Lucas 23
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NVI
1 Baamemba abaabaagha mu lukulato olu boona baamuka, baatwala Yesu ewaa Pilaato oghu akaba alemi̱ye di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Bu̱yu̱daaya bwile obu.
1 Então toda a assembléia levantou-se e o levou a Pilatos.
2 Baatandika kumunyegheelelela bati, “Twakwete musaasa oghu naajeemeesi̱ya bantu bʼewaatu ati bahakani̱ye bu̱lemi̱ bwa Balooma. Aabatangagha ati bataha musolo ghwa Kai̱saali̱. Kandi akweghilagha ati niiye Ki̱li̱si̱to, mukama.”
2 E começaram a acusá-lo, dizendo: "Encontramos este homem subvertendo a nossa nação. Ele proíbe o pagamento de imposto a César e se declara ele próprio o Cristo, um rei".
3 Pilaato aabu̱u̱li̱ya Yesu ati, “Nuuwe Mukama wa Bayu̱daaya?” Yesu aamukuukamu ati, “Ee, ngoku waakabu̱ghi̱ye.”
3 Pilatos perguntou a Jesus: "Você é o rei dos judeus? " "Tu o dizes", respondeu Jesus.
4 Niibuwo Pilaato aaghi̱li̱ye bakulu baa bahongi̱ aba na bantu boona abaabaaghʼo ati, “Tamboone eki musaasa oni aasobeei̱ye bbaa!”
4 Então Pilatos disse aos chefes dos sacerdotes e à multidão: "Não encontro motivo para acusar este homem".
5 Bhaatu bantu aba baatandika kugolela kimui bati, “Musaasa oghu ebi akwete kwegheesi̱ya byaleeteli̱i̱je bantu bʼewaatu kuukala mbatu̱wa nsi̱si̱. Akatandikila mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Galilaaya, aahi̱ka na Bu̱yu̱daaya, nʼendindi aatodhi̱ye kukuuka mu kibugha kya Yelusaalemu.”
5 Mas eles insistiam: "Ele está subvertendo o povo em toda a Judéia com os seus ensinamentos. Começou na Galiléia e chegou até aqui".
6 Obu Pilaato aaghu̱u̱ye bantu aba mbaghila bati Yesu akatandikila e Galilaaya kwegheesi̱ya, niibuwo aababu̱u̱i̱ye Yesu alakaba ali Munagalilaaya.
6 Ouvindo isso, Pilatos perguntou se Jesus era galileu.
7 Baamughila bati, “Ee,” Du̱mbi̱ aamanya ngoku Yesu alu̱ghi̱ye mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ eghi Helude alemi̱ye. Aalaghila ati batwale Yesu ewaa Helude, nanga bwile obu naye dhee akaba ali mu kibugha kya Yelusaalemu.
7 Quando ficou sabendo que ele era da jurisdição de Herodes, enviou-o a Herodes, que também estava em Jerusalém naqueles dias.
8 Obu baamu̱ki̱dhi̱i̱yeyo, Helude aadheedheluwa kimui kumubona, nanga akaba naamali̱ye bwile bukani̱ye naabbala kumubona kandi naaghu̱u̱ye makulu ghakani̱ye ghaa byakuswekani̱ya ebi Yesu aakolagha. Eeli̱li̱kanagha ati Yesu akumukolela kyakuswekani̱ya kyona.
8 Quando Herodes viu Jesus, ficou muito alegre, porque havia muito tempo queria vê-lo. Pelo que ouvira falar dele, esperava vê-lo realizar algum milagre.
9 Eki niikiyo kyaleki̱ye aabu̱u̱li̱ya Yesu bi̱bu̱u̱li̱yo bikani̱ye, bhaatu Yesu ataamukuukamu na kantu.
9 Interrogou-o com muitas perguntas, mas Jesus não lhe deu resposta.
10 Bakulu baa bahongi̱, na beegheesi̱ya baa bilaghilo baamilila, baatandika kunyegheelela Yesu bati aakoli̱ye bintu bi̱bhi̱i̱hi̱ye bikani̱ye.
10 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da lei estavam ali, acusando-o com veemência.
11 Helude na baasilikale be baatandika kubbaaki̱i̱si̱ya Yesu kandi baamuwaawaani̱li̱ya kimui. Baamu̱lu̱wi̱ka ki̱lu̱walo kya bukama nga mukama. Du̱mbi̱ Helude aalaghila ati bamu̱ku̱u̱ki̱ye ewaa Pilaato.
11 Então Herodes e os seus soldados ridicularizaram-no e zombaram dele. Vestindo-o com um manto esplêndido, mandaram-no de volta a Pilatos.
12 Helude na Pilaato bakaba bali nguwe na mbu̱li̱, bhaatu kilo eki kyonini baabhootu̱wana.
12 Herodes e Pilatos, que até ali eram inimigos, naquele dia tornaram-se amigos.
13 Pilaato aabilikila bakulu baa bahongi̱, bengei̱ baa Bayu̱daaya na bantu boona kugumbaana hamui.
13 Pilatos reuniu os chefes dos sacerdotes, as autoridades e o povo,
14 Obu baagumbaane, aabaghila ati, “Mwandeteeye musaasa oni kandi mwamunyegheelela muti niibuwo aahaaghi̱li̱ya bantu kuhakani̱ya bu̱lemi̱ bwa Balooma. Bhaatu obu naamu̱bu̱u̱li̱li̱i̱ye bhyani mu maaso ghaanu naasangi̱ye atali na kyona eki aasobeei̱ye hʼebi mukwete kumunyegheelela muti aakoli̱ye.
14 dizendo-lhes: "Vocês me trouxeram este homem como alguém que estava incitando o povo à rebelião. Eu o examinei na presença de vocês e não achei nenhuma base para as acusações que fazem contra ele.
15 Na Mukama Helude taaboone eki musaasa oni aakoli̱ye bbaa, niikiyo kyaleki̱ye aatodha aalaghila ati bamu̱ku̱u̱ki̱ye hani. Musaasa oni tambhonganuuwe ku̱mu̱twi̱la musango ghwa ku̱ku̱wa bbaa!
15 Nem Herodes, pois ele o mandou de volta para nós. Como podem ver, ele nada fez que mereça a morte.
16 Bhaatu nkulaghila baasilikale banje bamuhuule bibbooko, du̱mbi̱ nimulekele aghende.”
16 Portanto, eu o castigarei e depois o soltarei.
17 Mu bilo bya Ki̱ghenu̱ Kya Kuusuka Kusaaluwʼo, Pilaato aalekelagha munyankomo omui oghu Bayu̱daaya baasabagha bati alekele.]
17 Ele era obrigado a soltar-lhes um preso durante a festa".
18 Ti̱ bantu boona abaabaagha mu lukulato olu, obu baaghu̱u̱ye ebi Pilaato akwete ku̱bu̱gha, baatandika kugolela kimui bati, “Otulekeelele Balaba! Yesu bamubambe haa musalaba!”
18 A uma só voz eles gritaram: "Acaba com ele! Solta-nos Barrabás! "
19 Balaba oghu bakaba bamukwete kandi ali mu nkomo haabwa kuba omui mu bantu abaali bakwatu̱u̱we haabwa kwita bantu e Yelusaalemu mu bulemo bwa kubbala kuuyʼo bu̱lemi̱ bwa Balooma.
19 ( Barrabás havia sido lançado na prisão por causa de uma insurreição na cidade e por assassinato. )
20 Pilaato aabbalagha kulekela Yesu, niibuwo aatodhi̱ye aaghambila bantu aba ngoku Yesu atali nʼeki aasobeei̱ye.
20 Desejando soltar a Jesus, Pilatos dirigiu-se a eles novamente.
21 Bhaatu bantu aba beeyongelela kimui kugola bati, “Bamubambe haa musalaba! Bamubambe!”
21 Mas eles continuaram gritando: "Crucifica-o! Crucifica-o! "
22 Pilaato aatodha aabu̱gha nabo mulundi ghwakasatu ati, “Bhaatu Yesu aatu̱u̱ye musango ki? Nanga si̱ye tamboone ali na musango oghwanguleka ni̱mu̱twi̱la musango ghwa ku̱ku̱wa! Nkulaghila bamuhuule bibbooko, du̱mbi̱ nimulekele aghende.”
22 Pela terceira vez ele lhes falou: "Por quê? Que crime este homem cometeu? Não encontrei nele nada digno de morte. Vou mandar castigá-lo e depois o soltarei".
23 Bantu aba beeyongelela kimui kugola bati akulaghiluwa kubambuwa haa musalaba. Haabwa kugola kusaalukaane, haakumaliilila, baadhooti̱ya Pilaato.
23 Eles, porém, pediam insistentemente, com fortes gritos, que ele fosse crucificado; e a gritaria prevaleceu.
24 Aasi̱i̱ma ku̱twi̱la Yesu musango ghwa kumubamba haa musalaba ngoku ebo baabbalagha.
24 Então Pilatos decidiu fazer a vontade deles.
25 Aalekela Balaba oghu bantu aba baasabi̱ye bati alekele. Balaba oghu akaba akwatu̱u̱we mu nkomo haabwa ku̱tu̱wa bulemo bwa kubbala kuuyʼo bu̱lemi̱ bwa Balooma kandi aata muntu mu bulemo omu. Pilaato aalaghila baasilikale be kubamba Yesu haa musalaba ngoku Bayu̱daaya aba baabbalagha.
25 Libertou o homem que havia sido lançado na prisão por insurreição e assassinato, aquele que eles haviam pedido, e entregou Jesus à vontade deles.
26 Baasilikale aba mbanatwala Yesu hambali bakumubambila, baasangaana musaasa alu̱ghi̱ye mu tau̱ni̱ ya Kilene, li̱i̱na liye Si̱mooni̱. Bwile obu aalu̱ghagha mu kyalo naaghenda mu kibugha kya Yelusaalemu. Baamuhambi̱li̱ja kuheeka musalaba oghu Yesu aabaagha aheeki̱ye kandi kughenda alabhi̱ye Yesu.Si̱mooni̱ aheeki̱ye musalaba ghwa Yesu|alt="Simonof Cyrene carrying Jesus’ cross" src="WA03924b.tif" size="col" ref="Luka 23:26"
26 Enquanto o levavam, agarraram Simão de Cirene, que estava chegando do campo, e lhe colocaram a cruz às costas, fazendo-o carregá-la atrás de Jesus.
27 Bantu bakaniiye kimui baaghenda balabhi̱ye Yesu. Mu bantu aba hakaba halimu bakali̱ abaaghendi̱ye bamulabhi̱ye mbalilila kimui haabwa kutuntula kwamaani̱.
27 Um grande número de pessoas o seguia, inclusive mulheres que lamentavam e choravam por ele.
28 Yesu eegaali̱ya, aalola bakali̱ aba, aabaghila ati, “Enu̱we bakali̱ abaalu̱ghi̱ye e Yelusaalemu, muleke kulila si̱ye nenkaha, bhaatu mwelile kandi mulile haabwa baana baanu.
28 Jesus voltou-se e disse-lhes: "Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por vocês mesmas e por seus filhos!
29 Bwile bu̱ku̱hi̱ka hambali bantu balighila bati, ‘Bali na mu̱gi̱sa bakali̱ ngumba na matundu aghatakabyalagha na mabeele aghatakonki̱yagha.’
29 Pois chegará a hora em que vocês dirão: ‘Felizes as estéreis, os ventres que nunca geraram e os seios que nunca amamentaram! ’
30 Ti̱ bwile obu bantu balighila myena bati, ‘Mutwegengele!’ Kandi baghile bwena bati, ‘Mu̱tu̱swi̱ki̱le!’
30 "Então dirão às montanhas: ‘Caiam sobre nós! ’ e às colinas: ‘Cubram-nos! ’
31 Nanga byaba bitiyo haa kiti kibisi, ti̱ bikuba bi̱ti̱ya haa kyomi̱ye?”
31 Pois, se fazem isto com a árvore verde, o que acontecerá quando ela estiver seca? "
32 Basaasa babili nkoli̱ sya bibhi baatwaluwa kubambuwa hamui na Yesu.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, também foram levados com ele, para serem executados.
33 Obu baaki̱dhi̱ye mu ki̱i̱kalo eki bakughilaghamu “Ki̱i̱kalo kya Kahanga,” baabamba Yesu haa musalaba. Baabamba dhee basaasa babili nkoli̱ sya bibhi aba haa misalaba. Ghwʼomui baaghu̱u̱mi̱li̱li̱ya haa luhande lwabuliyo bwa Yesu, na ghwonji haa lwabumesu.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, ali o crucificaram com os criminosos, um à sua direita e o outro à sua esquerda.
34 Niibuwo Yesu aasabi̱ye naaghila ati, “Tita, obaghanile, nanga tabamani̱ye eki bakwete kukola.” Kandi baakoma buluulu kutambulana bi̱lu̱walo biye.
34 Jesus disse: "Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que estão fazendo". Então eles dividiram as roupas dele, tirando sortes.
35 Bantu boona baneemiliiyʼo, banaloli̱ye ngoku baabambi̱ye Yesu, baasilikale baakoma buluulu kumanya ngoku bakutambulana bi̱lu̱walo biye. Beebembeli̱ baa Bayu̱daaya baatandika kumubbaaki̱i̱si̱ya bati, “Aajunagha bantu banji. Dheluuni eejune alakaba aaniiye Ki̱li̱si̱to, oghu Luhanga aakomi̱ye kulema.”
35 O povo ficou observando, e as autoridades o ridicularizavam. "Salvou os outros", diziam; "salve-se a si mesmo, se é o Cristo de Deus, o Escolhido".
36 Na baasilikale abaabambi̱ye Yesu nabo baamubbaaki̱i̱si̱ya dhee. Baamwebinga kumubbaaki̱i̱si̱ya, baamuha vi̱i̱ni̱ esaaliiye.
36 Os soldados, aproximando-se, também zombavam dele. Oferecendo-lhe vinagre,
37 Baamughila bati, “Olakaba majima oli Mukama wa Bayu̱daaya, weejune!”
37 diziam: "Se você é o rei dos judeus, salve-se a si mesmo".
38 Musango oghwaleki̱ye baamubamba, baaghuhandiika haa kabbaau ngu “Oni niiye Mukama wa Bayu̱daaya.”
38 Havia uma inscrição acima dele, que dizia: ESTE É O REI DOS JUDEUS.
39 Omui mu nkoli̱ sya bibhi aba baabambi̱ye hamui na Yesu aamubbaaki̱i̱si̱ya ati, “Majima olakaba oli Ki̱li̱si̱to, dheluuni weejune naatu otujune!”
39 Um dos criminosos que ali estavam dependurados lançava-lhe insultos: "Você não é o Cristo? Salve-se a si mesmo e a nós! "
40 Bhaatu muunakiye aamusoghosa ati, “Eki̱ku̱ku̱bu̱ghi̱i̱si̱ya kitiyo nkiki? Tookwobaagha kifubilo kya Luhanga? Etu̱we boona baatu̱twi̱li̱i̱ye musango ghwa ku̱ku̱wa ghususaane.
40 Mas o outro criminoso o repreendeu, dizendo: "Você não teme a Deus, nem estando sob a mesma sentença?
41 Baatu̱twi̱li̱i̱ye si̱ye hamui naawe musango ghwa kutubamba haa musalaba. Eki niikiyo kifubilo eki tubhonganuuwe kutunga haabwa bintu bi̱bhi̱i̱hi̱ye ebi twakoli̱ye, bhaatu musaasa oghu taali nʼeki aasobeei̱ye.”
41 Nós estamos sendo punidos com justiça, porque estamos recebendo o que os nossos atos merecem. Mas este homem não cometeu nenhum mal".
42 Niibuwo aaghi̱li̱ye ati, “Yesu, onjisuke obu okwisa mu bu̱lemi̱ bwawe.”
42 Então ele disse: "Jesus, lembra-te de mim quando entrares no teu Reino".
43 Yesu aamukuukamu ati, “Majima, obwalo okuba nanje mu ki̱i̱kalo kya bu̱si̱nge bwona.”
43 Jesus lhe respondeu: "Eu lhe garanto: Hoje você estará comigo no paraíso".
44 — ausente —
44 Já era quase meio dia, e trevas cobriram toda a terra até às três horas da tarde;
45 — ausente —
45 o sol deixara de brilhar. E o véu do santuário rasgou-se ao meio.
46 Yesu aatakila kimui nʼelaka lyamaani̱ ati, “Tita, mwoyo ghwanje naaghuta mu mikono yaawe!” Obu aamali̱ye ku̱bu̱gha atiyo, du̱mbi̱ aatwi̱kana.
46 Jesus bradou em alta voz: "Pai, nas tuas mãos entrego o meu espírito". Tendo dito isso, expirou.
47 Obu mukulu wa baasilikale ki̱ku̱mi̱ baa Looma aaboone ebyabaayʼo byona, aasinda Luhanga naaghila ati, “Majima musaasa oghu aabaagha atali na musango!”
47 O centurião, vendo o que havia acontecido, louvou a Deus, dizendo: "Certamente este homem era justo".
48 Bantu bakaniiye kimui bakaba baasi̱ye kulola ngoku baasilikale bakubamba Yesu. Obu baaboone ebyabaayʼo byona, baakuuka mu maka ghaabo mbadhi̱ngi̱ya mituwe.
48 E todo o povo que se havia juntado para presenciar o que estava acontecendo, ao ver isso, começou a bater no peito e a afastar-se.
49 Baabhootu̱ sya Yesu bakani̱ye bakaba beemiliiye hambali haseli̱yʼo baloli̱ye ebikwete kumulehukanʼo. Mu bantu aba hakaba halimu bakali̱ abaabaagha balu̱ghi̱ye mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Galilaaya, baasi̱ye na Yesu e Yelusaalemu.
49 Mas todos os que o conheciam, inclusive as mulheres que o haviam seguido desde a Galiléia, ficaram de longe, observando essas coisas.
50 Hakaba haliyo musaasa omui li̱i̱na liye Yojeefu̱, akaba alu̱ghi̱ye mu tau̱ni̱ ya Alimateya mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Bu̱yu̱daaya. Akaba ali memba wa lukulato lukulu lwa bengei̱ kandi ali muntu ahi̱ki̱li̱i̱ye.
50 Havia um homem chamado José, membro do Conselho, homem bom e justo,
51 Aakalagha alindiliiye kwisa kwa bu̱lemi̱ bwa Luhanga kandi taasi̱i̱mi̱ye ebi baamemba baanakiye baatu̱u̱yemu kandi baakoli̱ye.
51 que não tinha consentido na decisão e no procedimento dos outros. Ele era da cidade de Arimatéia, na Judéia, e esperava o Reino de Deus.
52 Musaasa oghu, aaghenda ewaa Pilaato, aamusaba ku̱mu̱si̱i̱mi̱lani̱ya kujiika mu̱ku̱ ghwa Yesu.
52 Dirigindo-se a Pilatos, pediu o corpo de Jesus.
53 Niibuwo aaghendi̱ye, aaghuuya haa musalaba. Aaghuboha mu si̱i̱ti̱ njelu, aaghuta mu kituulo eki baabaagha bali̱mi̱ye mu kikuka, eki baabaagha batakaji̱i̱ki̱yemu muntu nʼomui.
53 Então, desceu-o, envolveu-o num lençol de linho e o colocou num sepulcro cavado na rocha, no qual ninguém ainda fora colocado.
54 Kilo eki kikaba kili kyakweteekani̱ja haabwa kilo kya Sabhato kandi ekaba eli haai kutandika.
54 Era o Dia da Preparação, e estava para começar o sábado.
55 Bamui mu bakali̱ abaalu̱ghi̱ye na Yesu e Galilaaya bakaba baliyo dhee, bakali̱ aba baaghenda na Yojeefu̱ haa kituulo eki baakala baloli̱ye ngoku akwete kuta mu̱ku̱ ghwa Yesu mu kituulo eki.Yesu naajiikuwa|alt="Tombwith 2 ladies" src="WA03929b.tif" size="span" ref="Luka 23:50-55"
55 As mulheres que haviam acompanhado Jesus desde a Galiléia, seguiram José e viram o sepulcro, e como o corpo de Jesus fora colocado nele.
56 Niibuwo baaku̱u̱ki̱ye Yelusaalemu hambali baabaagha baghooneeye. Baateekani̱ja bigita bisasi̱ye bya kusiigha mu̱ku̱ ghwa Yesu. Bhaatu kilo kya Sabhato baahuumula ngoku kilaghilo kyalaghilagha.
56 Então, foram para casa e prepararam perfumes e especiarias aromáticas. E descansaram no sábado, em obediência ao mandamento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.