Atos 22
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NVT
1 Folo yoꞋo agaidiya gilukahihi gigayo, “Tobohiyakweyao kamakweyao, iya ganalukahihi be wananogalina. Keke gavana faꞋina tu ganakivetuvetunumi be wanahalamanena aku vita keke.”
1 “Irmãos e pais”, disse Paulo. “Ouçam-me enquanto apresento minha defesa.”
2 Hidedemi givebutu tu badi yoꞋo agona bona Hibeliu taudiyao bonadiya gilukahihi ma hinogalina againe hiveꞋawaꞋibode-moꞋena.
2 Quando o ouviram falar em aramaico, o silêncio foi ainda maior.
3 Ada au Folo yana lukahihi kadu ginunauwena gigayo, “IyaꞋeku kwanamiYuda, melala ana egana Tasasi againe gatubuga, medema Silisiya ana fafali againe, tu hidedei Yelusalema againe galakata. Bana Gameliyela againe gasikulu ada givehawale-hagihagiyeku be bwanenedeyao yadi vehimeya ganadibumuhigena faꞋina. Kadu omi tova adamoya Yaubada againe wahawahegemi amine, meda iya boi kadu gahawahege-moꞋeku.
3 Então Paulo disse: “Sou judeu, nascido em Tarso, cidade da Cilícia. Fui criado aqui em Jerusalém e educado por Gamaliel. Como aluno dele, fui instruído rigorosamente em nossas leis e nos costumes judaicos. Tornei-me muito zeloso de honrar a Deus em tudo que fazia, como vocês são hoje.
4 Ada badi kaliva Yesu yana Eda himulimuliyena-ma gakivekoyodi. Kaliva vevine gakiveꞋavidi be yaku kalivamomo yaku vehimeya againe tufoidi deliya hihegenauwedi, kadu tufoidi hiluveꞋalikadi.
4 E fui ao encalço dos seguidores do Caminho, perseguindo alguns até a morte, prendendo homens e mulheres e lançando-os na prisão.
5 Iya gagahe velemoꞋena ma abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu kadu koniselo moyaꞋaidi adifaiweya hinaꞋalakakila, faꞋina badi tobohiyaneyao tonagona Damasiko againe yadi leta hiꞋetoladina be iya gananauwena. Au galowoga be gana vaita Yesu yana Eda kalivai-dina ganakiveꞋavidi ada yogoyogonidiyao Yelusalema againe ganaꞋaliyedi be matahiwadi hinanuhagana faꞋina.” Hidedemi Folo gigahe.
5 O sumo sacerdote e todo o conselho dos líderes do povo podem confirmar isso. Recebi deles cartas para nossos irmãos judeus em Damasco que me autorizavam a trazer os seguidores do Caminho de lá para Jerusalém, em cadeias, para serem castigados.
6 Kadu gigayo, “Au edeya ganauna tu kauwana getadeya Damasiko liline gadayemu ma auheꞋama mahalina lakahina lobameya giveꞋakinamanamalena, iya ganauna againe gituvemahali-Ꞌowona.
6 “Quando me aproximava de Damasco, por volta do meio-dia, de repente uma luz muito intensa brilhou ao meu redor.
7 Au babiya gabeꞋu tu tamo hakwadi agona ganogalina gigaheku gigayo, Saulo, Saulo! Gavana faꞋina ukikivekoyoku?
7 Caí no chão e ouvi uma voz que me disse: ‘Saulo, Saulo, por que você me persegue?’.
8 Ada iya gagayo, Kaiwabu, O hakwaꞋadi? Bana gigayo, IyaꞋeku Yesu kwanaNasaledi ada Iya ukikivekoyoku. Hidemi gigahe.
8 “‘Quem és tu, Senhor?’, perguntei. “E a voz respondeu: ‘Sou Jesus, o nazareno,
9 Tu badi kaliva hivebwaꞋuliyeku-ma mahalina hiꞋitana tu kaliva iya agaikuya gilukahihi-ma agona keke hidanogali-hagihagiyeni.
9 Os que me acompanhavam viram a luz, mas não entenderam a voz daquele que falava comigo.
10 Ada au iya gatoliluvaluva gagayo, Kaiwabu, gavadi ganagani? Ada Bana Kaiwabu gigaheku gigayo, Umidi, Damasiko againe unaluku ada medede againe kaliva saꞋeyana gavaimi Yaubada o faꞋiniya boi givehimeya ma ginavenuwaꞋata. Hidedemi Kaiwabu gigahe.
10 “Então perguntei: ‘Que devo fazer, Senhor?’. “E o Senhor me disse: ‘Levante-se e entre em Damasco, onde lhe dirão tudo que você deve fazer’.
11 Au mahalina veꞋakinamanamalina faꞋina iya gavematakoyo, faꞋina aku bwaꞋuli nimakuya hiꞋabiku be Damasiko againe hinauweku.
11 “A luz intensa havia me deixado cego, e meus companheiros tiveram de levar-me pela mão a Damasco.
12 Ayemu tu kaliva saꞋeyana gimiyami, ana egana Ananaiyasi, ada bana Yaubada gimatamatausena kadu yada vehimeya lakahina gidibudibumuhigena. Ada tobohiyadeyao miYuda moyaꞋaidi Damasiko againe himiyami-ma hiveꞋamohimohinena lakahina.
12 Vivia ali Ananias, um homem devoto, dedicado à lei e muito respeitado por todos os judeus da cidade.
13 E, bana kalivai-nadi iya gamiyami againe giꞋela, lilikuya gimidi gigaheku gigayo, Tobohiyaku Saulo, mata ginaꞋitalele. Gigahe-yo auheꞋama mataku kadu giꞋitalele, ada bana gaꞋitana.
13 Ele veio, colocou-se ao meu lado e disse: ‘Irmão Saulo, volte a enxergar’. E, naquele mesmo instante, pude vê-lo.
14 Kadu bana gigayo, Yaubada bwanenedeyao hidavadavana amanadi o givegide be yana nuwanuwa unahalamanena, kadu yana Kaliva Mahamahalina edeya ahe uꞋitana be Tauna agona unogalina.
14 “Então ele disse: ‘O Deus de nossos antepassados escolheu você para conhecer a vontade dele e para ver o Justo e ouvi-lo falar.
15 Ada gavaimi ahe uꞋitana be unogalina-ma kaliva moyaꞋaidi agaidiya unaꞋawatalatalainena, au oꞋeni aimo yana toꞋawatalatalaina.
15 Você será testemunha dele, dizendo a todos o que viu e ouviu.
16 Ada auwe, kadu keke tamo gavadi faꞋina unabodaboda. Umidi be unabafitaiso, Kaiwabu ana egana unahawadavadavani-yo ya koyona faꞋina aseꞋase ginakolana. Hidedemi Ananaiyasi gigaheku.
16 O que está esperando? Levante-se e seja batizado! Fique limpo de seus pecados invocando o nome do Senhor’.
17 Tu iya Yelusalema againe gayewaku, ada tova saꞋeyana manuwa-tafalolo lakahina againe galuku gaveꞋoveꞋoꞋola tu gaꞋenoꞋita.
17 “Depois que voltei a Jerusalém, estava orando no templo e tive uma visão,
18 Ada yaku ita againe Kaiwabu gaꞋitana gigaheku gigayo, Umadumidi, Yelusalema unamadunuyabuyabuna, faꞋina miYelusalema ya awatalatalaina Iya faꞋikuya keke hinavetumaganeni.
18 na qual o Senhor me dizia: ‘Depressa! Saia de Jerusalém, pois o povo daqui não aceitará seu testemunho a meu respeito’.
19 Tu iya gagayo, Kaiwabu, badi yaku huluva hihalamane-hagihagiyena, higa sinagogi moyaꞋaina agaidiya galuku badi O hivetumagane-ma gakiveꞋavidi be gamunudi.
19 “E eu respondi: ‘Senhor, sem dúvida eles sabem que em cada sinagoga eu prendia e açoitava aqueles que criam em ti.
20 KaduꞋe boi ya toꞋawatalatalaina ana egana Sitiveni hiluveꞋalikana ana toveya, iya gamidiveꞋedaꞋufona, kaliva hitutuveꞋalikana-ma gahawaveyamumuyedi ada adi aikeva gaꞋitaveꞋavina. Boi hidede amine ya kalivamomo gakivekoyodi tu adamoya ganuwavilana faꞋina au yaku awatalatalaina O faꞋiniya hinavetumaganena. Hidedemi Kaiwabu againe gagahe.
20 E quando Estêvão, tua testemunha, foi morto, eu estava inteiramente de acordo. Fiquei ali e guardei os mantos que eles tiraram quando foram apedrejá-lo’.
21 Tu Bana Kaiwabu gigaheku gigayo, Una! YoꞋo tulidiyao lauveya himimiyami-ma agaidiya ganaꞋiveninise be unana. Hidedemi Kaiwabu gigaheku.”
21 “Mas o Senhor me disse: ‘Vá, pois eu o enviarei para longe, para os gentios’”.
22 Bana Folo gilulukahihi tu miYuda hivanevanenega tu gigahe vaita yoꞋo tulidiyao Yaubada yana yoꞋo agaidiya hinaluku againe, au hivebutu hikovaꞋawafatafata higayo, “Au gidaꞋalika! Mema kaliva koyona, keke wayawaina ginamiyami.”
22 A multidão ouviu Paulo até ele dizer essa palavra. Então começaram a gritar: “Fora com esse sujeito! Ele não merece viver!”.
23 Au higagakwelukwelulu, adi aikeveya hiluluwahiwahi, fwayafwaya hihegehegelakahina.
23 Gritavam, arrancavam seus mantos e jogavam poeira para o alto.
24 Hidedemi hihuluva faꞋina, togiyomatana yana kaliva givehimeyedi be Folo tolugaviya yadi manuwa toyogina againe hinalukuwena. Kadu gigahedi gigayo, “Bulava againe wanalauna be gavadi yana koyona ginayakahina faꞋina. KaꞋi gavadi-yo yoꞋo agodi lakahina hihawavekoyoyena ma au kanahalamanena.”
24 O comandante trouxe Paulo para dentro e ordenou que ele fosse açoitado e interrogado a fim de descobrir por que a multidão tinha ficado tão furiosa.
25 Au hinauwena ada hiyogona be hinalauna ma Folo tolugaviya adi tonagona bana liline gimidimidi-ma gigahena gigayo, “KaꞋi omi wanalauku? Iya Loma kaliva nonogana keke wadavedewayaugiku. Keke amifaiweya hidede amine wanalauku, faꞋina ime Loma kaliva yama vehimeya gihawatami.”
25 Quando amarravam Paulo para açoitá-lo, ele disse ao oficial que estava ali: “A lei permite açoitar um cidadão romano sem que ele tenha sido julgado?”.
26 Tu bana tonagona yana gahe ginogalini-yo togiyomatana againe gina givenuwaꞋatana gigayo, “Mema gavadi unagani? FaꞋina bana wadevama Loma kaliva.”
26 Ao ouvir isso, o oficial foi ao comandante e perguntou: “O que o senhor está fazendo? Este homem é cidadão romano!”.
27 Au togiyomatana Folo againe gina gitoliluveluvena gigayo, “KaꞋi velemoꞋena o Loma kaliva?” Bana Folo gigayo, “Ika, iya Loma kaliva.”
27 O comandante perguntou a Paulo: “Diga-me, você é cidadão romano?”. Ele respondeu: “Sim, eu sou”.
28 Togiyomatana gigayo, “Iya mani lakahina gaseni-yo gavekwanamiLoma.”
28 “Eu também”, disse o comandante. “E paguei caro por minha cidadania!” Paulo respondeu: “Mas eu sou cidadão de nascimento”.
29 Ada tolugaviya himidimidi vaita Folo hinalauna-ma auheꞋama hivagayewayewa, kadu togiyomatana bana Folo Loma kaliva ma ahe gihalamanena againe tauna gimatauta, faꞋina Loma kaliva nonogana giyogona.
29 Quando os soldados que estavam prestes a interrogar Paulo ouviram que ele era cidadão romano, retiraram-se de imediato. Até mesmo o comandante ficou com medo ao saber que Paulo era cidadão romano, pois tinha mandado amarrá-lo.
30 Bogi saꞋeyana hida mala gilauna togiyomatana nuwanuwana ginahalamane-hagihagiyena kaꞋi gavana faꞋina miYuda Folo hihawavekoyoyeni. Nuwanuwana ginahalamanena faꞋina yana kaliva givehimeyedi be Folo deliya hisehobuyena, kadu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao ada miYuda yadi Koniselo moyaꞋaidi gikovavagaꞋauhidi. Ahe hivagaꞋauta againe, gina Folo givegaꞋaulena be badi Koniselo moyaꞋaidi matadiya gisena.
30 No dia seguinte, o comandante ordenou que os principais sacerdotes se reunissem com o conselho dos líderes do povo. Queria descobrir exatamente qual era o problema, por isso soltou Paulo e mandou que o trouxessem diante deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.