Marcos 10
urim (URIM) vs VC
1 Sisas wrekg atnurng anong kanokg pa nar anong kanokg a Sutia, atom angket u kop Sotan pa kai wompel ai. Tu wrong wailet wa anel wli wli kapringentel antiur. Kil lanaken yangkipm a Maur Wailen kol a kil lala pa.
1 Saindo dali, ele foi para a região da Judéia, além do Jordão. As multidões voltaram a segui-lo pelo caminho e de novo ele pôs-se a ensiná-las, como era seu costume.
2 Tu tiur a tu melnum a arpmen yangkipm yiprokgen a Moses tu kul eng Sisas, tu la ilmpel nikgwalpm. Atom tu asentel la, “Kitn laniko, yangkipm titnongket amentepmen pa la kolai la mentepm ungkwan kin aki kalpis?”
2 Chegaram os fariseus e perguntaram-lhe, para o pôr à prova, se era permitido ao homem repudiar sua mulher.
3 Sisas kil akalmpe ok a tu pa kolpa la, “Yangkipm pekg Moses kil lanakepm kolai eng la kipm kutnun?”
3 Ele respondeu-lhes: "Que vos ordenou Moisés?"
4 Tu akalmpe kolpa la, “Moses awi wor eng tu la tu nira wrkapm wompel eng ik ngketen kin pa a ungkwan kin pa kai.”
4 Eles responderam: "Moisés permitiu escrever carta de divórcio e despedir a mulher."
5 Sisas lanaken la, “Pekg tu antokg melkget kol pa atom Moses kil anti a kil nira wrkapm wompel pa eng ik ngketen kin pa.
5 Continuou Jesus: "Foi devido à dureza do vosso coração que ele vos deu essa lei;
6 Pekg ep pa Maur Wailen kil ake awi wor eng pa. Pekg ak wang ep pa Maur Wailen kil antokg kweikwei wrongkwail, kil antokg melnum kolen kin a kipman.
6 mas, no princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 Kolpa atom kipman pa mpa utnurng mansan alkil pa kai rpmi wris nimpokgen kin alkilen pa,
7 Por isso, deixará o homem pai e mãe e se unirá à sua mulher;
8 mpa tuwekg palng kol num wris. Tuwekg ake wa itna kol melnum wekg, kalpis om. Tuwekg am palng kol num wris ike.
8 e os dois não serão senão uma só carne. Assim, já não são dois, mas uma só carne.
9 Kolpa ti ake antiwe mpa kipm ngketen kweikwei ur a Maur Wailen aye kai itna wris pa, kalpis om.”
9 Não separe, pois, o homem o que Deus uniu."
10 Tu oklala plalng pa, Sisas a tu watnom a kil aroaro wonel pa yaper kawor rpma wan pa, tu watnom pa asen Sisas eng oklala wet kil la pa.
10 Em casa, os discípulos fizeram-lhe perguntas sobre o mesmo assunto.
11 Kil akalmpe la kolkil, “Kol melnum ur ungkwan kin alkil pa atom uwi kin ur manet ai pa, kipman pa kil antokg paipm kai kin alkil eng angketen rpma alntuwekgen pa.
11 E ele disse-lhes: "Quem repudia sua mulher e se casa com outra, comete adultério contra a primeira.
12 Am kol pake, kol kin ur pa utnuurng kipman alkil atom uwi kipman manet ur ai pa, kin pa antokg paipm kai kipman alkil eng angketen rpma alntuwekgen pa.”
12 E se a mulher repudia o marido e se casa com outro, comete adultério."
13 Tu aye warim tiur pa aye kul eng Sisas la kil elng wam elewen a oklala niki Maur Wailen eng ngklin tu pa, ari tu watnom a alkil pa aklewen.
13 Apresentaram-lhe então crianças para que as tocasse; mas os discípulos repreendiam os que as apresentavam.
14 Sisas ari pa, kil nikgwalpm wakget eng tu watnom alkil pa, atom kil la kolpa la, “Elng tu pa kul eng kupm, ampur angkengken. Maur Wailen am ikgalen nol nikgwalpm a tu melnum a kolen tu warim yekyek tike.
14 Vendo-o, Jesus indignou-se e disse-lhes: "Deixai vir a mim os pequequinos e não os impeçais, porque o Reino de Deus é daqueles que se lhes assemelham.
15 Kupm lanakepm aklale, mla ur ake elng Maur Wailen pa itni wailen ikglen nol nikgwalpm akilen pa kol tu warim antokg pa, pa akentiwe mpa kil kawor yipmingki wunen a Maur Wailen pa, kalpis wrisen.”
15 Em verdade vos digo: todo o que não receber o Reino de Deus com a mentalidade de uma criança, nele não entrará."
16 Atom Sisas kil ak wam ti aloken aye kul rpma kimang alkilen ti, a kil elng wam pa kai ele tu pa oklala naki Maur Wailen pa la kil plan ipma wor ngklin tu warim pa.
16 Em seguida, ele as abraçou e as abençoou, impondo-lhes as mãos.
17 Sisas wrekg angkom kai pa, melnum ur pa pirng kai akoporel kai kapor kilko aleinsel a asentel la, “Melnum wor a aroaro wonelo, mpa kupm ntokg kolai eng uwi yaprekg watin atom ikga kupm rpmi wor ikngklei wang pa?”
17 Tendo ele saído para se pôr a caminho, veio alguém correndo e, dobrando os joelhos diante dele, suplicou-lhe: "Bom Mestre, que farei para alcançara vida eterna?"
18 Sisas kil akalmpewel la, “Kitn la kupm ti melnum wor kolai? Ake melnum ur wor kol Maur Wailen kil alkil ai.
18 Jesus disse-lhe: "Por que me chamas bom? Só Deus é bom.
19 Yangkipm titnongket kil pekg Maur Wailen alkepm la kipm kutnun pa, kitn am ariwe ike, la: ampur alm melnum amo, ampur angkli arkul tita, ampur ak ikgwam, ampur kansil lakati melnum ur, ampur kansil yangkipm eng awi kweikwei a melnum ur kalpmilel, orngwatneikgen mansan.”
19 Conheces os mandamentos: não mates; não cometas adultério; não furtes; não digas falso testemunho; não cometas fraudes; honra pai e mãe."
20 Ari melnum pa la, “Melnum a kaling planto, pekg ak a kupm warimpen ai kulngkul kul wang ti pa, kupm atning katnun yangkipm titnongket a kitn la pa.”
20 Ele respondeu-lhe: "Mestre, tudo isto tenho observado desde a minha mocidade."
21 Sisas kil ariwel kolpa, kil plan ipma wor wasrongentel, kil la, “Kitn tukwok eng kweiur wris ur a pa. Kitn kai la eng tu rmpenteitn apm nung kweikwei alkitn pa plalng pipa, mpreing uk tu melnum a rpma tukwok pa. Atom kitn kul kutnuntopm! Ikga kitn ntiwe kweikwei watipmen kaino kitnong ai.”
21 Jesus fixou nele o olhar, amou-o e disse-lhe: "Uma só coisa te falta; vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu. Depois, vem e segue-me.
22 Melnum pa atning yangkipm pa kolti, kil mining paipmen num, ipma a kil pa kalkut paipm kolti, am kai ike. Eng ntei, kil antiwe kweikwei watipmen.
22 Ele entristeceu-se com estas palavras e foi-se todo abatido, porque possuía muitos bens.
23 Sisas kil ari tu watnom alkil pa la, “Melnum a antiwe kweikwei watipmen pa wonet paipm eng kil elng Maur Wailen kawor itna wailen ikgalen nol nikgwalpm akilen pa.”
23 E, olhando Jesus em derredor, disse a seus discípulos: "Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os ricos!"
24 Tu watnom alkil pa tu wrekg paipm eng yangkipm a kil la pa. Atom Sisas kil wa lanaken la, “Kipm warim alkupmen. Melnum la elng Maur Wailen kawor itni wailen ikglen nol nikgwalpm akilen pa wonet paipm.
24 Os discípulos ficaram assombrados com suas palavras. Mas Jesus replicou: "Filhinhos, quão difícil é entrarem no Reino de Deus os que põem a sua confiança nas riquezas!
25 Kol ling pa la or tawong a ikyom a ak angkut apm pa kawor pa, ake aken kwap kol melnum a antiwe kweikwei watipmen la elng Maur Wailen kawor itni wailen ikglen nol nikgwalpm akilen, pa aken kwap paipm.”
25 É mais fácil passar o camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar o rico no Reino de Deus."
26 Tu watnom alkilen pa tu wrekg paipm arkolng anel asen tita la, “Woi, ti mla a i antiwe mpa uwi yaprekg watin atom ikga kil rpmi ikngklei wang pa!”
26 Eles ainda mais se admiravam, dizendo a si próprios: "Quem pode então salvar-se?"
27 Sisas ariwen kolpa atom kil lanaken la, “Melnum pa ake antiwe, Maur Wailen pa kil antiwe pake. Maur Wailen pa kil antiwe antokg kweikwei wrongkwail.”
27 Olhando Jesus para eles, disse: "Aos homens isto é impossível, mas não a Deus; pois a Deus tudo é possível.
28 Pita lanakel la, “Ti antokg kolai men ti, men pekg atnurng kweikwei wrongkwail ike, men am katnunteitn itna tike?”
28 Pedro começou a dizer-lhe: "Eis que deixamos tudo e te seguimos."
29 Sisas akalmpe ok a tu pa la, “Kupm lanakepm aklale wrisen la, melnum a atnurng wan anong alkilen, a tu wail wail wusok wusok, a muikgmayen, mansan, warim, wringkya alkilen eng la ikwap akupmen ngkli yangkipm wor a Maur Wailen pa,
29 Respondeu-lhe Jesus. "Em verdade vos digo: ninguém há que tenha deixado casa ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras por causa de mim e por causa do Evangelho
30 ikga ik wang a kil rpmi ti i pa, Maur Wailen kil lkel wail wail, wusok wusok, muikgmayen, mansan, warim, wan anong, wringkya kweikwei watipmen. Pa ikga Maur Wailen kil ikilmpentel ngko angen. Ikga wa kil uwi kalkuten nampokgen kweikwei wor pa, kol tu melnum tiur ikga or ungkwan ntokg paipmel kil. Wa kil uwi yaprekg watin atom ikga ik wang kutnukg pa kil ikga rpmi wor lantlan kaino anong wor.
30 que não receba, já neste século, cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e terras, com perseguições e no século vindouro a vida eterna.
31 Pake tu watipmen a itna ep pa, tu ikga kai itni kutnukg. Tu a itna katnukg pa, tu ikga kai itni ep.”
31 Muitos dos primeiros serão os últimos, e dos últimos serão os primeiros."
32 Tu angkom tatu ya pa kai eng la kaino anong wail Serusalem. Sisas kil epten, a tu watnom a kil aroaro wonel pa tu katnuntel, tu akwonalmpen watipmen. Tu wrong tiur a katnunten pa, tu ngkark paipm. Sisas awi tu watnom wampwam yikakwompwekg alkil pa aloken aye kai or kai ya yamping, kil lanaken kweikwei ikga palngtel pa.
32 Estavam a caminho de Jerusalém e Jesus ia adiante deles. Estavam perturbados e o seguiam com medo. E tomando novamente a si os Doze, começou a predizer-lhes as coisas que lhe haviam de acontecer:
33 Kil lanaken la, “Kipm itning, mentepm mpa kinar atom kai kaino anong wail Serusalem. Warim Kipman a Melnum ikga elng kai wam a tu tukgunakgen a tu ipma krakgen a ak ak kwap eng al wor uk Maur Wailen, a tu melnum a aroaro wonel tu yangkipm a Moses pa. Ikga tu ntokg yangkipm eng ilmpel imo, plalng pa, tu elng kil kai wam a tu a ake Suta pa.
33 "Eis que subimos a Jerusalém e o Filho do homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas; condená-lo-ão à morte e entregá-lo-ão aos gentios.
34 Ikga tu iknokgelel paipm, ungkwawel wlikg, orel ilmpel imo, pake ikga wang wraur pa kai plalng pipa, wa kil wa wrekg.”
34 Escarnecerão dele, cuspirão nele, açoitá-lo-ão, e hão de matá-lo; mas ao terceiro dia ele ressurgirá.
35 Atom Semis ekg Son, warim wekg a Sepeti, tuwekg kul wreren Sisas atom asentel la, “Melnum a kaling plan men, mentekg la kitn ntokgto kweiur a mentekg wasrongen kil aki?”
35 Aproximaram-se de; Jesus Tiago e João, filhos de Zebedeu, e disseram-lhe: "Mestre, queremos que nos concedas tudo o que te pedirmos."
36 Sisas kil asenten la, “Kipmekg wasrongen kuina, la kupm ntokgtepm?”
36 "Que quereis que vos faça?"
37 Tuwekg akalmpe la, “Kitn elng mentekg ti ur rpmi wam wi, ur rpmi wam wangkokg nti kitn rpmi ik wang a titnongket a nang wailen akitnen palng ngko wunong.”
37 "Concede-nos que nos sentemos na tua glória, um à tua direita e outro à tua esquerda."
38 Sisas akalmpe la, “Kipmekg titnowen! Ake kipmekg akwonalmpen yangkipm a kipmekg la pa. Ti antiwe mpa kipmekg il u kai kaimung kol mpa kupm il aki, mpa kipmekg kurkuk ik u kol mpa tu kulukopm ti?”
38 "Não sabeis o que pedis, retorquiu Jesus. Podeis vós beber o cálice que eu vou beber, ou ser batizados no batismo em que eu vou ser batizado?"
39 Tuwekg akalmpe la, “Mentekg antiwe.” Sisas lanaken la, “Kipmekg il u ngko kaimung kol mpa kupm ile pa, wa kipmekg kurkuk ik u kol mpa tu ik kulukopm pa.
39 "Podemos", asseguraram eles. Jesus prosseguiu: "Vós bebereis o cálice que eu devo beber e sereis batizados no batismo em que eu devo ser batizado.
40 Pake pa ake kweikwei akupmen ti eng mpa kupm la mla ur ikga rpmi wam wi a wam wangkokg akupmen ti. Pa kweikwei a Maur Wailen alkil ai ikga la pa.”
40 Mas, quanto ao assentardes à minha direita ou à minha esquerda, isto não depende de mim: o lugar compete àqueles a quem está destinado."
41 Tu watnom wampwam pa atning yangkipm a tuwekg Semis ekg Son la pa, tu nikgwalpm wakget eng tuwekg pa.
41 Ouvindo isto, os outros dez começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Sisas akwewen la tu kul wrerentel eng kil la laniken yangkipm ok ur, “Kipm ariwe, tu melnum a itna kol melnum tukgunakg a ikgalen tu wrong kin kipman, tu ngkat tulntu itna ep, tu arku tu wrongkwail. Tu melnum wail wail pa tu ikgalen tu wrongkwail ak titnongket kalnten alntuwen.
42 Jesus chamou-os e deu-lhes esta lição: "Sabeis que os que são considerados chefes das nações dominam sobre elas e os seus intendentes exercem poder sobre elas.
43 Pake nikgwalpm kolpa ampake rpmi kipm pa. Kitn mla ur kitn a itni wailen eng kipm pa, mpa kitn iken kwap kipm kimeket.
43 Entre vós, porém, não será assim: todo o que quiser tornar-se grande entre vós, seja o vosso servo;
44 Kitn mla ur kitn la itni ep eng kipm pa, mpa kitn iken kwap orngwatneikgen kipm kimeket.
44 e todo o que entre vós quiser ser o primeiro, seja escravo de todos.
45 Eng ntei, Warim Kipman a Melnum pa yat pekg ake nar eng la kipm pa ngklin kil ti pa kalpis. Kil pekg nar eng kil la ngklin kipm pa. Wa kil la uk num alkil ti kai imo eng la ikirmpen kipm wrongkwail.”
45 Porque o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em redenção por muitos."
46 Sisas nampokgen tu watnom a kil aroaro wonel pa nar palng anong Seriko. Sisas anti tu watnom alkilen pa la utnurng anong pa atom tu wrong kin kipman wailet wa katnunten. Tu atnurng Seriko pa tu kul angko ya pa, melnum ur a wulmpa tilmpisen pa rpma ya yamping pa. Melnum pa Partimaios, warim a Timias. Kil rpma asen asen tu wrongkwail la tu lkel lkel kweikwei.
46 Chegaram a Jericó. Ao sair dali Jesus, seus discípulos e numerosa multidão, estava sentado à beira do caminho, mendigando, Bartimeu, que era cego, filho de Timeu.
47 Kil atning tu la Sisas a Nasaret wli pake, atom kil akwe ak ok wail la, “Sisas, kitn yipetatnong a Tepit, kitn reinsopm!”
47 Sabendo que era Jesus de Nazaré, começou a gritar: "Jesus, filho de Davi, em compaixão de mim!"
48 Tu wrong wailet kilkampen kolpa la, “Kitn yipo ok pa!” Pake ake kil atning a tu angkengkel pa, kalpis. Kil akwe ak ok wail yikakatnen, “Yipetatnong a Tepit, kitn reinsopm!”
48 Muitos o repreendiam, para que se calasse, mas ele gritava ainda mais alto: "Filho de Davi, tem compaixão de mim!"
49 Sisas kil atning ok a akwe pa, atom kil itna la, “Kipm lanikel eng kil kul!” Atom tu akwe melnum wulmpa tilmpisen pa la, “Ampur kitn ipma kalkuten! Kitn wrekg o! Kil akweweitn pake!”
49 Jesus parou e disse: "Chamai-o" Chamaram o cego, dizendo-lhe: "Coragem! Levanta-te, ele te chama."
50 Atom kil angkli apm alkil a wropuk pa elng kai kanokg ai, kil wrekg kolti kai eng Sisas.
50 Lançando fora a capa, o cego ergueu-se dum salto e foi ter com ele.
51 Sisas asentel la, “Kitn wasrongen kuina la kupm ntokgteitn?” Melnum a wulmpa maur amo pa la, “Ntokgtopm wulmpa a kupm a tilmpis ti palng wor, eng kupm a ik ri kweikwei!”
51 Jesus, tomando a palavra, perguntou-lhe: "Que queres que te faça? Rabôni, respondeu-lhe o cego, que eu veja!
52 Sisas lanakel la, “Kitn kai o! Nol nikgwalpm akitnen pa rka eng kupm pa atom antokg kitn palng wor.” Penterngen kolti wulmpa a melnum pa am wor ike. Atom kil anti tu katnun Sisas.
52 Jesus disse-lhe: Vai, a tua fé te salvou." No mesmo instante, ele recuperou a vista e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.