Marcos 4
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC
1 Yesu aatodha eegheeseli̱ya haa ki̱si̱yo kya nanja ya Galilaaya. Naaneegheesi̱ya, kiigambi̱ kya bantu bakaniiye kimui kyagumbaana. Haabwa bantu aba kukanila kimui, aani̱i̱na mu bwati̱, aabusitamamu mu nanja, aatandika ku̱beegheesi̱ya bantu bo banali haa ki̱si̱yo.
1 Jesus pôs-se novamente a ensinar, à beira do mar, e aglomerou-se junto dele tão grande multidão, que ele teve de entrar numa barca, no mar, e toda a multidão ficou em terra na praia.
2 Aabeegheesi̱ya bintu bikani̱ye naakoleesi̱ya nsi̱mo, aaghila ati,
2 E ensinava-lhes muitas coisas em parábolas. Dizia-lhes na sua doutrina:
3 “Lu̱si̱mo nduni! Mu̱li̱mi̱ akaghenda kumisa nsigho yee.
3 Ouvi: Saiu o semeador a semear.
4 Obu aanamisagha, bumui haa nsigho yee bwalaghala mu kihandakati, noni̱ syasa syabuliya.
4 Enquanto lançava a semente, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Bumui haa nsigho yee bwalaghala hʼetaka lya mabaale. Bwatuwa bwangu nanga etaka kutakanʼo.
5 Outra parte caiu no pedregulho, onde não havia muita terra; o grão germinou logo, porque a terra não era profunda;
6 Ti̱ obu musana ghwatooye, ghwabwoki̱ya, bwahotoka nanga mi̱li̱ yabuwo ekaba etataahi̱ye bhyani mu etaka eli.
6 mas, assim que o sol despontou, queimou-se e, como não tivesse raiz, secou.
7 Bumui haa nsigho yee bwalaghala mu mahuwa, ghaakula ghaasoosookeli̱ya ndimo eghi etaana na kantu.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; estes cresceram, sufocaram-na e o grão não deu fruto.
8 Bumui haa nsigho yee bwalaghala hʼetaka lisemeeye, bwatuwa, bwakula, bwana. Kasigho kamui kaalu̱ghamu maku̱mi̱ asatu, kanji nkaagha, kanji ki̱ku̱mi̱.”
8 Outra caiu em terra boa e deu fruto, cresceu e desenvolveu-se; um grão rendeu trinta, outro sessenta e outro cem.
9 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Oghu ali na matui ghaa ku̱u̱ghu̱wa, aaghu̱we.”
9 E dizia: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça!
10 Obu Yesu aabaagha ali enkaha, beeghesebuwa be eku̱mi̱ na babili na bantu banji abaabaaghʼo baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Nsi̱mo syawe esi sikumani̱i̱si̱yagha ki?”
10 Quando se acharam a sós, os que o cercavam e os Doze indagaram dele o sentido da parábola.
11 Aabakuukamu ati, “Enu̱we mukaheebuwa nsi̱ta sya bu̱lemi̱ bwa Luhanga, bhaatu abali enja yabuwo, nsi̱ta esi baku̱si̱i̱ghwi̱lagha mu nsi̱mo,
11 Ele disse-lhes: A vós é revelado o mistério do Reino de Deus, mas aos que são de fora tudo se lhes propõe em parábolas.
12 niikuwo ‘kulola balole, bhaatu batabona; ku̱u̱ghu̱wa baaghu̱we, bhaatu bateetegheeleli̱ya, mbaakoli̱ye kuwo, bakukuukʼo Luhanga kandi abaghanile.’ ”
12 Desse modo, eles olham sem ver, escutam sem compreender, sem que se convertam e lhes seja perdoado.
13 Aabaghila ati, “Tamwetegheleei̱ye lu̱si̱mo olu? Ti̱ na sinji syona mulasyetegheeleli̱ya mu̱ti̱ya?
13 E acrescentou: Não entendeis essa parábola? Como entendereis então todas as outras?
14 Mu̱mi̱si̱ naaghambi̱ye oghu, eki akumisagha ni kighambo kya Luhanga.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Nsigho eghi ekamisuwa hʼetaka lyʼomu kihandakati, ni bantu abaku̱u̱ghu̱wagha kighambo kya Luhanga, du̱mbi̱ Si̱taani̱ aasa abaayamu kiyo.
15 Alguns se encontram à beira do caminho, onde ela é semeada; apenas a ouvem, vem Satanás tirar a palavra neles semeada.
16 Nsigho eghi ekamisuwa hʼetaka lya mabaale, ni bantu abaku̱du̱bhagha badheedhuwa mbaaghu̱wa kighambo kya Luhanga.
16 Outros recebem a semente em lugares pedregosos; quando a ouvem, recebem-na com alegria;
17 Bhaatu ngoku bilimuwa bitaakugubha kulebba bitali na mi̱li̱ etaahi̱ye bhyani mu etaka, niikiyo kimui na bantu aba. Baku̱du̱bhagha booleka kuguma, bhaatu bijibu kedha kuhighani̱ji̱buwa haabwa kighambo kya Luhanga mbyasa, du̱mbi̱ ku̱hi̱ki̱li̱ja kwabo kubula.
17 mas não têm raiz em si, são inconstantes, e assim que se levanta uma tribulação ou uma perseguição por causa da palavra, eles tropeçam.
18 Kandi nsigho eghi ekamisuwa mu mahuwa, kikumani̱i̱si̱ya bantu abaku̱u̱ghu̱wagha kighambo kya Luhanga,
18 Outros ainda recebem a semente entre os espinhos; ouvem a palavra,
19 bhaatu kwelalikiilila bwomi̱i̱li̱ bwa nsi eni, kutwali̱li̱ji̱bu̱wa buguudha kandi kweghomba bintu binji bileka kighambo kya Luhanga kitabalu̱ghi̱lamu mughaso.
19 mas as preocupações mundanas, a ilusão das riquezas, as múltiplas cobiças sufocam-na e a tornam infrutífera.
20 Ti̱ nsigho eghi ekamisuwa hʼetaka lisemeeye, kikumani̱i̱si̱ya bantu abaku̱u̱ghu̱wagha kighambo kya Luhanga, baki̱si̱i̱ma kandi kibalu̱ghi̱lamu mughaso. Kibaghasila milundi maku̱mi̱ asatu, banji nkaagha, banji ki̱ku̱mi̱.”
20 Aqueles que recebem a semente em terra boa escutam a palavra, acolhem-na e dão fruto, trinta, sessenta e cem por um.
21 Yesu aatodha aabaghila ati, “Buuye haliyo muntu weena oghu akubhaki̱yagha taala kandi aghi̱swi̱ki̱la na kighegha, kedha aghita e bukungwisi. Akughitaagha haa kyakutʼo taala niikuwo ebbeneli̱ye bantu mu numba.
21 Dizia-lhes ainda: Traz-se porventura a candeia para ser colocada debaixo do alqueire ou debaixo da cama? Não é para ser posta no candeeiro?
22 Taaliyo kintu kyona eki bantu balikolelela mu ki̱bi̱so ekitalimanuwa, kedha eki bali̱bi̱sa-bi̱sa ekitalimanuwa.
22 Porque nada há oculto que não deva ser descoberto, nada secreto que não deva ser publicado.
23 Oghu ali na matui ghaa ku̱u̱ghu̱wa, aaghu̱we, ti̱ eetegheeleli̱ye.
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, que ouça.
24 “Mutoho ku̱lu̱ na nkokolo ku̱tegheeleli̱ya ebi nkwete kubaghambila. Ngoku mukwekamba ku̱tegheeleli̱ya, niikuwo mu̱kwetegheeleli̱ya, na kusaali̱yʼo.
24 Ele prosseguiu: Atendei ao que ouvis: com a medida com que medirdes, vos medirão a vós, e ainda se vos acrescentará.
25 Nanga oghu ali na kantu, niiye akwongeluwʼo, bhaatu oghu atali na kantu, nʼaka ali nako kakumuuhibuwʼo.”
25 Pois, ao que tem, se lhe dará; e ao que não tem, se lhe tirará até o que tem.
26 Yesu aatodha aaghila ati, “Bu̱lemi̱ bwa Luhanga buli nga mu̱li̱mi̱ oghu akuhelagha nsigho yee mu musili.
26 Dizia também: O Reino de Deus é como um homem que lança a semente à terra.
27 Mukilo alangaala, nkyambisi aamuka kukola milimo yee. Nsigho etuwa, ndimo eekala neenakula, eye atamani̱ye ngoku ekwete kukula.
27 Dorme, levanta-se, de noite e de dia, e a semente brota e cresce, sem ele o perceber.
28 Etaka niiliyo li̱ku̱twesi̱yagha nsigho eghi; etuwa, ndimo ekula, yaana, ti̱ yeela.
28 Pois a terra por si mesma produz, primeiro a planta, depois a espiga e, por último, o grão abundante na espiga.
29 Ndimo niyeela, du̱mbi̱ mu̱li̱mi̱ oghu aghikesa, nanga ekesa lyahi̱ki̱ye.”
29 Quando o fruto amadurece, ele mete-lhe a foice, porque é chegada a colheita.
30 Yesu aabu̱u̱li̱ya ati, “Bu̱lemi̱ bwa Luhanga tulabususaani̱ya na biki? Ti̱ tulakoleesi̱ya lu̱si̱mo ki kubusoboololʼo?
30 Dizia ele: A quem compararemos o Reino de Deus? Ou com que parábola o representaremos?
31 Bu̱lemi̱ bwa Luhanga buli nga kasigho kaa kalatu̱u̱si̱ aka musaasa aatwete aahela mu etaka. Nankabha kali kasigho kaanabwana kusaali̱ya busigho bunji bwona.
31 É como o grão de mostarda que, quando é semeado, é a menor de todas as sementes.
32 Kakaakukulagha, kakufookagha, kiti kiinamu̱li̱to kusaali̱ya biti binji mu musili. Kiti eki kiba na bitai biinamu̱li̱to, ti̱ noni̱ sikwelamu bisui.”
32 Mas, depois de semeado, cresce, torna-se maior que todas as hortaliças e estende de tal modo os seus ramos, que as aves do céu podem abrigar-se à sua sombra.
33 Yesu aakabaagha naabu̱gha na bantu, aabatwi̱lagha nsi̱mo sikani̱ye ngʼesi. Aabeegheesi̱yagha ngoku baagubhagha kwetegheeleli̱ya.
33 Era por meio de numerosas parábolas desse gênero que ele lhes anunciava a palavra, conforme eram capazes de compreender.
34 Taabaghambiiye kantu na kamui etali mu lu̱si̱mo. Bhaatu aakabaagha eelebbeeye na beeghesebuwa be bonkaha, aabasoboololagha makulu ghaa nsi̱mo esi syona.
34 E não lhes falava, a não ser em parábolas; a sós, porém, explicava tudo a seus discípulos.
35 Lwagholo olu Yesu aaghila beeghesebuwa be ati, “Muleke tubhasuke luhande lwʼeli̱ lwa nanja.”
35 À tarde daquele dia, disse-lhes: Passemos para o outro lado.
36 Baalu̱ghʼo ki̱bbu̱la kya bantu eki, baani̱i̱na mu bwati̱ obu Yesu aabaagha asitami̱yemu, baaghenda naye. Maati̱ ghanji ghaaghenda ghalabhi̱ye obwabo.
36 Deixando o povo, levaram-no consigo na barca, assim como ele estava. Outras embarcações o escoltavam.
37 Niibuwo kyegha kyamaani̱ kyasi̱ye haa nanja. Mighina yaatandika kusamba bwati̱ obu. Maasi ghaabbala kubuusulamu haai ku̱bu̱li̱i̱ka.
37 Nisto surgiu uma grande tormenta e lançava as ondas dentro da barca, de modo que ela já se enchia de água.
38 Bhaatu Yesu akaba alangaaye haa kasuli kaa bwati̱ obu eegi̱mi̱ye kaapi̱lo, aghwesaghiiye. Beeghesebuwa be baamu̱su̱su̱mu̱la, baamughila bati, “Mwegheesi̱ya, toosighaane? Twatwi̱ka!”
38 Jesus achava-se na popa, dormindo sobre um travesseiro. Eles acordaram-no e disseram-lhe: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Obu aasu̱su̱mu̱ki̱ye, aamuka, aatanuka kyegha eki, aaghila nanja eghi ati, “Holi̱ya! Teekaana!” Du̱mbi̱ kyegha kyaleka, nanja yaateekanilana kimui.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Silêncio! Cala-te! E cessou o vento e seguiu-se grande bonança.
40 Yesu aabu̱u̱li̱ya beeghesebuwa be ati, “Mwobahi̱ye nangaaki? Tamu̱neesi̱ghi̱ye?”
40 Ele disse-lhes: Como sois medrosos! Ainda não tendes fé?
41 Boobahila kimui, baabu̱u̱lani̱ya bati, “Oni ni muntu wa mulingo ki Kyegha na nanja nabiyo bi̱ku̱mu̱u̱ghu̱wagha!”
41 Eles ficaram penetrados de grande temor e cochichavam entre si: Quem é este, a quem até o vento e o mar obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.