Lucas 19

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Yesu naanaghenda mu kibugha kya Yelusaalemu, aaki̱dha mu tau̱ni̱ Yeli̱ko.
1 Jesus entrou em Jericó e ia atravessando a cidade.
2 Mu tau̱ni̱ eghi hakaba haliyo mukulu wa bakumaani̱ya baa musolo, li̱i̱na liye Jakaayo kandi akaba atungiiye kimui.
2 Havia aí um homem muito rico chamado Zaqueu, chefe dos recebedores de impostos.
3 Aabbalagha kubona Yesu, bhaatu haabwa ku̱di̱i̱da, ataagubha haabwa bantu kukana.
3 Ele procurava ver quem era Jesus, mas não o conseguia por causa da multidão, porque era de baixa estatura.
4 Niibuwo aali̱gi̱ti̱ye mu maaso hambali Yesu akusaalila, aani̱i̱na mu kiti musikamooli̱ niikuwo abone bhyani Yesu.
4 Ele correu adiande, subiu a um sicômoro para o ver, quando ele passasse por ali.
5 Obu Yesu aahi̱ki̱ye mu nti̱na ya kiti eki, aalola eghulu, aaghila ati, “Jakaayo, osu̱ndu̱ke, obwalo nkulaghiluwa kuliila mwawe.”
5 Chegando Jesus àquele lugar e levantando os olhos, viu-o e disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, porque é preciso que eu fique hoje em tua casa.
6 Du̱mbi̱ Jakaayo oghu aasu̱ndu̱ka bwangu-bwangu, eebali̱ya Yesu adheedheeu̱we.
6 Ele desceu a toda a pressa e recebeu-o alegremente.
7 Obu ki̱bbu̱la kya bantu abaabaaghʼo baaghu̱u̱ye Yesu naabu̱gha atiyo kandi naatandika kughendayo, baatamuwa. Baaghila bati, “Alimaghenda mwa mu̱si̱i̱si̱ nangaaki?”
7 Vendo isto, todos murmuravam e diziam: Ele vai hospedar-se em casa de um pecador...
8 Obu baanaliyagha, Jakaayo oghu aamilila, aaghila Mukama ati, “Mukama wanje, nkughenda kuha banaku kimui kyakabili kya etunga lyanje. Nkaakuba ninaanaaghi̱ye muntu weena, nku̱mu̱ku̱u̱ki̱li̱yamu milundi enaa.”
8 Zaqueu, entretanto, de pé diante do Senhor, disse-lhe: Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres e, se tiver defraudado alguém, restituirei o quádruplo.
9 Yesu aaghila ati, “Obwalo kujunuwa kwasi̱ye mu numba muni. Nanga musaasa oni naye ni muusukulu wa Ebbulahi̱mu̱.
9 Disse-lhe Jesus: Hoje entrou a salvação nesta casa, porquanto também este é filho de Abraão.
10 Kandi Mwana wa Muntu akaasa munsi kubbala kandi kujuna ababu̱li̱ye.”
10 Pois o Filho do Homem veio procurar e salvar o que estava perdido.
11 Obu bantu abaaghendagha na Yesu e Yelusaalemu baali banategheleei̱ye ebi akwete kwegheesi̱ya kandi bali haai ku̱ki̱dhayo, baatandika kweli̱li̱kana bati bu̱lemi̱ bwa Luhanga buli haai kubʼo. Aatandika ku̱bu̱gha nabo mu lu̱si̱mo.
11 Ouviam-no falar. E como estava perto de Jerusalém, alguns se persuadiam de que o Reino de Deus se havia de manifestar brevemente; ele acrescentou esta parábola:
12 Aabaghila ati, “Musaasa bahu̱ti̱i̱ye eeteekani̱jagha kubunga mu ehanga linji hambali baaghendagha kumujweka bukama, niikuwo akuuke aase aleme ehanga lyabo eli.
12 Um homem ilustre foi para um país distante, a fim de ser investido da realeza e depois regressar.
13 Atakaghendi̱ye, aabilikila baheeleli̱ya be eku̱mi̱, aaha bu̱li̱ omui mina emui. Aabaghila ati, ‘Mu̱su̱u̱bu̱li̱ye sente esi ku̱hi̱ki̱ya nku̱u̱ki̱ye.’ Du̱mbi̱ aaghenda.
13 Chamou dez dos seus servos e deu-lhes dez minas, dizendo-lhes: Negociai até eu voltar.
14 “Bantu bʼomu ehanga liye eli bakaba bamwohi̱ye, nahabweki baatuma bamui mu baabhootu̱ syabo ewaa mu̱lemi̱ mukulu kumughila bati, ‘Tatubbali̱ye musaasa oghu kuba mukama waatu.’
14 Mas os homens daquela região odiavam-no e enviaram atrás dele embaixadores, para protestarem: Não queremos que ele reine sobre nós.
15 “Bhaatu mu̱lemi̱ mukulu aanaha musaasa oghu bukama bwʼehanga eli. Obu musaasa oghu aaku̱u̱ki̱ye, makaki̱dha ati, aabilikila baheeleli̱ya be aba aati̱ghi̱i̱ye sente kwisa hambali ali, niikuwo amanye esi baaghobi̱ye.
15 Quando, investido da dignidade real, voltou, mandou chamar os servos a quem confiara o dinheiro, a fim de saber quanto cada um tinha lucrado.
16 “Obu aaki̱dhi̱ye, wʼoku̱du̱bha aasa, aaghila ati, ‘Mukama wanje, mina wanti̱ghi̱i̱ye yaghobi̱ye milundi eku̱mi̱.’
16 Veio o primeiro: Senhor, a tua mina rendeu dez outras minas.
17 “Mukama wee oghu aamughila ati, ‘Weebale, mu̱heeleli̱ya mulungi! Nanga waabaaye mwesighibuwa mu bikee, okuba mu̱lemi̱ wa tau̱ni̱ eku̱mi̱.’
17 Ele lhe disse: Muito bem, servo bom; porque foste fiel nas coisas pequenas, receberás o governo de dez cidades.
18 “Waakabili aasa, aaghila ati, ‘Mukama wanje, mina wanti̱ghi̱i̱ye yaghobi̱ye milundi etaano.’
18 Veio o segundo: Senhor, a tua mina rendeu cinco outras minas.
19 “Mukama wee aamughila ati, ‘Okuba mu̱lemi̱ wa tau̱ni̱ etaano.’
19 Disse a este: Sê também tu governador de cinco cidades.
20 “Niibuwo mu̱heeleli̱ya onji naye aasi̱ye, aaghila ati, ‘Mukama wanje, mina wanti̱ghi̱i̱ye ngini. Nkaghiboha mu katambaala, naaghibiika.
20 Veio também o outro: Senhor, aqui tens a tua mina, que guardei embrulhada num lenço;
21 Nkakwobaha nanga otimbiikaane kandi okubbalagha maghobo ghʼebi otakoli̱ye kandi okesa ebi otaaheli̱ye.’
21 pois tive medo de ti, por seres homem rigoroso, que tiras o que não puseste e ceifas o que não semeaste.
22 “Mukama wee aamughila ati, ‘Oli mu̱heeleli̱ya mubhi! Nku̱ku̱twi̱la musango kusighikila mu ebi waabu̱ghi̱ye. Okamanya ngoku ntimbiikaane, nkubbalagha maghobo ghʼebi ntakoli̱ye kandi nkesa ebi ntaaheli̱ye.
22 Replicou-lhe ele: Servo mau, pelas tuas palavras te julgo. Sabias que sou rigoroso, que tiro o que não depositei e ceifo o que não semeei...
23 Nkiki kyaleki̱ye sente syanje esi, otaasiha abaku̱si̱su̱u̱bu̱li̱yagha, niikuwo makuuka nsanga si̱ghobi̱ye?’
23 Por que, pois, não puseste o meu dinheiro num banco? Na minha volta, eu o teria retirado com juros.
24 “Niibuwo mukama oghu aaghi̱li̱ye baheeleli̱ya be ati, ‘Mumuuyʼo mina eghi, mughihe oghu ali na mina eku̱mi̱.’
24 E disse aos que estavam presentes: Tirai-lhe a mina, e dai-a ao que tem dez minas.
25 “Baamughila bati, ‘Mukama, eye asangu̱u̱we ali na mina eku̱mi̱!’
25 Replicaram-lhe: Senhor, este já tem dez minas!...
26 “Aabakuukamu ati, ‘Mbaghambiiye, oghu ali na kantu niiye akwongeluwʼo, bhaatu oghu atali na kantu, nʼaka ali nako kakumuuhibuwʼo.
26 Eu vos declaro: a todo aquele que tiver, dar-se-lhe-á; mas, ao que não tiver, ser-lhe-á tirado até o que tem.
27 Bhaatu ngi̱ghu̱ syanje syona, abambhengi̱ye kuba mukama wabo, mubaleete hani kandi mubaate ninabaloli̱ye.’ ”
27 Quanto aos que me odeiam, e que não me quiseram por rei, trazei-os e massacrai-os na minha presença.
28 Obu Yesu aamali̱ye ku̱bu̱gha ebi, aabahikila aakoma kughenda Yelusaalemu.
28 Depois destas palavras, Jesus os foi precedendo no caminho que sobe a Jerusalém.
29 Aaki̱dha haai na mu̱bhi̱li̱ ghwa Bbetaniya na ghwa Bbeti̱faage haa mwena Oli̱va. Niibuwo aatu̱mi̱ye babili mu beeghesebuwa be,
29 Chegando perto de Betfagé e de Betânia, junto do monte chamado das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos e disse-lhes:
30 naaghila ati, “Mughende mu mu̱bhi̱li̱ oghu tuli haai ku̱ki̱dhamu oghu mukuba makaghu̱ki̱dhamu, mukusanga kyana kya ndogooi̱ eki muntu atakani̱i̱ni̱yʼo, mukisambuule mukindeetele.
30 Ide a essa aldeia que está defronte de vós. Entrando nela, achareis um jumentinho atado, em que nunca montou pessoa alguma; desprendei-o e trazei-mo.
31 Ti̱ muntu naababu̱u̱i̱ye ati, ‘Mukukisambuula nangaaki?’ Mumughile muti, ‘Mukama waatu akukibbala.’ ”
31 Se alguém vos perguntar por que o soltais, responder-lhe-eis assim: O Senhor precisa dele.
32 Niibuwo beeghesebuwa babili aba baaghendi̱ye mu mu̱bhi̱li̱ oghu, baasanga kyana kya ndogooi̱ ngoku Yesu aabaghambiiye.
32 Partiram os dois discípulos e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Mbanakisambuula, bakama baakiyo baababona, baasa baabu̱u̱li̱ya beeghesebuwa aba bati, “Mukwete kusambuula kyana kya ndogooi̱ eki nangaaki?”
33 Quando desprendiam o jumentinho, perguntaram-lhes seus donos: Por que fazeis isto?
34 Beeghesebuwa aba baabakuukamu bati, “Mukama waatu akukibbala.”
34 Eles responderam: O Senhor precisa dele.
35 Obu baaki̱ki̱dhi̱i̱ye hambali Yesu ali, baala bimui haa bi̱lu̱walo byabo haa mughongo ghwakiyo, baamu̱ni̱i̱ni̱yʼo.
35 E trouxeram a Jesus o jumentinho, sobre o qual deitaram seus mantos e fizeram Jesus montar.
36 Yesu anasitami̱ye haa kyana kya ndogooi̱ eki naaneebinga Yelusaalemu, bantu baala bimui haa bi̱lu̱walo byabo mu luguudhe hansi niikuwo kilubhatangilʼo.
36 À sua passagem, muitas pessoas estendiam seus mantos no caminho.
37 Naanahona ku̱lu̱gha haa mwena Oli̱va, ali haai ku̱ki̱dha Yelusaalemu. Niibuwo kiigambi̱ kyamaani̱ kya beeghesebuwa be baatandi̱ki̱ye kugolela kimui mbasinda Luhanga badheedheeu̱we haabwa byakuswekani̱ya byona ebi baaboone Yesu naakola.
37 Quando já se ia aproximando da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos, tomada de alegria, começou a louvar a Deus em altas vozes, por todas as maravilhas que tinha visto.
38 Baagolagha mbaghila bati,
38 E dizia: Bendito o rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória no mais alto dos céus!
39 Niibuwo bamui mu Bafali̱saayo abaabaagha mu ki̱bbu̱la kya bantu eki, baaghi̱li̱ye Yesu bati, “Otanuke beeghesebuwa baawe baholi̱ye.”
39 Neste momento, alguns fariseus interpelaram a Jesus no meio da multidão: Mestre, repreende os teus discípulos.
40 Bhaatu Yesu aabakuukamu ati, “Mbaghambiiye, mbaanaholeei̱ye, mabaale agha ghakutandika kugola.”
40 Ele respondeu: Digo-vos: se estes se calarem, clamarão as pedras!
41 Obu Yesu aahi̱ki̱ye haai-haai na kibugha kya Yelusaalemu naakilangi̱ya, mali̱gha ghamutoona haabwa kibugha eki na bantu baamu. Aaghila ati,
41 Aproximando-se ainda mais, Jesus contemplou Jerusalém e chorou sobre ela, dizendo:
42 “Nguli obwalo waabaagha omani̱ye ekukuleetela mpempa! Bhaatu tookiboone bbaa.
42 Oh! Se também tu, ao menos neste dia que te é dado, conhecesses o que te pode trazer a paz!... Mas não, isso está oculto aos teus olhos.
43 Nanga bwile bukwisa obu ngi̱ghu̱ syawe, baku̱kweli̱ghi̱i̱li̱li̱ya, bakwegimbe, babalwani̱i̱si̱ye, ti̱ tamukubona butwelo.
43 Virão sobre ti dias em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras, te sitiarão e te apertarão de todos os lados;
44 Baku̱hwelekeeleli̱ya kibugha kyanu kini kandi babatwi̱le kimui enu̱we boona. Taaliyo numba nʼemui eghi eku̱ti̱ghala yʼemiliiye bbaa. Mu̱ku̱twi̱ka mutiyo nanga mwabhengi̱ye oghu Luhanga aatu̱mi̱ye kubajuna.”
44 destruir-te-ão a ti e a teus filhos que estiverem dentro de ti, e não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não conheceste o tempo em que foste visitada.
45 Yesu aaki̱dha mu kibugha kya Yelusaalemu. Haanu̱ma ya bwile, aaghenda mu emui haa bbalaaji sya Numba ya Luhanga. Aatandika kubhinga boona abaaghu̱li̱li̱yaghamu bintu.
45 Em seguida, entrou no templo e começou a expulsar os mercadores.
46 Aabaghila ati, “Kihandi̱i̱ku̱u̱we ngu, ‘Numba yanje elabaagha numba ya kusabilamu,’ bhaatu enu̱we mwaghifooye ki̱i̱kalo kya basuma.”
46 Disse ele: Está escrito: A minha casa é casa de oração! Mas vós a fizestes um covil de ladrões {Is 56,7; Jr 7,11}.
47 Kutandikila bwile obu, Yesu aatandika kughenda bu̱li̱ kilo mu Numba ya Luhanga kwegheesi̱ya bantu. Niibuwo bakulu baa bahongi̱, beegheesi̱ya baa bilaghilo, hamui na bengei̱ baa Bayu̱daaya baatandi̱ki̱ye kweli̱li̱kana mulingo bakukwata Yesu niikuwo bamwite.
47 Todos os dias ensinava no templo. Os príncipes dos sacerdotes, porém, os escribas e os chefes do povo procuravam tirar-lhe a vida.
48 Bhaatu baabuluwa kahanda kaakumwitilamu, nanga bantu boona baakalagha hambali Yesu ali kandi ebi eegheesi̱yagha bibadheedheeye kimui.
48 Mas não sabiam como realizá-lo, porque todo o povo ficava suspenso de admiração, quando o ouvia falar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.