Mateus 25

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Bwile obu bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buliba ngoku beesiki eku̱mi̱ baakwete taala syabo, baaghenda haa bu̱ghenu̱ bwa mpete kulindilila oghu akuswela.
1 Então, o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram a encontrar-se com o noivo.
2 Bataano mu beesiki aba bakaba bali badhoma-dhoma, bataano bali bagheji.
2 Cinco dentre elas eram néscias, e cinco, prudentes.
3 “Abadhoma-dhoma baaghenda na taala syabo bhaatu batali na palafi̱i̱ni̱ ya kweli̱ndi̱ya.
3 As néscias, ao tomarem as suas lâmpadas, não levaram azeite consigo;
4 Bhaatu abagheji ebo baatwala taala syabo na palafi̱i̱ni̱ enji mu macu̱pa.
4 no entanto, as prudentes, além das lâmpadas, levaram azeite nas vasilhas.
5 Oghu akuswela aalebba atakaki̱dhi̱ye, beesiki aba boona mpongo syabakwata baaghwesaghila.
5 E, tardando o noivo, foram todas tomadas de sono e adormeceram.
6 “Haa saaha mukaagha sya mukilo niibuwo baaghu̱u̱ye muntu naaguga nʼelaka lyamaani̱ ati, ‘Muumuke mwise hanja, mwise musangaane mugholi aaki̱dhi̱ye!’
6 Mas, à meia-noite, ouviu-se um grito: Eis o noivo! Saí ao seu encontro!
7 Beesiki aba boona baamuka baatandika kubhaki̱ya taala syabo.
7 Então, se levantaram todas aquelas virgens e prepararam as suas lâmpadas.
8 Abadhoma-dhoma baaghila abagheji bati, ‘Bhaawai̱ taala syatu silimali̱ma, gutu mutuhe haa palafi̱i̱ni̱ yaanu.’
8 E as néscias disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão-se apagando.
9 “Abagheji, baabakuukamu bati, ‘Bbaa, palafi̱i̱ni̱ tuli nayo, teekutumala etu̱we hamui naanu. Kuuyʼo mughende mu baku̱ghu̱li̱yagha palafi̱i̱ni̱ mweghulileyo yaanu.’
9 Mas as prudentes responderam: Não, para que não nos falte a nós e a vós outras! Ide, antes, aos que o vendem e comprai-o.
10 “Obu beesiki badhoma-dhoma aba baabaagha banaghendi̱ye kughula palafi̱i̱ni̱, kiswela aaki̱dha. Beesiki bagheji abaabaagha beeteekani̱i̱je baataaha na kiswela oghu mu kisiika hambali bu̱ghenu̱ bukuba, du̱mbi̱ baaghala lwighi.
10 E, saindo elas para comprar, chegou o noivo, e as que estavam apercebidas entraram com ele para as bodas; e fechou-se a porta.
11 “Haanu̱ma ya bwile bukee, niibuwo na bali̱i̱ bataano baasi̱ye baatandika kukonkona haa lwighi mbanabilikila bati, ‘Mukama waatu! Mukama waatu! Gutu otuughulile lwighi twasi̱ye!’
11 Mais tarde, chegaram as virgens néscias, clamando: Senhor, senhor, abre-nos a porta!
12 “Kiswela oghu aabakuukamu ati, ‘Mbaghambiiye majima, tambamani̱ye bbaa.’ ”
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo que não vos conheço.
13 Yesu aamaliilila lu̱si̱mo olu naaghila beeghesebuwa be ati, “Nahabweki bwile bwona muukalaghe mweteekani̱i̱je, nanga tamumani̱ye kilo kedha saaha eghi ndikuukilamu.”
13 Vigiai, pois, porque não sabeis o dia nem a hora.
14 Yesu aatodha aaghila ati, “Bu̱lemi̱ bwa Luhanga nkubulengeesani̱ya dhee ngoku musaasa akweteekani̱jagha kubunga. Aabilikila baheeleli̱ya be basatu, aabati̱ghi̱la etungo liye ku̱su̱u̱bu̱li̱ya ku̱hi̱ki̱ya aku̱u̱ki̱ye.
14 Pois será como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes confiou os seus bens.
15 Omui aamu̱ti̱ghi̱la talanta etaano, onji aamu̱ti̱ghi̱la talanta ebili, nʼonji aamu̱ti̱ghi̱la talanta emui, bu̱li̱ omui aamu̱ti̱ghi̱la ngoku akugubha. Du̱mbi̱ aaghenda kubunga.
15 A um deu cinco talentos, a outro, dois e a outro, um, a cada um segundo a sua própria capacidade; e, então, partiu.
16 Oghu baati̱ghi̱i̱ye talanta etaano, aaghenda bwangu aasu̱u̱bu̱li̱ya esiye, aatungamu maghobo ghaa talanta sinji etaano.
16 O que recebera cinco talentos saiu imediatamente a negociar com eles e ganhou outros cinco.
17 Na oghu baati̱ghi̱i̱ye talanta ebili, naye aasu̱u̱bu̱li̱ya esiye, aaghobʼo talanta sinji ebili.
17 Do mesmo modo, o que recebera dois ganhou outros dois.
18 Bhaatu oghu baati̱ghi̱i̱ye talanta emui, eye aaghenda aalima ki̱i̱na aabi̱samu talanta ya mukama wee eghi.
18 Mas o que recebera um, saindo, abriu uma cova e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 “Haanu̱ma ya bwile bukani̱ye, mukama wa baheeleli̱ya aba aaki̱dha, aasa aabala sente siye esi ali hamui na baheeleli̱ya be aba.
19 Depois de muito tempo, voltou o senhor daqueles servos e ajustou contas com eles.
20 Oghu baati̱ghi̱i̱ye talanta etaano, aaleetelʼo sinji etaano esi aaghobi̱ye. Aaghila ati, ‘Mukama wanje, okanti̱ghi̱la talanta etaano, olole, nkasi̱koleesi̱ya naaghobʼo sinji etaano.’
20 Então, aproximando-se o que recebera cinco talentos, entregou outros cinco, dizendo: Senhor, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco talentos que ganhei.
21 “Mukama wee aamughila ati, ‘Weebale, mu̱heeleli̱ya mulungi kandi mwesighibuwa! Waabaaye mwesighibuwa mu bikee. Nkukuha kuloleelela bintu bikani̱ye. Oose odheedhuwe hamui na mukama waawe!’
21 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 “Na oghu baati̱ghi̱i̱ye talanta ebili, aaghila ati, ‘Mukama wanje, okanti̱ghi̱la talanta ebili, nkasi̱koleesi̱ya naaghobʼo sinji ebili.’
22 E, aproximando-se também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, dois talentos me confiaste; aqui tens outros dois que ganhei.
23 “Mukama wee aamughila ati, ‘Weebale, oli mu̱heeleli̱ya mulungi kandi mwesighibuwa! Waabaaye mwesighibuwa mu kuloleelela bintu bikee. Nkukuha kuloleelela bintu bikani̱ye. Oose mu ki̱ghenu̱ kyanje tudheedhuwe hamui!’
23 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 “Niibuwo oghu baati̱ghi̱i̱ye talanta emui, aasi̱ye aaghila ati, ‘Mukama wanje, nkumani̱ye ngoku oli muntu ati̱ghi̱kaane, okukesagha ebi otaaheli̱ye kandi ohulula ebi otaali̱mi̱ye.
24 Chegando, por fim, o que recebera um talento, disse: Senhor, sabendo que és homem severo, que ceifas onde não semeaste e ajuntas onde não espalhaste,
25 Nahabweki nkakwobaha naaghenda naabi̱sa mu etaka talanta yaawe wampaaye. Olole, talanta yaawe wanti̱ghi̱i̱ye ngini.’
25 receoso, escondi na terra o teu talento; aqui tens o que é teu.
26 “Mukama wee aamughila ati, ‘Oli mu̱heeleli̱ya mubhi kandi mughala! Okakimanya ngoku nkukesagha ebi ntaaheli̱ye kandi mpulula ebi ntaali̱mi̱ye!
26 Respondeu-lhe, porém, o senhor: Servo mau e negligente, sabias que ceifo onde não semeei e ajunto onde não espalhei?
27 Sente syanje esi nguli waasihaaye abaku̱si̱su̱u̱bu̱li̱yagha, makuuka nangusangi̱ye si̱ghobi̱ye.’
27 Cumpria, portanto, que entregasses o meu dinheiro aos banqueiros, e eu, ao voltar, receberia com juros o que é meu.
28 “Du̱mbi̱ aalaghila baheeleli̱ya be banji ati, ‘Mumuuyʼo talanta eghi, mughihe oghu ali na talanta eku̱mi̱.
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai-o ao que tem dez.
29 Nanga oghu ali na kantu, niiye akwongeluwʼo, bhaatu oghu atali na kantu, nʼaka ali nako kakumuuhibuwʼo.
29 Porque a todo o que tem se lhe dará, e terá em abundância; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
30 Ti̱, mu̱heeleli̱ya atali na mughaso oghu mumukube enja mu ki̱i̱kalo kiisuuyemu mweli̱ma hambali akuukala naalilila kimui kandi neenena ngaga haabwa kubona-bona.’
30 E o servo inútil, lançai-o para fora, nas trevas. Ali haverá choro e ranger de dentes.
31 “Obu Mwana wa Muntu aliisa mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kiye kyamaani̱, ali na baamalai̱ka boona, alisitama haa ntebe yee ya bukama ya ki̱ti̱i̱ni̱sa naatwi̱la bantu boona musango.
31 Quando vier o Filho do Homem na sua majestade e todos os anjos com ele, então, se assentará no trono da sua glória;
32 Bantu bʼomu mahanga ghoona balyekumaani̱li̱ya hambali ali kandi alitambulani̱yamu bantu ngoku mu̱li̱i̱si̱ya akutambulani̱yagha mbu̱li̱ na ntaama.
32 e todas as nações serão reunidas em sua presença, e ele separará uns dos outros, como o pastor separa dos cabritos as ovelhas;
33 Ngoku mu̱li̱i̱si̱ya akutaagha ntaama haa luhande luwe lwabuliyo kandi mbu̱li̱ asita haa luhande lwabumesu, niikuwo naye Mwana wa Muntu alita bahi̱ki̱li̱i̱ye haa luhande luwe lwabuliyo, banji abate haa lwabumesu.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos, à esquerda;
34 “Niibuwo Mukama alighila abali haa luhande luwe lwabuliyo ati, ‘Mwise, enu̱we aba Tita aahaaye mu̱gi̱sa, mugwetuwe bukama obu Tita aabateekani̱li̱i̱ye ku̱lu̱gha haa kuhanguwa kwa nsi.
34 então, dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai! Entrai na posse do reino que vos está preparado desde a fundação do mundo.
35 Nanga njala ekaba enkwete, mwampa byokuliya. Eliyo linkwete, mwampa kyakunuwa. Mukaba mutaamani̱ye, bhaatu mwaneebali̱ya mu maka ghaanu.
35 Porque tive fome, e me destes de comer; tive sede, e me destes de beber; era forasteiro, e me hospedastes;
36 Nkaba ntali na kyaku̱lu̱wala, mwandwi̱ka. Nkaba ndwaye, mwanjanjabha. Nkaba ndi mu nkomo, mwasa mwandola.’
36 estava nu, e me vestistes; enfermo, e me visitastes; preso, e fostes ver-me.
37 “Niibuwo bahi̱ki̱li̱i̱ye aba balikuukamu bati, ‘Mukama, tukakubona dhi̱ njala ekukwete twakuha byokuliya, eliyo likukwete twakuha kyakunuwa?
37 Então, perguntarão os justos: Senhor, quando foi que te vimos com fome e te demos de comer? Ou com sede e te demos de beber?
38 Tukakubona dhi̱ tutakumani̱ye twakwebali̱ya mu maka ghaatu, kedha otali na kyaku̱lu̱wala, twakuha kyaku̱lu̱wala?
38 E quando te vimos forasteiro e te hospedamos? Ou nu e te vestimos?
39 Tukakubona dhi̱ olwaye kedha oli mu nkomo twaghenda kukulola?’
39 E quando te vimos enfermo ou preso e te fomos visitar?
40 “Mukama alibakuukamu ati, ‘Mbaghambiiye majima, kyona eki mwakoleeye omui mu baamaaha bani nankabha oghu batahu̱ti̱i̱ye, ni̱i̱si̱ye mwakikoleeye.’
40 O Rei, respondendo, lhes dirá: Em verdade vos afirmo que, sempre que o fizestes a um destes meus pequeninos irmãos, a mim o fizestes.
41 “Niibuwo alighila abali haa luhande luwe lwabumesu ati, ‘Mu̱ndu̱ghʼo, enu̱we abaki̱i̱nu̱u̱we, mughende mu mulilo ghutahuwʼo oghwateekani̱li̱ji̱bu̱u̱we Si̱taani̱ na baamalai̱ka be.
41 Então, o Rei dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, preparado para o diabo e seus anjos.
42 Nanga njala ekaba enkwete tamwampaaye byokuliya. Eliyo linkwete tamwampaaye kyakunuwa,
42 Porque tive fome, e não me destes de comer; tive sede, e não me destes de beber;
43 Mukaba mutaamani̱ye, mutaaneebali̱ya mu maka ghaanu, neetaghisibuwagha kyaku̱lu̱wala mwabhenga kumpa kyaku̱lu̱wala, nkaba ndwaye kandi ndi mu nkomo mwabhenga kunkoonela.’
43 sendo forasteiro, não me hospedastes; estando nu, não me vestistes; achando-me enfermo e preso, não fostes ver-me.
44 “Nabo dhee balikuukamu bati, ‘Mukama, tukakubona dhi̱ njala ekukwete, kedha eliyo likukwete, kedha otali na haakulaala, kedha nuweetaaghisibuwa kyaku̱lu̱wala, kedha olwaye, kedha oli mu nkomo, tutaakukoonela?’
44 E eles lhe perguntarão: Senhor, quando foi que te vimos com fome, com sede, forasteiro, nu, enfermo ou preso e não te assistimos?
45 “Alibakuukamu ati, ‘Mbaghambiiye majima, kyona eki mutaakoleeye omui mu baamaaha bani nankabha oghu batahu̱ti̱i̱ye, ni̱i̱si̱ye mutaakikoleeye.’
45 Então, lhes responderá: Em verdade vos digo que, sempre que o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 “Niibuwo balitunga kifubilo kitalihuwʼo, bhaatu abahi̱ki̱li̱i̱ye batunge bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.”
46 E irão estes para o castigo eterno, porém os justos, para a vida eterna.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.