Atos 19
Maaron Saveeŋ Toni Patabuaŋ (TUC-O) vs AAI
1 Sawa to Apolos inepneep izi ndug Korin, Paulus ilaghlaagh irau ndug ndug to tineep taghon lolooz. Le isob, ghoro indarir izila pa ndug Epesus. Inepneep tonowe, ve indeeŋ tamtoghon pida to titaghon Yesu.
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 Ye ighason di ighaze: “Vena, sawa to aghur ila to Yesu, yam agham Avuvu Patabuaŋ, ma maau?”
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Paulus ilooŋ saveeŋ tonene, ve ighason di muul: “Ighaze venen, agham ya itaghon sa ataam?”
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Paulus isaav padi muul ighaze: “Muuŋ, Yoan irughuuz tamtoghon inim ghilalooŋ padi ighaze yes titoor ŋgar todi ve tighaze titaghon ŋgar paghu. Ve ye isaav padi ighaze tighur ila to ŋgeu to pale inim muri pani. Nene Yesu.” Mt 3:11+
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Yes tilooŋ saveeŋ tonene, ve rikia moghon tigham ya ila Tiina toit Yesu iza.
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 Ghoro Paulus ighur nima izala poghodi, ve Avuvu Patabuaŋ izeev di tisob. Tovenen tisaav ila ndug ndug aliŋadi, ve tivotia Maaron aliŋa tinimale propet. Mbaŋ 2:4, 8:17, 10:44+
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 Nditamoot tonowen irau saaŋgul ve ru.
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Paulus ineep izi Epesus irau kaiyo tol. Sawa tonenen, ye ilooŋ ila yes Yuda rumai todi, ve yesŋa tiwasavon di pa pooz to Maaron. Ye imatughez maau. Avo iyaryaaŋ, ve isavsaav ghazooŋa padi. Pasa, ye ighaze igham di titoor ŋgar todi ve tighur ila to Yesu.
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Eemoghon tamtoghon todi pida, ŋgar todi iyaryaaŋ kat. Tauto tighur ila maau, ve tipiyaav saveeŋ samsamiadi naol pa ataam to Tiina toit Yesu ila ival tiina matadi. Tovenen Paulus ipul di, ve igham yes to titaghon Yesu tila saguan. Ve ndag to naol ne, yesŋa tiluplup di ila Tiranus ruum toni to ghamuuŋ ŋgar, ve tiwasavon di pa Maaron aliŋa. 2Kor 6:14+
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Paulus itaghon ŋgar tonenen irau ndaman ru. Tauto saveeŋ to Tiina toit ilaan irau tamtoghon tisob to taan suruvu to Asia ve tilooŋa. Yes Yuda, ve Grika paam. Kol 1:6
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Maaron ipatooŋ tapiri, ve igham mbeb gharatooŋadi naol tivotvot ila Paulus nima. Mbeb tonowen, tamtoghon tighita di le avodi ikaak. Mbaŋ 14:3; 2Kor 12:12
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 Ighaze tigham mbeb rita to Paulus inimale uli toni to musuuŋ wadedeŋa, ma uli toni pida, ve tighuri izala yes moroghooŋa poghodi, nene rikia moghon tinidi popoia. Ve yes to avuvu samsamiadi tizeev di ne paam, avuvu samsamiadi tipul di, ve tighau tila. Mk 16:17+; Mbaŋ 5:15-16
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 Yuda pida tilaghlaagh irau ndug ndug, ve tindirndiir avuvu samsamiadi pa tamtoghon inim ledi uraat. Yes paam titoova pa tiwaat Yesu iza, leso ipalot di pa uraat to tighamghami. Tisavsaav pa avuvu samsamiadi tighaze: “Yesu to Paulus ivovotia varu ne, you nayoon ila ye iza, ve nasaav ariaŋa payam naghaze aghau ala!”
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 Yuda eez, ye daba to watooŋrau. Iza Skeva. Ndinatu nditamoot liim ve ru tighamgham tovene paam.
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Sawa eez, titoova pa tindiir avuvu samia pa ŋgeu eez. Eemoghon avuvu samia tonowen ipamuul aliŋadi ighaze: “Yesu, you nawatagi. Ve Paulus, naloŋlooŋ varu. Eemoghon yam sei masin?”
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Ghoro ŋgeu to avuvu samia izeeva, iyatova izala poghodi, ve irab di le naghodi isami kat, ve iwarepon nonogiiŋa todi paam. Pasa, tapiri ilib padi tisob. Tovenen tipul ruum lolo, ve tilaan kambaŋ moghon, ve tivot tila pumuri.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Mbeb tonenen varu ilaan irau tamtoghon tisob to Epesus. Yes Yuda ve yes Grika paam. Tovenen tamtoghon tisob ruŋadi iza ve matughezaaŋ tiina igham di, ve tipait Tiina toit Yesu iza.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Ve tamtoghon katindi to tighur ila to Yesu, tinim ve tivotia ŋgar samsamia naol to muuŋ tighamgham di ne, ila ival tiina matadi.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Yes mura katindi tinim paam toman rau todi to var ma mur saveeŋa ineep ila, ve tindou di ila ival tiina matadi, ve tighur yab padi. Rau tonowen, tinin atiadi le irau yaam silva 50,000.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Tauto saveeŋ to Tiina toit Yesu ilaan irau ndug toman tapiri tiina.
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Mbeb naol tonenen tivot le isob, ghoro Avuvu Patabuaŋ ipazaagh Paulus, ve lolo ighur ighaze ilaagh irau taan suruvu to Masedonia ve Akaia. Le isob, ghoro ila pa Yerusalem. Ve mata iŋgal paam ighaze: “Nala navot Yerusalem, ghoro you pale nala pa Rom. [Leso navotia varu poia izi tonowe.]” Ro 1:11+, 15:23
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Tovenen imbaaŋ ulaaŋa toni ru, Timoti yesuru Erastus, timuuŋ tila pa Masedonia. Ve ye tau ineep ris izi Asia.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Sawa tonenen, ataam to Tiina toit Yesu inim pughu pa malmal tiina ivot izi ndug Epesus. 2Kor 1:8+
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Ŋgeu eez inepneep izi Epesus, iza Demitrius. Ye ŋgeu to gharatooŋ mbeb pa silva. Yesŋa uraata toni tighagharaat mbeb geegeu katindi to ghitoŋadi inimale Artemis
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 Tovenen Demitrius ipoi uraata toni, toman tamtoghon pida to uraat todi ee moghon, tinim tilup di, ve isaav padi ighaze: “Alooŋ. Yam awatag: Uraat toit tonene, iit taghamgham katin yaam pani.
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 Paulus tonowen, yam taumim aghita ve alooŋa wa. Ye isavsaav ighaze ndimaronŋa anunudi to tamtoghon tigharaat di pa nimadi, nene Maaron tau maau. Tauto ighamun ival tiina to Epesus ŋgar todi, le tipul muridi pa ndimaronŋa toit wa. Ve iit Epesus moghon maau. Ival tiina tau tineep irau taan isob to Asia, tighur ila saveeŋ toni wa. Mbo 115:4; Mbaŋ 17:29; Syg 9:20
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 Tovenen tapatum ghiit. Mala maau pale taneep ila pataŋani tiina lolo. Pasa, ŋgeu tonowen pale igham ival tiina matadi velegin uraat toit. Ve tonene moghon maau. Pale igham tamtoghon tiveleg maaron liva toit Artemis to iza tiina ne, rumai toni paam inimale mbeb sorok. Ve Artemis to aazne ival tiina to Asia ve taan tisob tisuŋsuŋ pani ne, saveeŋ to ŋgeu tonowen pale itatan iza, ve tamtoghon matadi velegini tighaze ye Maaron tau maau.”
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Yes tilooŋ saveeŋ toni tonene, le atedi yabyab kat. Tovenen tipamundigin bobaaŋ tighaze: “Iit tamtoghon to Epesus, Maaron toit Artemis. Ye iza tiina kat!”
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Mala maau ve oroor tiina kat imundig irau ndug lolo. Yes Epesus atedi yabyab kat, ve tiparlandaad tila le tighita Gaius ve Aristarkus, ndiran ru to Masedonia to tilaghlaagh toman Paulus. Tovenen tikis di, ve tisasaar di tila pa ndug todi to lupuuŋ.
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Paulus ighaze ivot ila ival tiina tonowen matadi paam, ve isavsaav padi. Eemoghon ndita pida to titaghon Yesu, tiŋgalsekini tighaze ila malep.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Daba pida to Asia, nene Paulus ndita. Tovenen yes paam tisaav pani tighaze ila pa ndug to lupuuŋ tonowen malep.
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Ival tiina to tila tilup di, yes tiwatag oroor tonowen pughu maau. Tizeev di sorok tila toman di. Tovenen kankanooŋ ivot padi, ve timboboob pa saveeŋ naol naol. Pida tisaav pa mbeb eez, pida tisaav pa mbeb ite.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Yes Yuda timatughez pa taudi, tovenen tisipiir tamtoghon todi eez, iza Aleksander, ila iyoon ila ival tiina matadi. Leso igham avodi, ve ipaghazoŋan ival tiina ighaze yes Yuda tigham sosor eta maau. Eemoghon tamtoghon pida tighita, ve tighaze pa ye to ipamundigin oroor tonenen. Tovenen timboob ila pani tighaze ipaesia oroor tonenen pughu padi. Aleksander itatan nima padi, leso oroor imot, ve isaav.
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 Eemoghon sawa to tighilaala tighaze ye Yuda, tilup avodi, ve tipamundigin bobaaŋ muul tighaze: “Maaron to iit Epesus, nene Artemis. Ye iza tiina kat!” Tinoknok bobaaŋ tovene le mala ris.
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Ghoro daba to Epesus to iŋgin uraat to bodeeŋ rau, imundig iŋaar di ighaze neneeŋadi, ve isaav padi ighaze: “Yam ndug tau to Epesus, alooŋ. Tamtoghon tisob tiwatag tighaze iit to ndug Epesus taŋgin maaron Artemis to iza tiina ne rumai toni, toman anunu to itap sambam izi taan.
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Tamtoghon eta irau izoor ghiit pa mbeb tonene maau. Tovenen lolomim ipazaagh gham rikia malep. Atemim izi, ve aŋgabiiz poian saveeŋ.
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 Ndiran to agham di tinim ne, yes tiyub mbeb eta ila rumai toit lolo maau. Ve tipiyaav saveeŋ velegiiŋ eta pa maaron liva toit Artemis maau.
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Ighaze Demitrius toman uraata toni ledi saveeŋ pa ŋgeu eta, ndug to gharatooŋ saveeŋ inepneep. Yes irau tila tonowe, ve yesŋa yes daba tigharaat saveeŋ todi.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Ve ighaze yam lemim saveeŋ pida paam to aghaze asavia, yam irau ataghon tutuuŋ toit, ve aghuri ila lupuuŋ tiina to ndug nimadi. Leso tigharaata.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 Aazne, iit tasosor wa. Tovenen you namatughez. Ighaze gavman to Rom tilooŋ oroor tonene varu, nene pale tighita tighaze iit tagham malmal, ve tighur atia pait. Ighaze tighason ghiit pa oroor tonene pughu, pale tasaav vena? Pasa, oroor tonene le pughu maau.”
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 Ye isavsaav le isob, ghoro izurun di tighau tila.
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.