Lucas 7

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Obu Yesu aamali̱ye kughambila bantu aba bighambo ebi byona, aaghenda mu tau̱ni̱ ya Kapelenau̱mu̱.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Hakaba aliyo musaasa omui oghu akaba atali Mu̱yu̱daaya, ali mukulu wa baasilikale ki̱ku̱mi̱ baa Looma kandi akaba ali na mu̱heeleli̱ya wee amukundiiye kimui. Ti̱ mu̱koli̱ wee oghu aalwala haai ku̱ku̱wa.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Obu mukulu wa baasilikale oghu aaghu̱u̱yʼo Yesu, aamutumila bengei̱ baa Bayu̱daaya naamusaba kwisa ewe ku̱mu̱ki̱li̱li̱ya mu̱heeleli̱ya wee oghu.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Baaghenda baaki̱dha hambali Yesu ali, baamwesengeleli̱ya bati, “Musaasa oghu abhonganuuwe omukoonele,
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 nanga atu̱ku̱ndi̱ye kandi akatukwelela elami̱li̱yo lyatu.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Niibuwo Yesu aaghendi̱ye nabo. Bhaatu obu aabaagha ali haai ku̱ki̱dha haa ka haala, mukulu wa baasilikale oghu aatuma baabhootu̱ siye kughambila Yesu bati, “Mukama wanje oteelu̱hi̱li̱ya busa kwisa ewanje, nanga tanibhonganuuwe uwe kwisa ewanje bbaa.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Kandi tani̱hi̱ki̱ye kwisa hambali oli nanga oli na bu̱toki̱ busaalukaane. Nahabweki obu̱ghe kwonkaha, mu̱heeleli̱ya wanje akukila.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Nanga nanje ndi na bantu abalemi̱ye si̱ye abakundaghilagha bya kukola. Nanje nʼaba na baasilikale aba si̱ye ndemi̱ye aba nkulaghilagha bya kukola. Oghu nkughilagha nti, ‘Ghenda,’ akughendagha; oghu nkaakughilagha nti, ‘Wiise,’ akwisagha. Nkaakulaghilagha mu̱heeleli̱ya wanje nti, ‘Kola kini,’ akikola.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Obu Yesu aaghu̱u̱ye ebi, aasweka kandi eegaali̱ya aaghila kiigambi̱ kya bantu abaali bamukweme aba ati, “Mbaghambiiye, tankabonagha muntu oghu ali na ku̱hi̱ki̱li̱ja kutiyo nankabha mu Banai̱saaleeli̱!”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Ti̱ obu aba mukulu wa baasilikale oghu aali atu̱mi̱ye aba baaku̱u̱ki̱yeyo, baasanga mu̱heeleli̱ya oghu aki̱li̱ye.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Haanu̱ma ya bwile bukee Yesu aaghenda mu tau̱ni̱ baakughilaghamu Nai̱ni̱, beeghesebuwa be na kiigambi̱ kya bantu baaghenda naye.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Makaki̱dha ati haai-haai na tau̱ni̱ eghi, aasanga bantu baheeki̱ye mu̱ku̱, mbaghenda kujiika. Oghu akaba aku̱u̱ye akaba ali mutabani̱ wa mu̱kwi̱si̱ya kandi aaniiye ali naye enkaha. Kiigambi̱ kya bantu badongi̱ye na mu̱kwi̱si̱ya oghu.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Obu Mukama Yesu aaboone mu̱kwi̱si̱ya oghu, aamughilila kisa, aamughila ati, “Oleke kulila.”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Niibuwo aaghendi̱ye aaku̱ma haa sandu̱u̱ku̱ eghi baheekeeyemu mu̱ku̱ oghu, kwemi̱li̱li̱ya abaghu̱heeki̱ye; beemilila. Aaghila ati, “Mutabhana oomuke!”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Du̱mbi̱ oghu akaba aku̱u̱ye oghu aamuka kandi aatandika ku̱bu̱gha. Yesu aaghila ni̱na mutabhana oghu ati, “Mutabani̱ waawe ngughu!”
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Ti̱ bantu boona abaabaaghʼo boobaha kandi baasinda Luhanga bati, “Mulangi̱ wamaani̱ aatubungiiye! Luhanga aasi̱ye kujuna etu̱we bantu be.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Makulu agha ghaamalakaka di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Bu̱yu̱daaya yoona na maatau̱ni̱ ghanji aghaghyeli̱ghi̱li̱i̱ye.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Obu Yohaana Mubati̱ji̱ aabaagha mu nkomo, beeghesebuwa be baamughambila ebi Yesu akwete kukola byona.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Aabilikila babili mu beeghesebuwa be aba, aabatuma ewaa Mukama Yesu ku̱mu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Buuye nuuwe oghu baaghi̱li̱ye bati okwisa, kedha tulindilile onji?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Obu baaki̱dhi̱ye hambali Yesu ali baamughila bati, “Yohaana Mubati̱ji̱ aatu̱tu̱mi̱ye ku̱ku̱bu̱u̱li̱ya tuti, ‘Buuye nuuwe oghu baaghi̱li̱ye bati okwisa, kedha tulindilile onji?’ ”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Bwile obu Yesu aaki̱li̱ya bantu bakani̱ye, aba bi̱li̱mu̱ bikwete nʼaba maaso ghaaghaaye.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Aaghila aba Yohaana aatu̱mi̱ye ati, “Mughende mughambile Yohaana ebi mwaghu̱u̱ye kandi ebi mwaboone, aba maaso ghaaghaaye niibuwo baabona, abalema niibuwo baalubhatanga, abalwaye ntumbi niibuwo baakila kandi baasemela, aba matui ghaaghaaye niibuwo baaghu̱wa, abaku̱u̱ye niibuwo baahu̱mbu̱u̱ka kandi Makulu Ghasemeeye ghaa Luhanga niibuwo baaghalangilila banaku.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Ti̱ ali na mu̱gi̱sa oghu ataakuleka ku̱mpi̱ki̱li̱ja.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Obu aba Yohaana aatu̱mi̱ye aba baaghendi̱ye, Yesu aatandika kughambila biigambi̱ bya bantu abaabaaghʼo, ebikwetʼo Yohaana oghu. Aaghila ati, “Obu mwaghendagha mu elungu kulola Yohaana, mukaba mumani̱ye muti mukusangayo muntu wa mulingo ki? Mweli̱li̱kanagha kusangayo muntu mwoba kandi oghu atagumiiye haa eki acuuyemu?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Mwaghendagha kulola muntu oghu alu̱wete kusemeeye? Bbaa, nanga abaku̱lu̱walagha ngoye sisemeleeye kimui bakuukalagha mbeeghonja mu bikaali bya bakama.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Ti̱ buuye mwaghendagha kulola ani̱? Mulangi̱? Ee, mbaghambiiye majima, oghu asaai̱ye mulangi̱.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Nanga Yohaana oghu niiye Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we byabu̱ghi̱yʼo biti, ‘Ndituma mutumuwa wanje ahikile akuteekani̱li̱ye kihanda otakaasi̱ye.’
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Mbaghambiiye, taaliyo muntu nʼomui oghu abyahuwe mukali̱, oghu aabaayʼo oghu asaai̱ye Yohaana. Bhaatu nankabha mwana mu bu̱lemi̱ bwa Luhanga, aliba na ki̱ti̱i̱ni̱sa kusaali̱ya kya Yohaana.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 (Bantu bakaniiye kimui, nankabha bakumaani̱ya baa musolo, aba Yohaana aali naabati̱i̱je, obu baaghu̱u̱ye ebi, baaghila bati ntegheka ya Luhanga ehi̱ki̱ye.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Bhaatu Bafali̱saayo na beegheesi̱ya baa bilaghilo baabhenga ntegheka ya Luhanga eghi kandi baabhenga Yohaana kubabati̱ja.)
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 “Bantu baa mujo ghuni ndabasusaani̱ya na ki?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Bali nga baana basitami̱ye mu katale kandi bakubilikila baanakyabo bati,
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Nanga obu mwaboone Yohaana Mubati̱ji̱ naasi̱i̱ba kandi ataakunuwa vi̱i̱ni̱, mwaghila muti, ‘Ki̱li̱mu̱ kimuli haa mutuwe.’
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Mwana wa Muntu obu akuliyagha kandi anuwa mukughilagha muti, ‘Mulole ali na mululu, ni mutami̱i̱li̱ kandi bhootu̱ wa bakumaani̱ya baa musolo na basi̱i̱si̱!’
34 O
35 Bhaatu magheji ghaa Luhanga ghakweyolekelagha mu bikoluwa byagho.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Kilo kimui Mufali̱saayo omui li̱i̱na liye Si̱mooni̱, aabilikila Yesu ewe. Yesu aasi̱i̱ma aaghendayo, aasitama kuliya.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Mukali̱ omui mu̱si̱i̱si̱ akaba ali mu tau̱ni̱ eghi, obu aaghu̱u̱ye ngoku Yesu ali mu ka ya Mufali̱saayo oghu, aasa na cu̱pa esemeeye, elimu bigita bisasi̱ye.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Aasila enu̱ma sya Yesu aamu̱teeli̱ya mu maghulu, aatandika kulila. Mali̱gha ghe ghaagbondi̱ya Yesu mu maghulu. Mukali̱ oghu aakala kumulaghali̱yagho nʼesoke liye. Aakala anamukwete mu maghulu naanamusiighamu bigita ebi.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Obu Mufali̱saayo oghu akaba abilikiiye Yesu, aaboone atiyo, eeli̱li̱kana ati, “Nguli Yesu oni aabaagha mulangi̱ kwonini, angumani̱ye ngoku mukali̱ oghu ali mu̱si̱i̱si̱ kandi tangu̱mu̱si̱i̱mi̱lani̱i̱ye ku̱mu̱ku̱mʼo bbaa!”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye Mufali̱saayo oghu ati, “Si̱mooni̱, ndi nʼeki nkubbala ku̱bu̱gha naawe.” Si̱mooni̱ aamughila ati, “Mwegheesi̱ya, okingambile!”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Du̱mbi̱ Yesu aaghila ati, “Musaasa omui akeekopi̱ya basaasa babili sente. Aaha omui mi̱li̱yooni̱ eku̱mi̱, onji mu̱li̱yooni̱ ghumui.
41 Jesus disse:
42 Obu bombi basaaghu̱u̱we kumusasula aabaghanila. Ni ani̱ haa babili aba oghu okweli̱li̱kana akamukunda kusaali̱ya muunakiye?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Si̱mooni̱ aakuukamu ati, “Nku̱gu̱mi̱ya ni oghu aaghaniiye sikani̱ye.” Yesu aamughila ati, “Waahi̱ki̱i̱ye.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Du̱mbi̱ Yesu eegaali̱ya aalola mukali̱ oghu. Aaghila Si̱mooni̱ ati, “Eki mukali̱ oni aakoli̱ye okyeli̱li̱kanʼo! Ku̱lu̱gha naatahi̱ye mwawe muni, tawantwalikani̱i̱ye kwonini ngoku batwalikani̱ya baghenu̱, bhaatu eye anakuntwalikani̱ya kusemeeye.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Uwe tawahi̱ki̱ye kunguwa mu ki̱ku̱bha, noo eye anankwete mu maghulu ku̱lu̱gha naataahi̱ye muni.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Tawampaaye bigita bya kwesiigha, bhaatu eye ansi̱i̱ghi̱ye bigita bisasi̱ye mu maghulu.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Nahabweki nkughambiiye, bibhi biye bikani̱ye bitiyo byamughaniiwe, niikiyo ki̱leki̱ye anjoleki̱ye kukunda kukani̱ye kutiyo. Bhaatu oghu aghaniiwe bikee akwolekagha kukunda kukee.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye mukali̱ oghu ati, “Naakughaniiye bibhi byawe.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Bantu abaaliyagha beebu̱u̱li̱ya bati, “Musaasa oni dhaani akwete kweli̱li̱kana ati niiye ani̱ kughanila bantu bibhi?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Yesu aaghila mukali̱ oghu ati, “Ku̱hi̱ki̱li̱ja kwawe kwaku̱ju̱ni̱ye; oghende mpempa.”
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.