Atos 16
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs VC
1 Folo ginumiyamiyanana tu melala adi egana Debi Lisidila agaidiya giyemu. Ada medede againe tovetumagana saꞋeyana gimiyami, ana egana Timoti. Hinana ma kadu tovetumagana ada badi vineYuda tu tamana ma kwanaGilika.
1 Chegou a Derbe e depois a Listra. Havia ali um discípulo, chamado Timóteo, filho de uma judia cristã, mas de pai grego,
2 Ada tovetumagana moyaꞋaidi Lisidila againe kadu Aikoniumi againe Timoti hihawaveyamumuyena.
2 que gozava de ótima reputação junto dos irmãos de Listra e de Icônio.
3 Au Folo nuwanuwana Timoti bana ginabwaꞋulina, ada melala tulina tulina hinanudadanidi-ma agaidiya miYuda himiyami be moyaꞋaidi hihalamanena Timoti tamana kwanaGilika, faꞋina Folo Timoti wowone Yaubada yana iyaꞋiyaya gitomogolohina be miYuda keke hinakiloweni.
3 Paulo quis que ele fosse em sua companhia. Ao tomá-lo consigo, circuncidou-o, por causa dos judeus daqueles lugares, pois todos sabiam que o seu pai era grego.
4 Ada melala tulina tulina agaidiya hinunumiyamiyanana tu afositolo kadu tovetumagana adi tonagona Yelusalema againe gavaimi hivehimeya-ma badi tovetumagana hivenuwaꞋatadi be higa vehimeyai-dina hinaꞋitaveꞋavidi.
4 Nas cidades pelas quais passavam, ensinavam que observassem as decisões que haviam sido tomadas pelos apóstolos e anciãos em Jerusalém.
5 Ada au tovetumagana adi yoꞋo tulina tulina yadi vetumagana gitubutubuga kadu aiyeta saꞋeyana saꞋeyana himoyamoyaꞋai.
5 Assim as igrejas eram confirmadas na fé, e cresciam em número dia a dia.
6 Tu Folo ana bwaꞋuli buye hinunudadana-ma AluꞋaluwa Mahalina gihawatadi be keke fafali ana egana Esiya againe Kaiwabu bonana hinalumamaleni. Gihawatadi faꞋina, fafali adi egana Filidiya Galesiya adihinafeya hinauna.
6 Atravessando em seguida a Frígia e a província da Galácia, foram impedidos pelo Espírito Santo de anunciar a palavra de Deus na {província da} Ásia.
7 Ada fafali ana egana Maisiya tufone hiyemu againe, hinuwanuwa vaita fafali ana egana Bidiniya againe hidana, tu Yesu AluꞋaluwana kadu gihawatadi.
7 Ao chegarem aos confins da Mísia, tencionavam seguir para a Bitínia, mas o Espírito de Jesus não o permitiu.
8 Hidema faꞋina Maisiya hinafane hinauna hinauna tu melala saꞋeyana ana egana Talowasi againe hihobu.
8 Depois de haverem atravessado rapidamente a Mísia, desceram a Trôade.
9 Ada bogi againe Folo giꞋenoꞋita ada yana ita againe kwanaMasedoniya giꞋitana, gimidimidi tu giveꞋoveꞋoꞋolena toyogina gigayo, “Masedoniya agaimeya udaꞋela udavelugama.”
9 De noite, Paulo teve uma visão: um macedônio, em pé, diante dele, lhe rogava: Passa à Macedônia, e vem em nosso auxílio!
10 Ada Folo hidede amine giꞋenoꞋita faꞋina, (iya Luke badi buye) akidewadewa be Masedoniya againe anamaduna. Au anuwanuwa higa vaita Yaubada givehimeyema be VenuwaꞋata Yamumuna miMasedoniya agaidiya analumamalena.
10 Assim que teve essa visão, procuramos partir para a Macedônia, certos de que Deus nos chamava a pregar-lhes o Evangelho.
11 Akidewadewa ada wakeya ayage digo Talowasi ahege tu himula ana egana Samodelesi againe adamana. Bogi ada mala gilauna kadu adamana, melala ana egana Niyafolisi againe ayemu.
11 Embarcados em Trôade, fomos diretamente à Samotrácia e no outro dia a Neápolis;
12 Ada medede againe ahobu, au ana melala ana egana Filifai againe. Filifai Masedoniya ana fafaliya gidauda ada medema fafali-nadi againe Filifai melala lakahina. Ada melala-moꞋena miLoma hiveꞋalahina. Ada au medede againe aiyeta tufona amiyami.
12 e dali a Filipos, que é a cidade principal daquele distrito da Macedônia, uma colônia {romana}. Nesta cidade nos detivemos por alguns dias.
13 Ada sabati againe melala tufone ana gufeya ahobu. Avaita gufa afaꞋaine miYuda veꞋoveꞋoꞋola faꞋina tova moyaꞋaina hidavagavagaꞋauta. Au ayemu ada ahiyoto be vevine ahe hivagaꞋauta-ma agaidiya avebutu alumamala.
13 No sábado, saímos fora da porta para junto do rio, onde pensávamos haver lugar de oração. Aí nos assentamos e falávamos às mulheres que se haviam reunido.
14 Ada tovanenega agaidiya kwamayoku saꞋeyadi himiyami, adi egana Lidiya badi vineTaiyataila. Yadi faisewa ma kaleko likelikena fatana lakahina ana kimonevedamana. Ada badi Yaubada hihawadavadavana. Au Folo gilumamala againe, Kaiwabu nuwadi gikiyauna be yana laumamala hivenogalena.
14 Uma mulher, chamada Lídia, da cidade dos tiatirenos, vendedora de púrpura, temente a Deus, nos escutava. O Senhor abriu-lhe o coração, para atender às coisas que Paulo dizia.
15 Hivetumaganeni-yo hibafitaiso, badiꞋe kadu yadi manuwa hinagena ana yoꞋo buyeꞋi. Hibafitaiso gihavaina, hiveꞋoꞋolema toyogina higayo, “KaꞋi omi wanuwanuwa vaita ima Kaiwabu adavetumagane-moꞋeni, au waꞋela be yama manuweya wanamiyami.” Ada au hisiveꞋauyema.
15 Foi batizada juntamente com a sua família e fez-nos este pedido: Se julgais que tenho fé no Senhor, entrai em minha casa e ficai comigo. E obrigou-nos a isso.
16 Tova saꞋeyana veꞋoveꞋoꞋola ana abavagaꞋauta againe anauna tu agetoga kwamayoku edeya amaduhagana, kwamayoku-nadi balauma giluvaiyena. Bana balauma halamana givelevelena be gavadi gavadi aimo ginalakayemu-ma, bana kwamayoku gihawahawavemogatalena. Ada kaliva vevine moyaꞋaidi agetoga ana tovehimeya mani hiveleveledi be aimo gavadi badi agaidiya ginalakayemu-ma kwamayoku ginahawavemogatalena faꞋina. Ada au bana yana hawavemogatala againe ana tovehimeya yadi mani lakahina hivaivaina.
16 Certo dia, quando íamos à oração, eis que nos veio ao encontro uma moça escrava que tinha o espírito de Pitão, a qual com as suas adivinhações dava muito lucro a seus senhores.
17 Au kwamayoku Folo kadu ime buye gimulimuliyema, gikovakovadona gigayo, “Hida kalivai-dina Yaubada Getane-moꞋane yana tofaisewa. Kibababala ana eda faꞋina omi agaimiya hilulumamalena.”
17 Pondo-se a seguir a Paulo e a nós, gritava: Estes homens são servos do Deus Altíssimo, que vos anunciam o caminho da salvação.
18 Au hidede amine ginunauwena aiyeta a gavaiyehi tu Folo dibuna gitoyoga, faꞋina gihagavilana yafune againe gigahe gigayo, “Yesu ana eganeya gavehimeye be kwamayoku unanuyabuyabuna.” Ada auheꞋama yafune gimadunuyabuyabuna.
18 Repetiu isto por muitos dias. Por fim, Paulo enfadou-se. Voltou-se para ela e disse ao espírito: Ordeno-te em nome de Jesus Cristo que saias dela. E na mesma hora ele saiu.
19 Tu agetoga ana tovehimeya yadi mani inubana kwamayoku yana hawavemogatala againe a gihavaina-ma hiꞋayaunena. Hidedemi hiꞋayaunena faꞋina, Folo Sailosi himadukiveꞋavidi digo abavedewayauga melala hinafane hitaidi be melala ana tonagona matadiya hisedi.
19 Vendo seus amos que se lhes esvaecera a esperança do lucro, pegaram Paulo e Silas e levaram-nos ao foro, à presença das autoridades.
20 Au tonagona, badi miLoma, matadiya hisedi tu higahe higayo, “Hida hima kalivai-dina miYuda, ada badi faꞋidiya vekwageya lakahina yada melaleya gilakayemu.
20 Em seguida, apresentaram-nos aos magistrados, acusando: Estes homens são judeus; amotinam a nossa cidade.
21 Dewa tulina hivehavehawalayena ada dewai-nadi againe ide Loma kaliva yada vehimeya hihawatana. Au ide Loma kaliva faꞋina keke adafaiweya yadi vehawala kanaꞋabini o kaꞋi kanadibumuhigeni.”
21 E pregam um modo de vida que nós, romanos, não podemos admitir nem seguir.
22 Badi agetoga ana tovehimeya hidedemi higahe tu kadu yoꞋo hivebutu Folo Sailosi himunumunudi. Au melala ana tonagona hivehimeya be tolugaviya adi kaleko hinavehalilini-yo hinalaulaudi.
22 O povo insurgiu-se contra eles. Os magistrados mandaram arrancar-lhes as vestes para açoitá-los com varas.
23 Ada ahe himunukoyokoyodi-yo deliya hihegenauwedi, ada deli ana toꞋitaveꞋavina hivehimeyena be ginaꞋitaveꞋavi-hagihagiyedi.
23 Depois de lhes terem feito muitas chagas, meteram-nos na prisão, mandando ao carcereiro que os guardasse com segurança.
24 Au toꞋitaveꞋavina hida vehimeya ginogalini-yo abamiyami hinagene-moꞋane gisedi, ada agedi yowana folefolegina againe hihuya-yo hilokana.
24 Este, conforme a ordem recebida, meteu-os na prisão inferior e prendeu-lhes os pés ao cepo.
25 Tu bogi nafone Folo Sailosi hiveꞋoveꞋoꞋola kadu Yaubada againe hikwelikweli tu filisina velugadiyao hivanevanenega.
25 Pela meia-noite, Paulo e Silas rezavam e cantavam um hino a Deus, e os prisioneiros os escutavam.
26 Hikwelikweli tu auheꞋama liꞋuliꞋu lakahina gilakayemu ada deli ana manuwa giliꞋuliꞋu. Kadu auheꞋama wanafali moyaꞋaina giꞋayauyau-Ꞌowona, ada filisina moyaꞋaidi adi bulava kainumula giꞋagologolohina.
26 Subitamente, sentiu-se um terremoto tão grande que se abalaram até os fundamentos do cárcere. Abriram-se logo todas as portas e soltaram-se as algemas de todos.
27 Au deli ana toꞋitaveꞋavina giꞋenohabalutuga, ada deli ana wanafali giꞋayauna-ma giꞋitana againe, ginuwanuwa vaita filisina moyaꞋaidi ahe hidaꞋota faꞋina yana ilama gisiwakana be tauna ginaluveꞋalikana.
27 Acordou o carcereiro e, vendo abertas as portas do cárcere, supôs que os presos haviam fugido. Tirou da espada e queria matar-se.
28 Tauna gidaluveꞋalikana ma Folo gikovadona gigayo, “Umiya, keke tauni unaluveꞋalika! Au weꞋa moyaꞋaima amimiyami.”
28 Mas Paulo bradou em alta voz: Não te faças nenhum mal, pois estamos todos aqui.
29 Au toꞋitaveꞋavina mahala faꞋina gikova. Givaini-yo gimaduluku ada Folo Sailosi agediya giꞋiboꞋula-moꞋa tu yana wamatauta givetavetatava.
29 Então o carcereiro pediu luz, entrou e lançou-se trêmulo aos pés de Paulo e Silas.
30 Ada au deliya gisehobuyedi digo gitoliluveluvedi gigayo, “Kaliva, gavadi ganagani-yo Yaubada yana kibababala gananuhagani?”
30 Depois os conduziu para fora e perguntou-lhes: Senhores, que devo fazer para me salvar?
31 Badi higayo, “Kaiwabu Yesu againe unavetumagana be kibababala unanuhagana, oꞋeni kadu ya manuwa hinagena yoꞋoi-dina buyeꞋi.”
31 Disseram-lhe: Crê no Senhor Jesus e serás salvo, tu e tua família.
32 Kadu Kaiwabu bonana bana againe kadu yana manuwa hinagena moyaꞋaidi agaidiya hilumamalena.
32 Anunciaram-lhe a palavra de Deus, a ele e a todos os que estavam em sua casa.
33 Ada bogi nafona nonogana toꞋitaveꞋavina ginauwedi be adi koliya gikolana. Ada keke gidaboda, auheꞋama banaꞋe kadu yana manuwa hinagena moyaꞋaidi hibafitaiso.
33 Então, naquela mesma hora da noite, ele cuidou deles e lavou-lhes as chagas. Imediatamente foi batizado, ele e toda a sua família.
34 Hibafitaiso gihavaina, toꞋitaveꞋavina Folo Sailosi yana manuweya givegaꞋauledi be adiga gikidewedewena. Ada au banaꞋe yana manuwa hinagena buye hivemwamwala-moꞋa, Yaubada againe hivetuvetumagana faꞋina.
34 Em seguida, ele os fez subir para sua casa, pôs-lhes a mesa e alegrou-se com toda a sua casa por haver crido em Deus.
35 Tu mala gilauna miLoma tonagona yadi filisimani hiꞋiveninisedi, vehimeya hiveledi be deli ana toꞋitaveꞋavina hinagahena hinagayo, “Wadema kaliva adiꞋiselu unayaudi be hinana.”
35 Quando amanheceu, os magistrados mandaram os lictores dizer: Solta esses homens.
36 Au yadi vehimeya toꞋitaveꞋavina ginogalini-yo Folo givenuwaꞋatana gigayo, “Tonagona yadi vehimeya hisena be oꞋeni Sailosi buye ganayaumi be wanana. Au wanana tu yami lowoga keke kaliva moyaꞋaidi matadiya.”
36 O carcereiro transmitiu essa mensagem a Paulo: Os magistrados mandaram-me dizer que vos ponha em liberdade. Saí, pois, e ide em paz.
37 Tu Folo filisimani agaidiya gigahe gigayo, “Badi Loma tonagona nonogana miLoma yada vehimeya gigahe amine keke hidahuluva. Vaita nagona kaliva hidamidivedewayaugidi-yo muliya fanisi ana vehimeya hidaseni. Tu ime Loma kaliva nonogana keke hidavedewayaugima, au himaduvehimeya be tolugaviya kaliva moyaꞋaidi matadiya hilaulauma-yo deliya hihegenauwema. Ada tova adamoya nuwanuwadi hinawavima be ananaukau. Keke-moꞋa! Au Loma tonagona taudiyao hidedei hidaꞋela hidayauma.”
37 Mas Paulo replicou: Sem nenhum julgamento nos açoitaram publicamente, a nós que somos cidadãos romanos, e meteram-nos no cárcere, e agora nos lançam fora ocultamente... Não há de ser assim! Mas venham e soltem-nos pessoalmente!
38 Au filisimani Loma tonagona agaidiya hida gahe hiꞋawatalatalainena, ada Folo Sailosi higayo, Ime Loma kaliva, ma badi hinogalini-yo au himatautaveꞋine.
38 Os lictores deram parte dessas palavras aos magistrados. Estes temeram, ao ouvir dizer que eram romanos.
39 Au hina badi agaidiya higahe higayo, “Ime akoyo faꞋina keke adavedewayaugimi miLoma yada vehimeya gigahe amine. Au nuwanuwama wanahobu be yama melala wananuyabuyabuna.”
39 Foram e lhes falaram brandamente. Pedindo desculpas, rogavam-lhes que se retirassem da cidade.
40 Ada au Folo Sailosi deliya hihobu be Lidiya yadi manuweya hina. Ada medede againe tovetumagana buye hivagaꞋauta be hiluꞋageyedi. Hilukahihi gihavaina, au hilowoga.
40 Saindo do cárcere, entraram em casa de Lídia, onde reviram e consolaram os irmãos. Depois partiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.