.”
3 Então, Paulo lhe disse: Deus te ferirá, parede branqueada! Tu estás aqui assentado para julgar-me conforme a lei e, contra a lei, me mandas ferir?
4 Gigahe-yo kaliva bana liline himidimidi-ma higahena higayo, “O hakwaꞋadi? Bana wadevama Yaubada yana abaveyao ana tofaisewa kikaiwabuna tu o uꞋihawadamanena.”
4 E os que ali estavam disseram: Injurias o sumo sacerdote de Deus?
5 Au Folo gigayo, “Tobohiyakweyao, me bana abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu ma keke gadahalamaneni. KaꞋi gadahalamanena digo, keke hidede amine gadagahe, faꞋina Veyao Tuwaina ana buki gigahe gigayo,
5 E Paulo disse: Não sabia, irmãos, que era o sumo sacerdote; porque está escrito: Não dirás mal do príncipe do teu povo.
6 Himiyami tu Folo a gihalamanena koniselo yadi yoꞋo luhei. Tufoidi adi egana Sadusi kadu tufoidi adi egana Falisi. Yadi yoꞋo luhei faꞋina nuwana giꞋafolena, au samuba hinagene gikova gigayo, “Tobohiyakweyao, iya Falisi, higa iya yoꞋo tafatafalolodiyao adi egana Falisi kalivana. Yaku nuwanuwa saꞋeyana faꞋina adamoya wanavedewayaugiku, higa iya ganuwaveꞋavina vaita badi toꞋalika aimo tova mulina hinamididi-havagi.”
6 E Paulo, sabendo que uma parte era de saduceus, e outra, de fariseus, clamou no conselho: Varões irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseu! No tocante à esperança e ressurreição dos mortos sou julgado!
7 Ada hidedemi gigahe-yo badi Falisi kadu Sadusi hivebutu hivekwageya, ada au hinuwanuwaluga.
7 E, havendo dito isto, houve dissensão entre os fariseus e saduceus; e a multidão se dividiu.
8 Hinuwanuwaluga higa badi Sadusi ma higahe vaita kaliva keke alikeya hinamididi-havagi, kadu vaita lobama ana tovenuwaꞋata keke, kadu balauma keke. Tu badi Falisi ma hinuwanuwa vaita hida gaitomai-dina tohiye au velemoꞋena, mididi-havagi, lobama ana tovenuwaꞋata, balauma.
8 Porque os saduceus dizem que não há ressurreição, nem anjo, nem espírito; mas os fariseus reconhecem uma e outra coisa.
9 Au buye hiveꞋakovakova agodi gilakata, ada Mosese yana vehimeya ana tovehawala tufoidi, badi Falisi kalivai-dina, hitowamidi higahe toyogina higayo, “Keke tamo gavadi koyona bana againe adanuhagani. KaꞋi velemoꞋena balauma o kaꞋi lobama ana tovenuwaꞋata edeya bana againe gilukahihi.”
9 E originou-se um grande clamor; e, levantando-se os escribas da parte dos fariseus, contendiam, dizendo: Nenhum mal achamos neste homem, e se algum espírito ou anjo lhe falou, não resistamos a Deus.
10 Ada au yadi vekwageya againe hifaiwala-moꞋa faꞋina, togiyomatana gimatauta vaita Folo hidaveꞋasitaineni. Au yana tolugaviya givehimeyedi be yoꞋo hinafadiya hinahobu, Folo hinalemadi be yadi manuwa toyogina againe hinanauwena.
10 E, havendo grande dissensão, o tribuno, temendo que Paulo fosse despedaçado por eles, mandou descer a soldadesca, para que o tirassem do meio deles e o levassem para a fortaleza.
11 Hinauwena tu bogi againe Kaiwabu giꞋela Folo liline gimidi gigahena gigayo, “UnaꞋasevatu. Hidedei Yelusalema againe Iya faꞋikuya ahe uꞋawatalatalaina, kadu aimo Loma againe meda anafaiweya afaiweya udaꞋawatalatalaina.”
11 E, na noite seguinte, apresentando-se-lhe o Senhor, disse: Paulo, tem ânimo! Porque, como de mim testificaste em Jerusalém, assim importa que testifiques também em Roma.
12 Mala gilauna tu miYuda tufoidi buye hivagaꞋauta be hivevai. Yaubada matane hiwonadabadaba higayo, “Keke tamo gavadi anaꞋani o kaꞋi anayuni tu nagona Folo analuveꞋalikana. Yaubada, au uhalamanema.”
12 Quando já era dia, alguns dos judeus fizeram uma conspiração e juraram dizendo que não comeriam nem beberiam enquanto não matassem a Paulo.
13 Ada tovevai adi yoꞋo foti (40) kadu gavaiyehi amine.
13 E eram mais de quarenta os que fizeram esta conjuração.
14 Hiwonadabadaba gihavaina, hina abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu kaliva lakahidiyao hivenuwaꞋatadi higayo, “Ime Yaubada matane awonadabadaba higa vaita keke tamo gavadi anaꞋani tu nagona Folo analuveꞋalikana.
14 Estes foram ter com os principais dos sacerdotes e anciãos e disseram: Conjuramo-nos, sob pena de maldição, a nada provarmos até que matemos a Paulo.
15 Au omiꞋiyao kadu Koniselo moyaꞋaidi togiyomatana againe wanaveꞋoꞋola be yana kaliva Folo omi agaimiya hinasehobuyena. Omi wanagahe vaita nuwanuwami wadatoliluveluveni-yo yana dewa wadahalamane-hagihagiyeni. Tu Folo keke omi agaimiya ginayemu, faꞋina ime akidewadewa be edeya analuveꞋalikana.”
15 Agora, pois, vós, com o conselho, rogai ao tribuno que vo-lo traga amanhã, como querendo saber mais alguma coisa de seus negócios, e, antes que chegue, estaremos prontos para o matar.
16 Hidedemi hivevai tu kaliva saꞋeyana, Folo nouna natudi, kaliva yadi nuwanuwa higa edeya hinaluveꞋalikana ma ginogalina, au gina tolugaviya yadi manuwa toyogina againe giluku Folo givenuwaꞋatana.
16 E o filho da irmã de Paulo, tendo ouvido acerca desta cilada, foi, e entrou na fortaleza, e o anunciou a Paulo.
17 Bana Folo ginogalini-yo tonagona saꞋeyana gikovana be gigahena gigayo, “Hida kwanatubulakahina togiyomatana againe unanauwena. Yana nuwanuwa saꞋeyana faꞋina ginavenuwaꞋatana.”
17 E Paulo, chamando a si um dos centuriões, disse: Leva este jovem ao tribuno, porque tem alguma coisa que lhe comunicar.
18 Au tonagona kwamana ginauwena be togiyomatana gigahena gigayo, “Bana filisina ana egana Folo gikovaku, ada giveꞋoꞋoleku be hida kwanatubulakahina o againiya gaꞋaliyena, yana nuwanuwa saꞋeyana ginalukahihiyena faꞋina.”
18 Tomando-o ele, pois, o levou ao tribuno e disse: O preso Paulo, chamando-me a si, me rogou que te trouxesse este jovem, que tem alguma coisa que dizer-te.
19 Ada togiyomatana nimane giꞋabina be gisiꞋaliyeni tu gigahena gigayo, “Yavanuwanuwa unagaheyena.”
19 E o tribuno, tomando- o pela mão e pondo-se à parte, perguntou-lhe em particular: Que tens que me contar?
20 Bana gigayo, “MiYuda yama tonagona buye hivevai, ada bogiyadi hinaveꞋoꞋole be ya kaliva Folo Koniselo agaidiya hinasehobuyena. Hinagahe vaita hidatoliluveluveni-yo yana dewa hidahalamane-hagihagiyeni.
20 E disse ele: Os judeus se concertaram rogar-te que amanhã leves Paulo ao conselho como tendo de inquirir dele mais alguma coisa ao certo.
21 Tu keke unavenogaledi faꞋina yadi kaliva adi yoꞋo foti (40) kadu gavaiyehi amine edeya hinaveu be hinabodana. Badi hida kalivai-dina Yaubada matane hiwonadabadaba higa vaita keke tamo gavadi hinaꞋani tu nagona Folo hinaluveꞋalikana. Ada ahe hikidewadewa tu ya vehimeya higa Folo Koniselo agaidiya unahawahegena faꞋina hibodaboda.”
21 Mas tu não os creias, porque mais de quarenta homens dentre eles lhe andam armando ciladas, os quais se obrigaram, sob pena de maldição, a não comerem nem beberem até que o tenham morto; e já estão apercebidos, esperando de ti promessa.
22 Au hidedemi kwamana givenuwaꞋata ada togiyomatana gigahena gigayo, “Hida ya venuwaꞋata iya agaikuya keke tamo hakwadi againe unalukahihiyeni. Au unana.”
22 Então, o tribuno despediu o jovem, mandando-lhe que a ninguém dissesse que lhe havia contado aquilo.
23 Kwamana gina tu togiyomatana yana tolugaviya adi tonagona luhei gikovadi be gigahedi gigayo, “Wanakidewadewa. Adamoya uyuyuya kauwana ana bai naeni amine wanalowoga be Sisaliya againe wanana. Ami tolugaviya hanaledi luhei (200) agediya hinana, kadu kaliva seveniti (70) hosi agaidiya hinayage be hinana, kadu toꞋaiꞋonaga hanaledi luhei (200) yadi wagiyo hinana.
23 E, chamando dois centuriões, lhes disse: Aprontai para as três horas da noite duzentos soldados, e setenta de cavalo, e duzentos lanceiros para irem até Cesareia;
24 KaduꞋe, hosi tufoidi Folo faꞋina wanakidewedewedi, ada kabemani lakahina ana egana Filikesi againe wananauwena. Au wanaꞋitaveꞋavi-hagihagiyena be keke tamo vita eda againe ginanuhagani.”
24 e aparelhai cavalgaduras, para que, pondo nelas a Paulo, o levem salvo ao governador Félix.
25 Togiyomatana yana kaliva adiꞋiselu givehimeyedi gihavaina, Filikesi yana leta giꞋetoladina ada leta hidedemi gigahe.
25 E escreveu uma carta que continha isto:
26 Yo siule kabemani Filikesi, o kaliva lakahi. Adamoya iya Kelodiyo-Laisiyasa nimaku unaꞋitana.
26 Cláudio Lísias a Félix, potentíssimo governador, saúde.
27 MiYuda hida kaliva o againiya gaꞋiveninisena-ma hikiveꞋavina higa hidaluveꞋalikana faꞋina, tu bana valeyana ganogalina higa bana Loma kaliva, faꞋina yaku tolugaviya buye ahobu ana alugolegolena.
27 Este homem foi preso pelos judeus; e, estando já a ponto de ser morto por eles, sobrevim eu com a soldadesca e o livrei, informado de que era romano.
28 Iya nuwanuwaku ganahalamanena kaꞋi gavadi-yo hihawavekoyoyeni, faꞋina gasehobuyena be yadi Koniselo matadiya galukuwena.
28 Querendo saber a causa por que o acusavam, o levei ao seu conselho.
29 Ada inubana ahe ganuhagana, higa keke tamo gavadi koyona gidafaisewani tu kadamiyaluveꞋalikana o kaꞋi deliya kadasena, au miYuda yadi vehimeya gaitomana faꞋina hihawavekoyoyena.
29 E achei que o acusavam de algumas questões da sua lei, mas que nenhum crime havia nele digno de morte ou de prisão.
30 Tu muliya miYuda tufoidi hivevai be hinaluveꞋalikana, ada kaliva saꞋeyana yadi nuwanuwa faꞋina givenuwaꞋataku. Ganogalini-yo auheꞋama yaku kaliva gavehimeyedi be o againiya hinaꞋaliyena. Kadu badi kaliva hihawavekoyoyena-ma gavehimeyedi be o againiya hinavekotuna.
30 E, sendo-me notificado que os judeus haviam de armar ciladas a esse homem, logo to enviei, mandando também aos acusadores que perante ti digam o que tiverem contra ele. Passa bem.
31 Tu tolugaviya yadi togiyomatana yana vehimeya hidibumuhigena. Folo hivegaꞋaulena be hinauwena, ada medema bogi-nadi againe hina melala ana egana Adifadalisi againe hiyemu.
31 Tomando, pois, os soldados a Paulo, como lhes fora mandado, o trouxeram de noite a Antipátride.
32 Mala gilauna tolugaviya agediya hinana-ma hilowoga, yadi manuwa toyogina againe hiyewadi tu badi hosi kwaudiya hinana-ma Folo hivebwaꞋuliyena be Sisaliya againe hinauwena.
32 No dia seguinte, deixando aos de cavalo irem com ele, tornaram à fortaleza;
33 Hiyemu tu kabemani lakahina yana leta hivelena, ada Folo bana nimane hisena.
33 os quais, logo que chegaram a Cesareia e entregaram a carta ao governador, lhe apresentaram Paulo.
34 Bana kabemani lakahina yana leta gihawana gihavaina, Folo gitoliluveluvena gigayo, “O gava fafali kalivana?” Ada Folo gigayo, “Iya Silisiya kaliva.”
34 E o governador, lida a carta, perguntou de que província era; e, sabendo que era da Cilícia,
35 Bana kabemani ginogalini-yo gigahena gigayo, “Badi nuwanuwadi hinavekotu-ma hinaꞋela-yo o kahihi gananogalina.” Au yana kaliva givehimeyedi be Folo Helodi yana manuwa lakahina againe hinalukuwena, ada medede againe tolugaviya hinaꞋitaveꞋavina.
35 disse: Ouvir-te-ei quando também aqui vierem os teus acusadores. E mandou que o guardassem no pretório de Herodes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.