1 Coríntios 15

Tuᵽarã Majaroka (TNC) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Yijeyomarã, Jesúrikakaka mijare yiwãrõraᵽaka jia mija õrĩrika yiyaᵽayu. Ika majaroka bikija mija yi'riũ'mutika sime. Sayi'rikarã imarĩ, jia Jesúre yi'ririjayurã mija imarijayu.
1 Irmãos, venho lembrar-lhes o evangelho que anunciei a vocês, o qual vocês receberam e no qual continuam firmes.
2 Mijare yiwãrõraᵽaka ã'mitiriᵽẽawa'ri Cristore mija yi'ririja'atabesarãkareka ba'iaja mija jũarũkia imakoᵽeikareka Tuᵽarãte mijare wayuĩarãñu. I'suᵽaka mija baabesarãkareka, dakowaᵽamarĩa kire mija yi'rikoᵽeika jarirãka.
2 Por meio dele vocês também são salvos, se retiverem a palavra assim tal como a preguei a vocês, a menos que tenham crido em vão.
3 Imatiyairoka mijare yiwãrõraᵽe Cristore mamarĩ yire sawãrõraᵽaka uᵽakaja. Ikuᵽaka sime ĩakõrĩ je'e: Ba'iaja mabaaika waᵽa Cristore reyaekakaka mijare yibojaraᵽe. I'suᵽaka Tuᵽarã majaroᵽũñurã bojatika uᵽakaja sajarika.
3 Antes de tudo, entreguei a vocês o que também recebi: que Cristo morreu pelos nossos pecados, segundo as Escrituras,
4 “Ãta wi'iarã kire natako'omakaja, maekarakarĩmi be'erõ'õ Tuᵽarãte õñia kire jarirũjeka ate”, ãrĩwa'ri bikija sabojatika Tuᵽarãrika o'oeka ᵽũñurã.
4 e que foi sepultado e ressuscitou ao terceiro dia, segundo as Escrituras.
5 I'suᵽaka simamaka õñia kijarika be'erõ'õ Ᵽedrote kire ĩaeka. I'sia be'erõ'õ ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamaki kika wãrũeka mirãrã ᵽõ'irã kiᵽemakotowirika mae.
5 E apareceu a Cefas e, depois, aos doze.
6 I'sia be'erõ'õ 500 rakamaki bo'ibajirã kire yi'yurã imaekarã ᵽõ'irã keyaeka. I'suᵽaka kibaaeka ĩaeka mirãrã, rĩkimarãja õñia imarã ruᵽu. Ĩ'rãrimarã ᵽuri reyatikarã.
6 Depois, foi visto por mais de quinhentos irmãos de uma só vez, dos quais a maioria ainda vive; porém alguns já dormem.
7 I'suᵽaka simaeka be'erõ'õ Santiago ᵽõ'irãoka keyaeka. Sabe'erõ'õ nimauᵽatiji kirika bojariroka nabojataᵽaerã kijã'mekarã ᵽõ'irãoka keyaeka.
7 Depois, foi visto por Tiago e, mais tarde, por todos os apóstolos.
8 Nabe'erõ'õᵽi yireoka kiᵽemakotowiraᵽe. Aᵽerã aᵽóstolrãkare kiwã'maeka uᵽakamarĩa aᵽóstol yire kimarũjeraᵽe.
8 Por último, depois de todos, foi visto também por mim, como por um nascido fora de tempo.
9 “Yire tẽrĩwa'ribaji imatiyairã aᵽerã aᵽóstolrãkare ime”, ñarĩᵽuᵽajoayu. Mia, Jesúre yi'yurãte ba'iaja baaiki ñimaeka ruᵽu. I'suᵽaka ñimako'omakaja aᵽóstol ñimaokaro'si Tuᵽarãte yire wã'maeka.
9 Porque eu sou o menor dos apóstolos, e nem mesmo sou digno de ser chamado apóstolo, pois persegui a igreja de Deus.
10 Yire wayuĩawa'ri, kirika ba'iraberimaji ñimaokaro'si Tuᵽarãte yire jã'meka. Jiitaka yire kibaaeka simamaka kirika jia yiba'irabeyu. Saᵽi ãrĩwa'ri “Yirika bojataᵽarimaji kimarũ ãrĩwa'ri kire yiᵽũatakoᵽeka”, yireka ãrĩbeyuka Tuᵽarã. Aᵽerã aᵽóstolrãka imarãte ᵽemawa'ribaji Tuᵽarãrika ba'irabeiki ñimaeka jia Tuᵽarãte yire jeyobaaeka takaᵽiji.
10 Mas, pela graça de Deus, sou o que sou. E a sua graça, que me foi concedida, não se tornou vã. Pelo contrário, trabalhei muito mais do que todos eles; todavia, não eu, mas a graça de Deus comigo.
11 Aᵽóstolrãkare Tuᵽarãrika mijare wãrõeka, suᵽabatirã mijare yiwãrõraᵽakaoka, marãkã'ã imabeyua ĩ'rãtiji ima simamaka. Sã'mitiritirã samija yi'raᵽe.
11 Portanto, seja eu ou sejam eles, assim pregamos e assim vocês creram.
12 Aᵽóstolrãka ĩ'rãtiji oyiaja bojairã yija ime. “Kireyaeka simako'omakaja õñia Cristore jarika ate”, ãrĩwa'ri yija bojarijayu. Mijare sayija bojako'omakaja ¿dako baaerã “Õñia jariᵽe'rirũkimarĩrã maime mareyarãka be'erõ'õ”, ĩ'rãrimarã tokarãre ãñu je'e?
12 Ora, se o que se prega é que Cristo ressuscitou dentre os mortos, como alguns de vocês afirmam que não há ressurreição de mortos?
13 Ĩakõrĩ je'e: Reyariᵽotojo õñia jariᵽe'rirũkimarĩrã maimaberirikareka karemarĩa Cristore õñia jariᵽe'riberijããeka.
13 E, se não há ressurreição de mortos, então Cristo não ressuscitou.
14 I'suᵽaka simaberirikareka kirika bojariroka yija wãrõika jiamarĩa imajããeka. Suᵽabatirãoka dakoa waᵽamarĩaja Cristore mija yi'rijããeka.
14 E, se Cristo não ressuscitou, é vã a nossa pregação, e é vã a fé que vocês têm.
15 Reyariᵽotojo õñia jariᵽe'ririka imaberirikareka Tuᵽarãreka mijare ᵽakirimaja yija imajããeka, “Õñia Cristore kijariᵽe'rirũjeka”, ãᵽaraka.
15 Além disso, somos tidos por falsas testemunhas de Deus, porque temos testemunhado contra Deus que ele ressuscitou a Cristo, ao qual ele não ressuscitou, se é certo que os mortos não ressuscitam.
16 I'suᵽakajaoka reyarijayurãte õñia jariᵽe'ririka imaberirikareka, Cristooka õñia jariᵽe'riberijããekaki.
16 Porque, se os mortos não ressuscitam, também Cristo não ressuscitou.
17 I'suᵽaka Jesúro'si simaberirikareka waᵽuju kire mija yi'rijããeka. I'suᵽakamarĩa simarikareka ba'iaja mabaaikareka Tuᵽarãte mare wayuĩaberijããeka.
17 E, se Cristo não ressuscitou, é vã a fé que vocês têm, e vocês ainda permanecem nos seus pecados.
18 I'suᵽakajaoka õñia Cristore jariberirikareka, kire yi'rikarã mirãrã reyaekarã ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã na'rika.
18 E ainda mais: os que adormeceram em Cristo estão perdidos.
19 I'suᵽaka simarikareka, ᵽakirika yi'rikoᵽewa'ri, “Jesucristo uᵽaka, Tuᵽarãte õñia mare jariᵽe'rirũjerãñu”, ãrĩwa'ri õñia maimatiyikuriji jia kire yi'ririkareka jiamarĩtaka simajããeka. Ba'iaja jũariᵽotojo kire yi'rija'atabeyurã imarĩ, waᵽuju kire yi'rikoᵽeirã maimarikareka, ritaja ᵽo'imaja ᵽemawa'ribaji mare nawayuĩãjããeka.
19 Se a nossa esperança em Cristo se limita apenas a esta vida, somos as pessoas mais infelizes deste mundo.
20 I'suᵽakamarĩa sime. Cristore reyaeka simako'omakaja Tuᵽarãte õñia kire jarirũjeka. Suᵽa imarĩ iki imaki mamarĩ õñia jariᵽe'riũ'muekaki. I'suᵽakajaoka kire yi'yurã uᵽatiji i'suᵽaka oyiaja jarirãñurã.
20 Mas, de fato, Cristo ressuscitou dentre os mortos, sendo ele as primícias dos que dormem.
21 Mamarĩ imaũ'muekakire ba'iaja baaekaᵽi ãrĩwa'ri reyarika imaũ'mueka ᵽo'imajaro'si. I'suᵽaka simako'omakaja Jesúre maro'si reyaĩjiekaᵽi ãrĩwa'ri õñia jariᵽe'rirũkia maro'si ᵽo'ijirika.
21 Visto que a morte veio por um homem, também por um homem veio a ressurreição dos mortos.
22 Adán imaekaki riᵽarãmerã imarĩ, reyarũkirãro'si oyiaja maime. I'suᵽaka simako'omakaja Cristore yi'riwa'ri kirirã majarika simamaka Tuᵽarãte mare õñia jarirũjerãñu.
22 Porque, assim como, em Adão, todos morrem, assim também todos serão vivificados em Cristo.
23 Suᵽa imarĩ sõrĩtikaja maimarijayu. Cristo imaki reyariᵽotojo wããrõ'õrãja mamarĩ õñia jariᵽe'riũ'muekaki. Ñamajĩ ketarãka ᵽoto kire yi'rika mirãrãte i'suᵽakajaoka naro'si simarãñu.
23 Cada um, porém, na sua ordem: Cristo, as primícias; depois, os que são de Cristo, na sua vinda.
24 — ausente —
24 E então virá o fim, quando ele entregar o Reino ao Deus e Pai, quando houver destruído todo principado, bem como toda potestade e poder.
25 — ausente —
25 Porque é necessário que ele reine até que tenha posto todos os inimigos debaixo dos seus pés.
26 I'suᵽaka simarãka ᵽoto ᵽo'imajare reyaika ᵽariji Cristore tiyetarãñu. Saᵽi ãrĩwa'ri ritaja majamarãika maimaoka tiyiᵽatarãka.
26 O último inimigo a ser destruído é a morte.
27 Mia je'e, ikuᵽaka sabojayu Tuᵽarãrika o'oeka ᵽũñurã: “Ritaja ĩᵽamaki imarũkikaro'si Tuᵽarãte kire ᵽũataeka”, ãrĩwa'ri sabojayu. I'suᵽaka simako'omakaja Tuᵽarãte ᵽuri jã'mebeyuka kime Cristo, “Ritajate yiro'si mijã'mebe”, kire kẽrĩka simamaka.
27 Porque “ele sujeitou todas as coisas debaixo dos seus pés”. E, quando diz que todas as coisas lhe estão sujeitas, certamente exclui aquele que tudo lhe sujeitou.
28 Suᵽa imarĩ ritaja kimajamarãre Cristore tẽrĩrãka be'erõ'õᵽi nimauᵽatireje jã'merimaji kijarirãñu. Suᵽabatirã “Mae ñiᵽamaki mime”, Tuᵽarãte kẽrĩrãñu. I'suᵽaka kire kẽᵽakã'ã ritaja dika jariwa'ririmarĩa ĩᵽamaki Tuᵽarãte jarirãñu.
28 Quando, porém, todas as coisas lhe estiverem sujeitas, então o próprio Filho também se sujeitará àquele que todas as coisas lhe sujeitou, para que Deus seja tudo em todos.
29 “Reyariᵽototaka õñia jariᵽe'ririka imabeyua”, aᵽerãte ãrĩkoᵽeikakaka mijare yibojaerã baayu mae. I'suᵽaka ãrĩᵽuᵽajoariᵽotojo ¿dako baaerã aᵽerãteje reyaekarãro'si ruᵽuko'a najũjerũjeyu ĩ'rãrimarã je'e? Reyaekarã õñia jariᵽe'ririka imaberirikareka ᵽuri, waᵽuju dakowaᵽamarĩaja ruᵽuko'a naro'si najũjeĩjikoᵽejããeka.
29 De outra maneira, que farão os que se batizam por causa dos mortos? Se de fato os mortos não ressuscitam, por que se batizam por causa deles?
30 Yijaro'si ᵽuri, Tuᵽarãrika yija wãrõika ᵽoto werika sime, rĩkimarãja yijare jããrika ri'kairãte imamaka. ¿Marãkã'ã ãrĩwa'ri werika yijaro'si simako'omakaja sayija wãrõrija'atabeyu ruᵽu bai je'e?
30 E por que também nós nos expomos a perigos a toda hora?
31 Rita mijare ñañu yijeyomarã. Ĩ'rãrĩmi jariwa'ririmarĩaja yire jããrika nari'kayu. I'suᵽaka yiro'si simako'omakaja mijare yiwãrõikaᵽi jia Jesucristore mija yi'yua simamaka jĩjimaka ñimarijayuaoka rita ima.
31 Dia após dia, morro! Eu afirmo isso, irmãos, pelo orgulho que tenho de vocês, em Cristo Jesus, nosso Senhor.
32 Éfesowejearã yiwãrõraᵽaka ᵽoto, yaiwẽkoa boebaitaka ima uᵽaka imawa'ri yire jããrika ri'kakoᵽeraᵽarã yire yi'ririyaᵽaberaᵽarã. I'suᵽaka yire nabaamaka “Reyariᵽotojo õñia majariᵽe'rirũkia imabeyua”, ãñuka ñimarikareka dako baaerã ba'iaja jũariᵽotojo nare wãrõka'wisijũaberijããekaki yi'i. Reyariᵽotojo õñia majariᵽe'rirũkia imaberirikareka ᵽuri “Ñoaka õñia imarũkimarĩrã maime. Suᵽa imarĩ õñia maimatiyikuriji mayaᵽaika uᵽakaja ukubaraka, ba'abaraka maimaerã”, ãᵽaraka Jesúre yi'ribeyurãte baaika uᵽakaja baairã maimajããeka maro'si.
32 Se, como homem, lutei em Éfeso contra feras, qual foi o meu proveito? Se os mortos não ressuscitam, “comamos e bebamos, porque amanhã morreremos”.
33 I'suᵽaka simamaka waᵽuju bojaᵽakirimajare mija ã'mitiriᵽẽa'si. Ikuᵽaka sime: Ba'iaja baairãka mija jeyoarirãka, jia baarijayurã imariᵽotojo nuᵽaka ba'iaja baairã mija jarirãñu mijaro'sioka.
33 Não se enganem: “As más companhias corrompem os bons costumes.”
34 Jia wãjirokaᵽi mija ᵽuᵽajoaᵽe'awa'ri ba'iaja baarika mija ja'atabe. Mija ᵽõ'irã ĩ'rãrimarã Tuᵽarãte õrĩbeyurã imarã je'e. Mija i'yoᵽi'yaokaro'si i'suᵽaka mijare ñañu.
34 Voltem à sobriedade, como convém, e não pequem. Porque alguns ainda não têm conhecimento de Deus. Digo isto para vergonha de vocês.
35 “Reyariᵽotojo õñia reyaekarãte jariᵽe'rirãñu”, ñañua simako'omakaja, ikuᵽaka ĩ'rãrimarãre jẽrĩajĩñu je'e: “¿Marãkã'ã simamaka reyaeka imariᵽotojo naᵽo'ia õñia jariᵽe'ritiyarãka ruku? I'suᵽakajaoka ¿marãkã'ã ĩoirã nimarãñu ruku koᵽakaja rabaekarã imariᵽotojo?”, nañu.
35 Mas alguém dirá: “Como é que os mortos ressuscitam? E com que corpo virão?”
36 I'suᵽaka yire jẽrĩairã jia ᵽuᵽajoabeyurã imarã. Ikuᵽaka sime ĩakõrĩ je'e: Õterikiyaᵽea moteika sajetakaja rabaika. I'suᵽaka simako'omakaja satõsirõ'õrã imaᵽi saᵽu'yu. Sajea rababerijĩkareka, marãkã'ã baatirã saᵽu'riberijĩñu.
36 Insensato! O que você semeia não nasce, se primeiro não morrer.
37 Ĩakõrĩ je'e: Trigo wãmeika õterikia, sayaᵽeaᵽi motemaka saᵽu'yu, samoteika uᵽakamarĩa.
37 E, quando semeia, você não semeia o corpo que há de ser, mas o simples grão, como de trigo ou de qualquer outra semente.
38 Samoterãka be'erõ'õ ᵽu'ritirã Tuᵽarãte yaᵽatika uᵽakaja sajayu. Suᵽa imarĩ õterikiba'i ima uᵽakaja saᵽu'ririjayu saro'si.
38 Mas Deus lhe dá corpo como ele quer dar e a cada uma das sementes dá o seu corpo apropriado.
39 Suᵽabatirã i'suᵽakajaoka sime ika. Ã'mitirikõrĩ je'e: Wa'ia, wa'iro'sia, wĩ'ñaka, ᵽo'imajaoka ĩ'rĩka ta'iarã oyiajamarĩa ᵽo'ikirã maime.
39 Nem toda carne é a mesma; porém uma é a carne dos seres humanos; outra, a dos animais; outra, a das aves; e outra, a dos peixes.
40 I'suᵽakajaoka mabo'ikakurirã imarũkiaro'siji Tuᵽarãte torã ᵽo'ijiaeka. Suᵽabatirã õ'õrã imarũkirãteoka kibaaeka. Ĩ'rãtijitakamarĩaja imariᵽotojo ĩ'ᵽaba'iwã'taja jiyurika sime.
40 Também há corpos celestiais e corpos terrestres; e, sem dúvida, uma é a glória dos celestiais, e outra, a dos terrestres.
41 Aiyate yaaika uᵽakamarĩa kiyaaboayu ñamikaki aiya. I'suᵽakajaoka sime tã'ᵽia saro'si. Tã'ᵽirãka natiyiaja rakaka oyiaja ya'tairã nime.
41 Uma é a glória do sol; outra, a glória da lua; e outra, a das estrelas. Porque até entre estrela e estrela há diferenças de glória.
42 I'suᵽakajaoka maimarãñu maro'si. Reyaekakite mayayerãka be'erõ'õ kiᵽo'ia rabarãka. I'suᵽaka simako'omakaja Tuᵽarãte õñia kire jarirũjerãka be'erõ'õ ᵽuri, imajiᵽarũkikaja imarĩ, aᵽekurioka reyarũkimarĩka kimarãñu.
42 Pois assim também é a ressurreição dos mortos. Semeia-se o corpo na corrupção, ressuscita na incorrupção. Semeia-se em desonra, ressuscita em glória.
43 Reyaekakite mayayeika, jiamarĩa ima kiᵽo'ia mayayeyu. I'suᵽaka simako'omakaja õñia kijariᵽe'rirãrõ'õjĩrã ᵽuri jia jiyurika, rikitubaka kiᵽo'ia jarirãka.
43 Semeia-se em fraqueza, ressuscita em poder.
44 “Jia ika ka'iareka nimarũ”, ãrĩwa'ri Tuᵽarãte mare ᵽo'ijiaeka. I'suᵽaka simako'omakaja mareyarãka be'erõ'õ õñia mare kijarirũjerãka ᵽoto jiibaji kika imarũkirã maime. Õ'õrã õñia maime maᵽo'iaᵽi. I'suᵽaka simamaka Tuᵽarã ᵽõ'irã eyatirãoka aᵽeuᵽakakaka ᵽo'iaᵽi maimarãñu, torã jia imarũkia.
44 Semeia-se corpo natural, ressuscita corpo espiritual. Se há corpo natural, há também corpo espiritual.
45 Ikuᵽaka sabojayu Tuᵽarã majaroᵽũñurã: “Mamarĩtaka Adán wãmeiki ᵽo'imajire Tuᵽarãte ᵽo'ijiaeka. Suᵽabatirã õñika kire kimarũjeka”, ãrĩwa'ri sabojayu. Cristo ᵽuri, Adán uᵽakamarĩa imaki, mareyarãka ᵽoto Tuᵽarã ᵽõ'irã õñia mare imajiᵽarũjerimaji kime.
45 Pois assim está escrito: “O primeiro homem, Adão, se tornou um ser vivente.” Mas o último Adão é espírito vivificante.
46 I'suᵽaka simako'omakaja õ'õrã maᵽo'ia ima saᵽiji õñia mabo'ikakurirã kika maimajiᵽarũkimarĩa sime ruᵽu. Mareyarãka be'erõ'õ mare kija'atarãñu ᵽo'i imarãka ᵽuri mabo'ikakurirã kika maimajiᵽarũkia.
46 O que vem primeiro não é o espiritual, e sim o natural; depois vem o espiritual.
47 Mamarĩ imaũ'muekakite ka'iaᵽi Tuᵽarãte ᵽo'ijiaeka. Saᵽi ãrĩwa'ri õ'õrã imarũkikaro'siji kimaeka. Kibe'erõ'õ Cristo ᵽuri mabo'ikakurikaki imaki.
47 O primeiro homem, formado do pó da terra, é terreno; o segundo homem é do céu.
48 — ausente —
48 Como foi o homem terreno, assim também são os demais que são feitos do pó da terra; e, como é o homem celestial, assim também são os celestiais.
49 — ausente —
49 E, assim como trouxemos a imagem do homem terreno, traremos também a imagem do homem celestial.
50 Ikuᵽaka mijare yibojaerã baayu yijeyomarã: Maekaka ima maᵽo'ia wejejẽ'rãkaja imarũkimarĩa imarĩ, Tuᵽarãte ritaja jã'merõ'õrã imabesarãka.
50 Com isto quero dizer, irmãos, que a carne e o sangue não podem herdar o Reino de Deus, nem a corrupção herdar a incorrupção.
51 Mija ã'mitiᵽe. Ᵽo'imajare õrĩberika mijare yibojaerã baayu. Cristore ᵽe'rietaerã baarãka ruᵽu ritaja reyaᵽataekarãmarĩa maimarãñu. I'suᵽaka simako'omakaja ĩ'rĩka uᵽakaja Tuᵽarãte maᵽo'ia o'aᵽatarãñu.
51 Eis que vou lhes revelar um mistério: nem todos dormiremos, mas todos seremos transformados
52 Ikuᵽarõ'õᵽiji maᵽĩ'rũtaika uᵽaka maᵽo'ia Tuᵽarãte o'arãñu. Tromᵽeta wãmeika okaarirãka ᵽoto, “Wejetiyia seyayu mirãkiyu”, marĩwãrũrãñu. Sokaarirãka ᵽoto reyakoᵽekarãre mamaka naᵽo'iaᵽi õñia jariᵽe'rirãñu. I'sirĩmi õñia imarãñurãteoka naᵽo'ia Tuᵽarãte o'arãñu.
52 num momento, num abrir e fechar de olhos, ao ressoar da última trombeta. A trombeta soará, os mortos ressuscitarão incorruptíveis, e nós seremos transformados.
53 Maekaka maᵽo'ia ima rabarũkia ima simamaka kika õñia maimajiᵽarũkiaᵽi Tuᵽarãte mare so'arãñu. I'suᵽaka kibaarãñurã imarĩ aᵽekurioka reyarũkimarĩa maimarãñu.
53 Porque é necessário que este corpo corruptível se revista da incorruptibilidade, e que o corpo mortal se revista da imortalidade.
54 — ausente —
54 E, quando este corpo corruptível se revestir de incorruptibilidade e o que é mortal se revestir de imortalidade, então se cumprirá a palavra que está escrita: “Tragada foi a morte pela vitória.”
55 — ausente —
55 “Onde está, ó morte, a sua vitória? Onde está, ó morte, o seu aguilhão?”
56 Ba'iaja baawa'ri mareyarãñu. Tuᵽarãte jã'meika yi'ribeyurãte reyarika simamaka i'suᵽaka mare sariatayu.
56 O aguilhão da morte é o pecado, e a força do pecado é a lei.
57 I'suᵽaka simako'omakaja maiᵽamaki Jesucristoᵽi ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã ma'rirũkia imakoᵽekareka mare kitããmaka “Jiitaka mibaayu Tuᵽarã”, jĩjimakaᵽi kire marĩrijayu.
57 Graças a Deus, que nos dá a vitória por meio de nosso Senhor Jesus Cristo.
58 I'suᵽaka simamaka ᵽuᵽarukubekaja, jia Jesucristore yi'ᵽaraka mija imabe yijeyomarã. Suᵽabatirãoka “Waᵽuju Tuᵽarãro'si yija ba'irabekoᵽeyu”, ãrĩᵽuᵽajoabekaja, jiaᵽi kirika mija ba'iraberijaᵽe.
58 Portanto, meus amados irmãos, sejam firmes, inabaláveis e sempre abundantes na obra do Senhor, sabendo que, no Senhor, o trabalho de vocês não é vão.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.