1 Coríntios 14

Tuᵽarã Majaroka (TNC) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Suᵽa imarĩ ᵽo'imajare jia mawayuĩarijariye'e. I'suᵽakajaoka “Ᵽo'imajare miro'si yija bojaĩjiwãrũerã yijare miõrĩrũjeika yijare mija'atabe”, ãᵽaraka Tuᵽarãte mija jẽñebe.
1 Sigam o amor e procurem com zelo os dons espirituais, principalmente o de profetizar.
2 Ikuᵽaka sime: Rẽrĩtirã nimarõ'õrã oka kiõrĩbeyuaᵽi jaikite ᵽo'imajare ã'mitiriwãrũbeyua. Kiᵽuᵽaka simamaka Tuᵽarã ĩ'rĩkateje saᵽi kijaiyu.
2 Pois quem fala em línguas não fala para as pessoas, mas fala para Deus; ninguém o entende, pois, por meio do Espírito, fala mistérios.
3 Aᵽika ᵽuri Tuᵽarãte kire bojarũjeika ᵽo'imajare bojaiki. Kire ã'mitiritirã, jiibaji Tuᵽarãte nayi'rirãñu. I'suᵽakajaoka jia okajãjia imatirã Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽaka nabaaokaro'si, suᵽabatirã jiiᵽuᵽarã nimaerã i'suᵽaka kibojayu.
3 Mas o que profetiza fala para as pessoas, edificando, exortando e consolando.
4 Oka kiõrĩbeyuaᵽi Tuᵽarãte jaiki, i'suᵽaka kibaaika kiro'si takaja jia sime. Tuᵽarãrika na'mitiyuaᵽi aᵽerãte bojaikite ᵽuri sã'mitiritirã jia ᵽo'imajare sõrĩwaᵽu'atarijayu. I'suᵽaka kibaaika simamaka jia Jesúre yi'yurãte kiwãrõrijayu.
4 O que fala em línguas a si mesmo edifica, mas o que profetiza edifica a igreja.
5 Ĩ'rĩka jariwa'ririmarĩa aᵽetatarã oka mija õrĩbeyua imakoᵽeika mija jaiwãrũrikareka, jia simajããeka yiro'si. I'suᵽaka jia simako'omakaja aᵽerã oka kiõrĩbeyua kijaika tẽrĩwa'ribaji imatiyaika sime Tuᵽarãro'si bojaĩjirika. Aᵽerã oka kijaika ᵽo'imajare ã'mitiriwãrũbeyua ĩ'rĩka bojarikatarimajite imajĩka ᵽuri jia sime.
5 Eu quero que vocês todos falem em línguas, mas muito mais que profetizem. Pois quem profetiza é superior ao que fala em línguas, a não ser que as interprete, para que a igreja receba edificação.
6 Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. Mija ᵽõ'irã eyatirã mija ã'mitiribeyua yijaijĩka, dako waᵽamarĩa mijaro'si simajĩñu. Tuᵽarãte yire õrĩrũjeika mijare yibojajĩka ᵽuri jia mijaro'si simajĩñu. I'suᵽakajaoka sime Tuᵽarãrika mija ã'mitiyurokaᵽi yiwãrõika.
6 E, agora, irmãos, se eu for até aí falando em línguas, que proveito vocês terão, se eu não falar por meio de revelação, de conhecimento, de profecia ou de doutrina?
7 Ã'mitirikõrĩ je'e. Ĩ'rĩkate ma'saka jia ᵽuᵽuwãrũbeyua ã'mitiritirã, “I'siroka kiᵽuᵽuyu”, ãrĩwãrũbeyurã maime. I'suᵽakajaoka arᵽa wameikaᵽi bayaoka jia kibirewãrũbeᵽakã'ã, “I'siakaka kibireyu”, marĩwãrũberijĩñu.
7 É assim com instrumentos inanimados, como a flauta ou a harpa, quando emitem sons. Se não emitirem sons bem distintos, como se poderá reconhecer o que se toca na flauta ou na harpa?
8 Aᵽea ima. Surararãkare akarimajire tromᵽeta wãmeika jia kiᵽuᵽuwãrũberijĩka, namajamarãka jĩrĩrã imatikaja nimawãrũberijĩñu.
8 Pois também se a trombeta der som incerto, quem se preparará para a batalha?
9 I'suᵽaka sime, aᵽetatarã oka mija õrĩbeyua mija jaikoᵽeika ã'mitiriwãrũberiwa'ri, “I'suᵽaka ãrĩrika nañu”, aᵽerãte ãrĩwãrũberijĩñu. I'suᵽaka simamaka, waᵽuju ko'torõ'õrãja jairã uᵽakaja mija baajĩñu.
9 Assim também vocês, se com a língua não disserem palavra compreensível, como se entenderá o que é dito? Porque vocês estarão como que falando ao vento.
10 Rita sime, ika ritatojo wejeareka ritajatata ᵽo'imaja rakakaja noka najaiyu. I'suᵽaka simako'omakaja ĩ'rãtataja imarã imarĩ najaika ã'mitiribu'awãrũirã.
10 Há, sem dúvida, muitos tipos de vozes no mundo, e nenhuma delas é sem sentido.
11 I'suᵽaka simako'omakaja majeyomarãkaki ña'mitiribeyuaᵽi yika kijaijĩka ĩ'rãtiji yija ã'mitiribu'abeᵽakã'ã, “Aᵽetomaji uᵽaka kime”, ñarĩrãñu. I'suᵽakajaoka yireka kiᵽuᵽajoarãñu kiro'sioka.
11 Mas, se eu não entender o significado da voz, serei estrangeiro para aquele que fala, e ele será estrangeiro para mim.
12 I'suᵽaka mijaro'si simakoreka, Esᵽíritu Santore ja'atarijayua yaᵽairã imarĩ, “Jesúre yi'yurãte yija jeyobaarũkia yijare mija'atarika yija yaᵽayu”, kire mija ãrĩrijaᵽe.
12 Assim, também vocês, visto que desejam dons espirituais, procurem progredir, para a edificação da igreja.
13 I'suᵽaka simamaka aᵽerãte jeyobaarika ᵽuᵽajoairã imarĩ, “Esᵽíritu Santo yire jeyobaaikaᵽi aᵽerã oka ñorĩbeyua yijaiko'omakaja aᵽerãte jia sayibojarikataokaro'si mirikakaka yire mija'atabe”, ãᵽaraka Tuᵽarãte mija jẽñerijaᵽe.
13 Por isso, quem fala em línguas, ore para que as possa interpretar.
14 Ikuᵽaka sime: Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽayeebaraka aᵽerã oka ñorĩbeyua yiᵽuᵽakarã yire ña'rĩjãikaᵽi uᵽakaja kire jairiᵽotojo, “I'suᵽaka yijaiyu”, ñarĩwãrũbeyu.
14 Porque, se eu orar em línguas, o meu espírito, de fato, ora, mas a minha mente fica infrutífera.
15 I'suᵽaka simamaka ikuᵽaka mabaaye'e: Aᵽerikuri aᵽerã oka morĩbeyua maᵽuᵽakarã mare ña'rĩjãikaᵽi uᵽakaja Tuᵽarãte majairijariye'e, i'suᵽakajaoka mabayakoyaye'e. Aᵽerikuri ᵽuri morĩwaᵽu'ataikaᵽi kika majairijariye'e, i'suᵽakajaoka kiro'si mabayakoyarijarirãñu.
15 Que farei, então? Vou orar com o espírito, mas também vou orar com a mente; vou cantar com o espírito, mas também vou cantar com a mente.
16 Ika mijare yibojaika uᵽakaja mija baabe. I'suᵽaka mija baaberijĩkareka, sã'mitiriberiwa'ri “Jia mibaayu Tuᵽarã”, mijare ã'mitiririmajare ãrĩwãrũberijĩñu.
16 Se você louvar apenas em espírito, como o não instruído poderá dizer o “amém” depois da oração de agradecimento que você fez? Porque ele não entende o que você diz.
17 Kire jiyiᵽuᵽayeebaraka, “Jia mibaayu Tuᵽarã”, jia mañua simako'omakaja, majaika ã'mitiriberiwa'ri jiibaji kire nayi'riwãrũbeyu.
17 A sua oração de agradecimento pode ser muito boa, mas o outro não é edificado.
18 Mijare tẽrĩwa'ribaji ñorĩbeyua oka imakoᵽeika jaiwãrũiki ñime. I'suᵽaka imaki imarĩ, “Jia mibaayu Tuᵽarã”, saᵽi kire ñañu.
18 Dou graças a Deus, porque falo em línguas mais do que todos vocês.
19 I'suᵽaka simako'omakaja Jesúre yi'yurãka rẽrĩtirã diez mil rakaroka na'mitiribeyuaᵽi nare yijaijĩka dakowaᵽamarĩaja simajĩñu. Na'mitiriwãrũikaᵽi ᵽuri ĩ'rãᵽitarakarokatakaja nare yibojako'omakaja sanõrĩwãrũjĩka jiibaji sime yiro'si.
19 Contudo, na igreja prefiro falar cinco palavras com o meu entendimento, para instruir os outros, do que falar dez mil palavras em línguas.
20 Me'rãka jia õrĩᵽũabeyukajirã uᵽaka mija ᵽuᵽajoa'si yijeyomarã. I'suᵽaka simako'omakaja me'rãrĩjaka ba'iaja baakoribeyurã uᵽaka Tuᵽarãte yaᵽaika ᵽuᵽajoabaraka ᵽakiayurã uᵽaka jia mija imabe.
20 Irmãos, não sejam meninos no entendimento. Quanto à maldade, sim, sejam crianças; mas, quanto ao entendimento, sejam pessoas maduras.
21 Mija ĩabe, ikuᵽaka Tuᵽarã majaroᵽũñurã sabojayu: “Judíotatarã ᵽõ'irã aᵽetomajare yiᵽũatarãñu aᵽea okaᵽi nare najaiokaro'si yire ã'mitiribeyurã nimamaka. I'suᵽaka nare yibaako'omakaja, yire nayi'ribesarãñu ruᵽu”, ãrĩwa'ri sabojayu Tuᵽarã oka ᵽũñurã.
21 Na lei está escrito: “Falarei a este povo por meio de homens de outras línguas e por meio de lábios de outros povos, e nem assim me ouvirão, diz o Senhor.”
22 Suᵽa imarĩ i'suᵽaka Tuᵽarãte mare jairũjeka “Wẽkomaka yijare baarãki Tuᵽarã”, kire ã'mitiririᵽe'yoirãte ãrĩwãrũokaro'si. Maro'si ᵽuri kirika Tuᵽarãte mare õrĩrũjeika mabojamaka “Maka kime”, marĩwãrũyu.
22 Portanto, as línguas constituem um sinal não para os que creem, mas para os que não creem; a profecia, no entanto, não é para os que não creem, e sim para os que creem.
23 Ikuᵽaka sime: Mija rẽñurõ'õrã aᵽerã oka mija õrĩbeyua ĩ'rĩka uᵽakaja jaibaraka mija imajĩka ᵽoto, Jesúre yi'ribeyurãte mija ᵽõ'irã eyajĩñu. I'suᵽaka mija jairijayu ᵽoto ĩakoribeyurã imarĩ, “Wejabisimajataka ĩ'rãre ime”, mijareka narĩrãñu.
23 Assim, se toda a igreja se reunir no mesmo lugar e todos se puserem a falar em línguas, no caso de entrarem pessoas não instruídas ou não crentes, será que não vão dizer que vocês estão loucos?
24 — ausente —
24 Porém, se todos profetizarem, e entrar ali um não crente ou não instruído, ele será convencido por todos e julgado por todos.
25 — ausente —
25 Os segredos que ele tem no coração se tornarão manifestos, e, assim, prostrando-se com o rosto em terra, adorará a Deus, testemunhando que Deus está, de fato, no meio de vocês.
26 Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. Ikuᵽaka mija baarijaᵽe mija rẽrĩrijarirãka ᵽoto: Ĩ'rãrimarã imarã bayakoyariyaᵽairã. Aᵽerã imarã wãrõrika yaᵽairã. Suᵽabatirã Tuᵽarãte nare õrĩrũjeika bojariyaᵽairã nime aᵽerã. Aᵽerimarã imarã norĩbeyua simako'omakaja aᵽea okaᵽi jairika yaᵽairã. Suᵽabatirãoka imarã sabojarikatariyaᵽairã. Ritaja mija baarijayuaᵽi Jesúre yi'yurãte jiibaji kire nayi'yaokaro'si nare mija jeyobaarijarijĩka jia sime.
26 Que fazer, então, irmãos? Quando vocês se reúnem, um tem um salmo, outro tem um ensino, este traz uma revelação, aquele fala em línguas, e ainda outro faz a interpretação. Que tudo seja feito para edificação.
27 Aᵽerã oka mija õrĩbeyua mija jairiyaᵽaye'e, ĩ'ᵽarã, maekarakamaki rõ'õjĩrãja samija jaibe. Ĩ'rĩka mamarĩ, aᵽika kirokajĩrã mija jairijaᵽe. Ma'mitiribeyurokaᵽi jaikite jairãka be'erõ'õ aᵽika sabojarikatarãñuka, aᵽerãte sã'mitiyaokaro'si.
27 No caso de alguém falar em línguas, que não sejam mais do que dois ou, quando muito, três, e isto sucessivamente, e haja alguém que interprete.
28 Bojarikatarimajire imabesarãkareka, mija rẽñurõ'õrã aᵽerokaᵽi jaibekaja mija imabe. Ĩ'rãrimarãja aᵽerõ'õrã Tuᵽarãka i'suᵽaka mija jairijaᵽe.
28 Mas, não havendo quem interprete, fique calado na igreja, falando consigo mesmo e com Deus.
29 I'suᵽakajaoka, Tuᵽarãte mijare õrĩrũjeika mija bojariyaᵽarãka, ĩ'ᵽarã, maekarakamaki rõ'õjĩrã mija jaibe. Ĩ'rĩkaja mamarĩ aᵽika kirokajĩrã mija jairijaᵽe. I'suᵽaka mija jaimaka aᵽerã Jesúre yi'yurã jia sã'mitirirãñurã, “Rita, Esᵽíritu Santore kire õrĩrũjeikaᵽi kijaiyu”, narĩwãrũrãñu.
29 Tratando-se de profetas, falem apenas dois ou três, e os outros julguem.
30 Ĩ'rĩkate jaika ᵽoto aᵽika sã'mitiriruᵽakite kijairũkia Tuᵽarãte kire õrĩrũjejĩkareka, mamarĩji jaiũ'muikite okata'rijĩñu aᵽikate jaiũ'muokaro'si jia sime.
30 Se, porém, vier uma revelação a alguém que esteja sentado, cale-se o primeiro.
31 Ĩ'rĩkaja mamarĩ kirokajĩrã aᵽika Tuᵽarãro'si bojaĩjirimajare jaimaka ĩ'rĩka jariwa'ririmarĩaja mija jaiwãrũrijarirãñu. I'suᵽaka mija baarãka, jiibaji Tuᵽarãrika õrĩwa'ri okajãjia ᵽuᵽaᵽaraka jia mija imarãñu.
31 Porque todos poderão profetizar, um após outro, para que todos aprendam e sejam consolados.
32 Tuᵽarãro'si bojaĩjirimaji ᵽuri, sakibojarũkirõ'õjite ta'awãrũiki kiᵽuᵽayariji. Aᵽerãte jairãka ᵽoto okamarĩaja kime ruᵽu.
32 Os espíritos dos profetas estão sujeitos aos próprios profetas,
33 Rukubaka baarika yaᵽabeyuka kime Tuᵽarã. Suᵽa imarĩ ritaja jiyiᵽuᵽaka õrĩbu'abaraka mija rẽrĩrijarirãka jia simarãñu.
33 porque Deus não é Deus de confusão, e sim de paz. Como em todas as igrejas dos santos,
34 Rẽrĩtirã mija imarãka ᵽoto, jairĩ wiriwa'ribekaja ĩmirĩjate jaikatakaja ã'mitirirũkirã nime rõmijã. Kotĩmite ã'mitirirũkiko koime, i'suᵽakaja Moiséte o'oeka simamaka.
34 que as mulheres se conservem caladas nas igrejas, porque não lhes é permitido falar; mas estejam submissas, como também a lei o determina.
35 Kojẽrĩariyaᵽajĩka, nawi'iarã ᵽe'rieyatirã kotĩmite sakojẽrĩarũ. Mia, narẽrĩriwi'iarã ĩ'rãko rõmore jairãka, “¿Dako baaerã i'yoᵽiᵽekaja kojaiyu?”, aᵽerãte ãrĩᵽuᵽajoarãñu.
35 Se, porém, querem aprender alguma coisa, perguntem em casa ao seu próprio marido; porque para a mulher é vergonhoso falar na igreja.
36 ¿Marãkã'ã mija ᵽuᵽajoayu je'e? Mamarĩ Tuᵽarãrika bojaũ'muekamarĩrã mija ime. I'suᵽakajaoka mija tarãja kirika bojariroka yi'rikamarĩrã mija ime. I'suᵽaka simako'omakaja ¿aᵽerã Jesúre yi'yurãte baarijayu uᵽaka baarũkimarĩrã mija ime bai je'e? Jẽno'o i'suᵽakamarĩa sime.
36 Por acaso a palavra de Deus se originou no meio de vocês? Ou será que ela veio exclusivamente para vocês?
37 “Tuᵽarãte yijare kiõrĩrũjeika bojaĩjirimaja yija ime”, ãñurã imarã je'e torã. I'suᵽakajaoka “Kirikaᵽi ba'irabeokaro'si Esᵽíritu Santore yijare ja'atayu”, aᵽerã ãñurã mijakarã. “I'suᵽaka kijeyobaairã yija ime”, ãñurã nimaye'e, “Maiᵽamakire jã'meika uᵽakaja Ᵽablote maro'si o'oyu”, naro'sioka narĩrũ.
37 Se alguém se considera profeta ou espiritual, reconheça que é mandamento do Senhor o que estou escrevendo para vocês.
38 “Maiᵽamakire jã'meka uᵽakamarĩa Ᵽablote bojayu”, ãñukate, “Kiᵽuᵽajoaika uᵽakaja kijaiyu”, Tuᵽarãte kireka ãrĩrãñu.
38 E, se alguém o ignorar, será ignorado.
39 Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. Ikuᵽaka simatiyayu maimarũkia: “Tuᵽarãte yire ãñua bojawãrũiki ñimaerã yire kijeyobaarika yiyaᵽayu”, ãᵽaraka kire mija jẽñebe. I'suᵽaka simako'omakaja, aᵽerã oka na'mitiribeyua jairãte jãjibaarũkimarĩa sime.
39 Portanto, meus irmãos, procurem com zelo o dom de profetizar e não proíbam que se fale em línguas.
40 Mija rẽrĩrijayu rakakaja, jia oyiaja mija imabe rukubaka baabekaja.
40 Tudo, porém, seja feito com decência e ordem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.